Kõlab soov venkkarite luti otsas edasi olla?
Räägime nüüd ikka “päris laadijast”. Sina võid oma punni sisse mistahes hiina p…ska toppida. Selle efekt on väiksem isegi mõõtevea tuvastamise veast Isegi kui 1000 karssonit sihukese nubluga mängivad, siis on stabiliseerimise efekt mõõdetamatu.
Ütle parem ausalt välja, et TCOd sa arvutada ei taha või ei oska ja sooviksid “virtue signalling” muinasjuttu oma peast ka teistesse peadesse toppida.
On olemas sellised asjad nagu suurusjärgud ja on olemas sellised asjad nagu mõõteviga ja on olemas piirangud. Need on reaalse maailma nähtused. Pole mingit vahet, kas korralikult sisse kaevatud ja piisava laskemoonaga varustatud kuulipildujapesale jookseb tormi 10 või 1000 karlssonit, tulemus on ühesugune. Pole vahet, kas kilomeetrist kaubarongi üritab käega peatada 100 või 1000 karlssonit. Tulemus on ühesugune.
Kui asetada kaks elektroodi teineteise lähedusse, siis on minimaalne kaugus, minimaalne pinge ja minimaalne keskkonna elektrijuhtivus, millest alates toimub “läbilöök”. Alla selle lihsalt ei juhtu mitte midagi.
On olemas mingi minimaalne vajalik “mittekasutamine” tipptundidel, et kogu see “stabiliseerimise” efekt üldse mõõdetav oleks. Kindlasti ei juhtu seda mingi mõneamprise "nuti"pistikuga. (Sellega juhtub parimal juhul see, et sinu tarbimisandmed saadetakse hiina serverisse). Edasi hakkab juhtuma mis… oletame, et nn. “tipptunnil” ei lae 100 000 autoomanikku… kes ootavad mittetipptundi. Ja siis hakkavad kõik need 100 000 autoomanikku rõõmsalt laadima. Mis siis võiks ka juhtuda?
Mõtleme nüüd natuke peaga. Ülesanne (puht algoritmina) on tegelikult huvitav – kuidas 100 000 koordineerimatult ja iseseisvalt toimetavat “nutilaadijat” panna ainult “võrgust saadava koormusinfo” baasil toimetama koordineeritult. Päris hea ülesanne, mis? Baka saaks kindlasti kätte, võib-olla isegi magistri
Täna on kogu see “stabiliseerimise” jutt tasemel "Kui kolme-liitrisest-õllepurgist valada õlut “nutikruusi, siis saame kokku ära juua neli liitrit õlut”. Sõnaga, jama!
See lause igatahes on jummala tõsi.
Kui õndsal vene ajal baarimehe käest tema ilusa auto ja maja kohta küsiti, ei vastanud ta midagi. Sõbrad ja tuttavad muidugi mõistsid - õllevahust tehtud.
Nüüd jääb ainult tuvastada, kes seekord meie topse õlle asemel vahuga täidavad. Vihjeid ja isegi nimesid on siit lõimest piisavalt läbi käinud.
Kas tõesti ei ole kuidagi võimalik troli oma aedikusse piirata? Üks idi**t hävitab kogu foorumi (mis sellest peale uuendust üldse alles jäänud on). Aegajalt ikka loen veel, aga igakord tekib soov siit lahkuda.
… see ka veel
Tekkis viga: Sorry, you can’t post the word *******; it’s not allowed.
Eile mõtlesin täpselt sama. Foorumist on alles vaid riismed. Proovisin lugeda Energeetika teemat ja ei suuda normaalselt jälgida - kes kellele vastas, mis seisukohale/arvamusele jne. Klõpsad ühele mummule, viskab midagi lahti. Siis ei adu, kust edasi minna. Umbes nagu purjus seltskond, kus paralleelselt käib mitu erinevat vestlust ja sa alles jõudsid peole.
Paar asjalikku tegelast, siis mõni pidev kommija ja siis paar üliagarat külahullu.
Häid intellektuaalseid vastaseid ka enam pole. Pole kellegagi debateerida või kes maailma avardaks.
LHV isegi enam ei reageeri ettepanekutele. Ei vasta, ei reageeri, ei anna lootust ka paranemise suunas. Tundub, et Tallinn on nüüd valmis, m.o.t.t
Juhan Parts:
Rohepöörde viies eksitus: süsinikuneutraalne energeetika ja muu rohetööstuse jaoks on piiramatult ressursse ja need on eriliselt materjalisäästlikud.
Toon näite. 1Twh elektri tootmiseks kuluv kogu materjalisisend: kivisüsi 1200 tonni, gaas 600 tonni, tuum 900 tonni, hüdro 14 000 tonni; päike 16 000 tonni; tuul 10 300 tonni.
Juhan Parts nagu poliitik ikka, käib arvudega suhteliselt suvaliselt ringi. Eriti meeldib poliitikutele pakkuda välja arve, mis konkreetses kontekstis on suht ebaolulised. Ja enamasti on poliitik need arvud leidnud kuskilt slaididel, mille sisust ta ise eriti aru ei saa. Ülaltoodud arvud on mõeldud tähistama, umbes kui palju materjali läheb mingit tüüpi elektrijaama ehituseks.
1TWh elektri tootmiseks kulub umbes 1,26 miljonit tonni põlevkivi. See tuleb kuskilt kaevandada ning enamus sellest pärast ahjust läbi laskmist kuhugile ladustada.
Helme energeetikast: midagi muud peale põlevkivijaamade ei olekski vaja
“Ja siis sinna juurde tehakse plaan, et me teeme kunagi ka tuumajaama. Elu on selline, et ükskõik, mida Michal, Alender või Ossinovski räägivad, siis tegelikult peavad veel mõnda aega kindlasti töötama ka põlevkivijaamad. Ja kui me elaksime reaalses maailmas, mitte ulmade maailmas, kus koalitsioon elab, siis mitte midagi muud peale põlevkivijaamade tegelikult ei olekski vaja. See on meid teeninud 100 aastat, hästi teeninud, odavat elektrit andnud,” rääkis Helme.
Kui mõnda aega tagasi olid seal parteis parimad tervishoiu spetsialistid Liivimaal, siis nüüd on ümber spetsialiseeritud energeetika peale.
A. Investeerime põlevkivijaamadesse nii, et need emiteeriks vähem CO2. Vajadusel ehitame juurde uuemad jaamad. Samal ajal käivitame tuumajaama loomiseks vajalikud protsessid, ca 30 aasta pärast on valmis.
B. Ehitame maa tuulikuid täis. Ehitame salvestusjaamad. Ehitame võrgu ümber. Kuna see pole püsiv elekter, ehitame ka gaasijaamad. Gaasi peame kuskilt importima. Investeeringu suurus oluliselt suurem kui variandil A.
Mulle tundub variant A parem. Isegi kui seda esitab Epler või Helme.
C. Hamburgi variant. https://www.err.ee/1609592000/hamburg-minu-arvutused-naitavad-elektri-lopphinnaks-18-senti
Füüsika tuleb vastu. CO2 hulka mõistliku kuluga arvestatavalt vähendada pole võimalik. Igasugu CO2 “kogumised” on juba täiesti teine hinnaklass.
Mul siin üks uitmõte. Võtan plaani korraldada Eesti suurima, Sopi-Tootsi tulepargi juurde rattamatk, teha seal piknik, puhata ja filmida seda tohutut lärmi ja kolinat, mis väidetavalt kõrvad lukku lööb.
(Ainult) põlevkivihuvilised võiksid korraldada automatka põlevkivikarjääri ja korraldada seal ka pikniku.
Kui keegi väidab oma jutu sees nii muuseas, et “Ehitame salvestusjaamad”, siis mida ta selle all täpsemalt mõtleb? Kas keegi seletaks lähemalt? Millest, mismoodi, millised, mis hinnaga jne?
Kui kõik energia tootmise variandid on nii pahad, saastavad või mõtetult kallid, siis kust me peaksime oma energia saama? Väljastpoolt importimise jätaksin siin välja, kuna mis iganes hetkel võib see ootamatult kättesaamatuks muutuda. Saata kogu CO2 teema sinnapaika ja anda põlevkivile kuuma edasi?
Hea mõte minna rattaga, sest kui just enesetappu ei plaani, siis selle “autoga” pole mõistlik maanteele minna.
Rohepropagandiste ja “põlevkivihuvilisi” eristab ilmselt veel ka see, et “põlevkivihuvilised” ei tee ideoloogilisi väljasõite.
P.S. Tuulikute ehitamine oleks mõistlik lahendus kui neile ei makstaks peale miljardeid ja päikesepaneele võiks paigaldada hoonete katustele, mitte põldudele.
Põlevkivihuvilistel on juba täna võimalus käia Aidu karjääris maapealse kaevandamise tulemusi ja Kohtla-Nõmmel kaevandusmuuseumis maa all seda teemat vaatamas. Tõsi, muuseumis on võrreldes tavalise kaevanduse tööpäevaga suhteliselt vaikne.
Need Sopi-Tootsi tuulegeneraatorite parki matkajad võiks tuulikute all viibides kõik oma pead kõvasti kokku panna, moodustada neist ühe ühise hiigelaju, mis võiks omakorda välja genereerida ühe väga odava, tohutu mahtuvusega, töökindla elektrisalvestusmasina, mis võimaldaks Enefit Greenil müüa elektrit võrku just siis kui elektri hinnad just laes on. Siis oleks sellest mõttetust rattamatkast sisulist kasu ka. Ja Enefit Green saavutaks selle tulemusena sellise kasumi, millest siin foorumis kõik juba pikalt unistavad. Siis saaks anda selle tuulepargile karssoni nime.
Rohepropagandiste ja “põlevkivihuvilisi” eristab ilmselt veel ka see, et “põlevkivihuvilised” ei tee ideoloogilisi väljasõite.
Teevad küll, käivad autokolonniga Lätis alkot ostmas.
Kui me juba räägime miljarditest investeeringutest ja riiklikust prioriteedist siis…
Kas keegi tarkpea seletaks mulle ära, miks ülemiste järvest ei annaks teha hüdroelektrijaama/salvestit?
Järv on 36m kõrgusel merepinnast ja sisuliselt mere kõrval. Ja kui seal peaks väheks vett jääma ja elektrihind on odav, siis pumbake üles uuesti… Parem kui “energisalv”…
Samas pidevalt on jutt, et ülemiste järve voolab rohkelt vett ja Peetri on üleujutatud.
"Praegusel ajal tarvitab linn umbes 200 000 m³ järvevett ööpäevas, järve juhitakse lisavett Pirita, Vääna, Jägala ja Pärnu jõest. "