Artiklist:
Tänasel süsteemil on ka oma varjukülg: viimane, kes turule pakkumise teeb, ei saa mitte kunagi oma kapitalikulu tagasi teenida. Ainuke kulu, mis talle kaetakse, on opereerimiskulu. Algset investeeringut, mille ta ehituseks tegi, pakkumisse panna ei saa, ja kuna temast kallimat pakkujat ei ole, siis ta seda kõrgemat hinda ka kunagi ei saa.
Tulemuseks on see, et näiteks meie põlevkivijaamad – isegi kui nad saavad turule – ei teeni sealt kasumit, välja arvatud juhul, kui väga kallid diiselgeneraatorid vms ressursid ei löö hinda väga kõrgele. Sama saatus ootab ka näiteks tuulegeneraatoreid ja tuumajaama, kui need on alati hinnakujundajaks. Jah, meie tarbijatena võidame, kuna nende kõigi opereerimiskulud on väikesed ja kütuse komponent olematu, aga kes peaks tahtma ilma riiklikute dotatsioonideta teha investeeringut, mida ta mitte kunagi tagasi ei teeni?
Võin küll eksida, otsest keeldu minu teada ei ole. Lihtsalt turujõud tekitavad mingeid laadi käitumisi.
Ka kapitalikulu sisaldavat pakkumist ei keela keegi Nordpoolil teha. Ainuke asi, et siis on tõenäosus suurem, et turule ei pääse.
Tegelikul pakutakse mitte opereerimiskulu vaid niinimetatud marginaalkulu baasil. On kahte liiki marginaalkulu - lühiajaline marginaalkulu (kui palju on vaja raha et täna olemasolevate vidinatega veel üks megavatt toota) ning pikaajaline marginaalkulu (millise hinnaga saaks raha, kui enam olemasolevast masinast ei jätku ning tuleks uus masin ehitada järgmise megavati tootmiseks).
Enamasti pakutakse ikka lühiajalise marginaalkulu baasil - et kes see ikka kohe jooksvat raha kaotada tahab. Mõned julgemad pakuvad ka pikaajalise marginaalkulu baasil. Aga seal kallimas otsas on neid julgeid üsna vähe - turule mitte pääseda on juba väga lihtne.
Gaasielektrijaamad Lätis ja Leedus määravad hinna, sest Eestis elektrit tootvad põlevkiviahjud suudavad isegi süsinikukvootide ja muude maksudega koormatult odavamat elektrit toota.
Paistab, et tegu on kartellikokkuleppega ka, et hoitakse töös ainult piiratud hulka elektrijaamu, et elektri hind võimalikult kõrge oleks. Kasutatakse tuuletut aega ja katkist Estlink2 kaablit lihtsalt ära. Oleks Eestis tööl gaasi-avariijaamad, oleks ehk võimalik, et elektri hind ongi kuni 150 eur/MWh, mitte aga 300 eur/MWh.
Auvere suudab jah turul olla kuna tema CO2 on umbes poole madalam kui vanadel plokkidel, kuna kasutab lisaks põlevkivile biomassi ja uttegaasi. Eile kuulsime TV-st Kirjaneni suust, et meie puiduhake läheb suures osas Inglismaale kus üks elektrijaam kasutab seda sageduse hoidmiseks ja töötab kogu aeg. Nad kavatsevad seda laiendada. Tema sõnul on meil küllaldaselt madalakvaliteedilist puidujäädet, et seda kasutada nii Narva kütmiseks kui ka elektri tootmiseks. Mulle ka tundub, et meie peaksime tegelikult ehitama puiduhakkel töötava elektrijaama, mitte gaasijaamasid nagu valitsus pakub. Ilmselt pakutakse gaasijaamu sellepärast, et hinda üleval hoida, et taastuvad rohkem teeniksid. Tarbijale ei ole gaasijaamad soodsad, eriti viimaste uudiste valguses, et hind jälle tõuseb.
Kui päev-ette turul tehakse pakkumisi 24-ks tunniks korraga, siis miks ei võiks turule pääsemist arvestada 24 tunni summaarse miinimumina, mitte otsida igast tunnist oma miinimumi üles?
Kui põlevkivi jaam teeb 24-ks tunniks kokkuvõttes soodsama pakkumise, kui üks tund nullhinnaga tuulikuid ja ülejäänud 23 tundi kallist gaasi, siis miks ei võiks soodsam lahendus võita?
Seda vist teab juba igaüks, et gaasijaama saab kiiresti käivitada/seisata, aga põlevkivi jaama mitte eriti.
Too 4000€ kõrge hind tuli kah sellest, et põlevkivi jaama ei saanud üheks tunniks käima tõmmata ja (soodsam) pakkumine oli tehtud mitme tunni peale, aga see ei pääsenud turule… Kelle huvides see kalli gaasi põletamine siis ikkagi on?
No kusagil EL tasandil ju otsustati et gaas (enamasti venkkaripäritolu) on igati kosher ja roheline energia. Palju rohelisem kui kohalikud energia allikad.
Uuematel andmetel on gaas per toodetud energia vähemrohelisem kui kivisüsi. Kuigi gaasi põletamine annab ca 2x rohkem energiat CO2 kohta, siis kogu gaasi tootmine, transport ja vabanev metaan muudavad selle saastavamaks.
Mida sa mõtled summaarse miinimumi all? Tegelikult soojuselektrijaamad teevadki blokkpakkumisi tervele päevale. Sealjuures peavad nad veel arvestama võimaliku allakoormamisega. Näiteks turule mahuks veel 100MW aga nende pakkumine oli 200MW. Kui nende pakkumine oli 200MW allakoormamisvõimega 50%, siis nad mahuvad turule, kui nad saavad ainult 40% alla koormata, siis ei mahugi. Enefit Poweri uue juhi ühest esimesest intervjuust oligi aru saada, et nad ei osanud õieti blokkpakkumist teha ja ei pääsenud turule. Tema lause oli umbes mida sellist, et saime aru kuidas turg toimib.
Kus see otsustati või mis kujul? Gaasijaamad maksavad ju samuti CO2 kvooti, lihtsalt gaasil on see ~2x väiksem kui põlevkivil/kivisöel ja gaasijaama reguleerimine on märksa kergem. Pigem gaasi n.ö “üleminekukütusena rohelisemale energeetikale”, CO2 emiteerib, samas vähem kui kivisüsi ja millestki peab ju seda juhitavat võimsust tootma kui hüdrot ei ole ja tuumajaamu teha ei soovita.
See, et ta venkudelt tuleb on muidugi rõve, aga enamus siiski ei tule, antud allika väitel ~15% 2023a seisuga venemaalt, loodetavasti on seda vähendatud (nt. Ukraina kaudu tarnete peatamine hiljuti).
Aga peamine osa Euroopa gaasi tuleb ikkagi Norrast ja USA-st. Iseasi kui jätkusuutlik see on kui endal ressurssi napib, aga avariijaamadeks ja tipu reguleerimisvõimsusteks kärab igati minu arust, baasvõimsuse katmiseks mitte.
Gaasiturbiinjaamad suudavad end kiirelt käivitada ja peatada. Ehk need sobivad tuuleenergeetika ja päikeseenergeetika kontekstis süsteemi väga hästi, nagu ka vastavad spetsiifilised hüdroelektrijaamad. Gaasturbiinielekter on lihtsalt väga kallis.
Pelletitel põhinevad katlad ei erine suuresti millegi poolest teistest keevkihtkateldest ja tuulegeneraatoritel ja päikesepaneelidel põhinevasse elektrisüsteemi need ei sobi - need katlad peavad kogu aeg tuld all hoidma, et õigel hetkel saaks generaatori käivitada kui elektripuudus tekib. Mis tähendab lihtsalt tühikäigul kliima soojaks kütmist ooteajal ning liigset kütusekulu.
Auvere võib ju oma generaatori võimsust üles ja allapoole sättida, vastavalt sellele kuidas elektrivõrk seda nõuab, aga katla võimsust nii kergelt ja kiirelt Auvere ei suuda reguleerida. Mis tähendab seda, et kui generaatori võimsus on madal, lastakse osa tühjalt toodetud soojusenergiat lihtsalt loodusesse.
põlevkivi elekter maksab 100 €/MWh, aga seda tuleb 24 tundi järjest tarbida
gaasi elekter maksab 200 €/MWh
tuule elekter maksab 0 €/MWh, aga seda on saadaval ainult 1 tund
Mina saan aru, et praegune loogika ei luba 24 h x 100 €/MWh = 2400 €/MW turule lasta, sest ühel tunnil oli tasuta tuule elekter, seega tuleb sama perioodi eest maksta 1 h x 0 €/MWh + 23 h x 200 €/MWh = 4600 €/MW
Miks krdi päralt peaks nad tühikäigul käima ?
Miks nad ei võiks kogu aeg käia ? Kirjanen väidab, et Eestis on piisavalt jäätmepuitu, mida jätkub kogu riigi energeetilise vajaduse jaoks. Ja las hoopis tuule- ja päikseärikad vaatavad kuhu nad oma elektri saavad panna, keetku või merevett sellega. MItte senti neile toetust, mitte kunagi ja vaatame siis palju neid siia tekib !
’
Miks peaks püsielekter sättima end juhuelektri kapriiside järgi ?
Justkui püsivalt tööl käiv inimene peaks enda elu sättima selle järgi kas mingi juhutööline ilmub tööle või mitte
Ükski ettevõte niiviisi töötada ei saa : meil on täna palju juhutöölisi värava taga, kes tahavad ühe päeva tööd teha meie konservitehases. Seega püsitöölistele meil tööd ja palka anda praegu ei ole. Las lähevad koju ja istuvad seni kuni jälle neid vaja läheb
Seepärast, et rohelise energia dotatsioonid lubavad juhuelektri tootjatel teha börsile väga odavaid pakkumisi, mis tõrjub neil hetkil, kui tuult ja päikest on palju, teised tootjad turult välja ning kõik põlevkivi ja puidukatlad kütavad tühjalt atmosfääri, sest elektrit ei tooda ja seega raha ka ei saa.
Puidugraanulite pletamine on kahtlane äri. UKs on jälle teemaks Drax, kellele ka eesti puiduärikas graanuleid müüs, ja nende tervete tüvede ajamine purustajasse. Draxil oli vaja graanuleid, et saada maksumaksja raha, ja selle tõttu tasub ka korralike palkide jahvatamine, kuna puidust on lihtsalt puudus.
Mäletatavasti oli see ka Eestis teemaks, et palgid lähevad graanulitehasesse ja välja tulevad vaid graanulid.
