Ei vasta tõele.
Kui 25% tuumajaama soojusest niisama välja lasta, siis on vaja ülejäänud toodang vaid 33% kõrgema hinnaga müüa, halvimal juhul. See ei ole “väga kõrge hind”.
Tuumajaama ekspluatatsioon ei ole väga kallis. See on pigem odavam ühiku kohta kui enamusel teistel elektritootmisviisidel, kuna jaam on väga suur. Eriti kui lisada juurde ühenduste, talumiste ja erinevate reservide kukud.
To: Raulir. Tuumajaam peab ikkagi oma ehitusmaksumuse kinni taguma sedasi, et müüb elektrit ja sellelt saadud raha eest maksab ehituseks antud laenu põhiosa ja intresse tagasi. Või kui tegu pole laenurahaga, siis investorid tahavad samuti investeeringud tagasi saada ja veel kasumi takkaotsa. Elektri otsemüügilepingud on muidugi üks vahend, aga see oleneb sellest, et kui suur osa elektritoodangust on nende lepingutega kaetud.
Hea, et taastuvenergia puhul seda muret pole!
Mihhail just kinnitas, kuidas riik teeb ise vastavad taastuvenergia investeeringud või katab need eraettevõtjatele. Ja pärast läheb see lisareana tarbijate arvetele.
Oled kindel, et gaasielektrijaamades on turbiinid? Vaatasin järgi, näiteks Kiisa jaamas on Wärtsilä 20V34DF tavaline kolbmootor e. ottomootor.
EKRE valijad on tuulikute vastu kuna need tõstavad inflatsiooni ja immigratsiooni, mitte mingitel muudel väljamõeldud põhjustel. Need ei toimi turumajandusliku loogika alusel ja neid käitavad häbematud ettevõtjad, kelle oskusteave keskendub toetusmajandusele. Lisandväärtuse loome puudub täiesti.
Kiisal on tegu avariijaamaga, mitte jaamaga, mis reguleerib ja tasandab elektrikõikumisi, mida tekitavad juhuelektritootjad.
Majandusliku loogika kohaselt ei tohiks tõesti ükski mõtlev nimene kallimat sortimenti ahju ajada, aga meie kullakalli RMK salajaste kestvuslepingute kohaselt just täpselt nii asi käis, et 2x kallimat paberipuitu uhati energiapuidu nime all ahjudesse.
Riigikontrollis päris idiiodid ka pole:
Vanadest aegadest rääkides. Ajal, mil Soome alustas (lisaks tuumaenergiale)esimeste suuremate tuuleparkide rajamist ja meil oli nendega võrdselt tuuleenergiat, otsustasime meie minna teist teed ja toetada edasi põlevkivienergiat. Tulemuseks on see, et Soomes on nüüd kordades rohkem tuuleparke ja elekter täna enamasti odavam.
Soomes purunes kõigi aegade tuuleenergia tootmisrekord.
Alumine on Patnow tulevane jaam, mis ehitatakse L-Korea poolt ja maksab vähem kui hetkel Eestis tuuleenergiale juba lubatud summa.
(Hakkasin poole muutmise pealt 403 saama.)
(Tundub, et siiski salvestas?)
Kas sa kommenteeriksid natuke pikemalt, kuidas 3.75+2.8 = 6,55 GW omab relevantsus Eesti energeetika kontekstis? Kontekstis, kus kogu tarbimine kõigub 0.6 ja 1.5 GW vahel ?
Pakud välja kaabli ehituse Saaremaalt läbi Gotlandi Poola kui kõigi tuleviku probleemide lahenduse või kahe samasuguse jaama Poola asemel Eestisse ehitamise?
Lihtsalt näide, kuidas poolakad on poole lollimad kui eestlased. Ega seda pole vist mõtet üle korrata jah.
Eilsest Esimese Stuudio debatist jäi minu jaoks kõlama, et “odava” elektri saamiseks on vaja:
Mäetöösturid: valitsus on langenud suurejoonelise pettuse ohvriks. Paldiski vesisalvesti on bluff!
Lisaks ütleb energiasalvestite arendaja, et toetuseid pole vaja aga keda see kõik huvitab, kui “sidrunid” on silme ees?
Ekspressis ilmus tuuletallajate kohta hea artikkel. Räägitakse 10a tagusest tuulikute vastasest liikumisest Soomes. Riigis, mis täna toodab inimese kohta meist kordi rohkem tuuleenergijat ja kus ka tarbitakse inimese kohta meist rohkem elektrienergiat, on ometi elektri hind soodsam.
Mõne maa ja mere taga, ühes Kirde-Euroopa väikeriigis on probleem. Ühtäkki hakkavad omavalitsustes seni rahulikel tuuleparkide rajamise aruteludel käima samad näod.
Kõikjal, kus tuulikutest räägitakse, peavad nad kohati tunniajaseid ettekandeid tuulikute kahjulikust mõjust. Eriti tuulikute tekitatud infrahelist. Inimkõrv seda ei kuule, aga see põhjustavat ebamugavust, südamehaigusi, surma.
Üha rohkemate osalejatega miitingutel puhkeb tihtilugu kaos. Omavalitsused hakkavad palkama professionaalseid moderaatoreid. Siis isegi turvamehi.
Liikumise võtmetegelased on kõikjal kohal, sõnumid on koordineeritud. Tundub, nagu liiguks rahvaalgatuse korralduse taga raha. Kust, ei oska keegi pakkuda.
Samal ajal on tulemas valimised, rahvuskonservatiivid on tõusuteel. Tuuleparkidega seonduv segadus ja hirm on nende kampaanias olulisel kohal.
Üks rahvuskonservatiivide parteitöötaja teatab: inimesed on mures, tuulikud panevad nahkhiired plahvatama!
Paar aastat hiljem uhkustab ta, et mõtles selle välja: „Viskasin konksu lehetoimetajate merre ja oi – näkkaski!“
Aga inimesed on üha rohkem mures. Kui nahkhiired plahvatavad, peab terviseoht olema reaalne. Infraheli pakub üha rohkem huvi.
Inimesed lahkuvad kodudest väitega, et heli teeb elu põrguks. Teadlaste mõõtmised probleeme ei tuvasta. Küünikud leiavad, et selle jutuga krutitakse kruntide hindu üles, et need tuulikuarendajatele maha müüa.
Sünnib ettevõte, mis hakkab müüma seadmeid helinivoo ja infraheli mõõtmiseks. Nad ei selgita täpselt, mis on tehnilised parameetrid ja mida mõõdetakse. Seadmed on kalibreerimata. Aga „andmed“ igatahes tekivad ja hullutatud inimestelt korjatakse raha kokku.
Firma ütleb, et nende seadmed suutvat mõõta infraheli kuni 50 kilomeetri kaugusel – mis siis nii kaugel on helinivoo pea olematult madal.
Neid mikrofone ostavad paljud pered, „andmed“ levivad kõikjal sotsiaalmeedias. Mida need näitavad – kui üldse midagi –, pole selge. Aga aruteluks ja hirmuks on ainest kõvasti.
Samal ajal teevad tööd ka teadlased, müra- ja akustikaeksperdid.
Nad käivad omavalitsusest omavalitsusse – mitte arendajate raha eest, nagu tuulikuvastased spekuleerivad, vaid valdade kutsel. Tutvustavad teaduslikku pilti. Teevad uuringuid, mis näitavad, et tuulikute infrahelil pole ohtlikku tervisemõju. Ikka ja jälle.
Vaikselt hakkab infraheli argument maha käima. Teadlaste aastatepikkune kannatlik töö on veenev.
Üksikud aktiivseks jäänud infraheli vastased grupid hakkavad rääkima teistest muredest, näiteks elektromagnetkiirgusest, mis olevat tuulikutega seotud ning kahjustavat samuti tervist. Need jutud meedias enam laia kõlapinda ei saa.
Kui rahvuskonservatiivne partei sisetülides lõheneb, kaotab liikumine samuti hoo. Infraheli mõõtmise masinaid müüv firma äri kuivab seitse aastat pärast asutamist kokku.
Aegamööda tulevad tagasi „tavalised“ argumendid tuuleparkide vastu, näiteks mure, et kodukant muutub koledaks. Ja kui nad surnud pole, muretsevad nad selle pärast täiesti õigustatult tänaseni.
Kõik see, mida just lugesite, toimus kümme aastat tagasi Soomes. Tuleb tuttav ette?
Tuulevõimsusi tuleb palju juurde, seega saab siit teha vaid ühe loogilise järelduse. Oleme siin Läänemerel ikkagi omavahel suht koht sarnases tuulesesoonsues. Ehk tuulisel ajal toodavad kõik > surub elektri hinna alla > toetus.
Kui võrk aga ütleb, et me kõike vastu ei taha võtta, liigne võimsus, pole kusagile panna > toetus.
Kallis hind tuleb ikkagi siis, kui tuulikud suht midagi ei tooda. Ehk ei hakka ka tootja riigile maksma. Ups …
Teine teema - huvitav, kas siin plaanis on mõeldud üldse tõsisemalt selle peale, mis saab peale 20-25 aastat kui tuulepargid on amortiseerunud? Sinna alla on hetke seisuga vist planeeritud ca 15mldr kulusid? (ok. "investeeringuid) > et siis kõik läheb lammutamisele, kuna nt. raudbetooni eluiga läbi? Ja alustame kogu seda janti otsast peale?
Eino “rohepööre” oma täielikus ilus.
Neile infraheli entusiastidele üks soovitus- avage arvutis oma soovitud otsingumootor, vajadusel võtke kõrvale inglise keelt valdav abiline (Eesti keeles ei pruugi piisavalt allikaid leida), otsige lennukite põhjustatava infraheli kohta.
Garanteerin teile, et kui te juba tuulikuid kardate, siis ei julge te enam kunagi ühegi lennujaamaga linna lähedal elada, veel vähem lennukiga lennata.
/disclaimer, ei võta vastutust ühegi tervisemõju eest, mida neist teadmistest tulenevad nocebo efektid põhjustada võivad/
USAs, riigis kus on palju rohkem neegreid, kui Eestis on “Mars” šokolaadibatoonikese tükihind ~70 USA senti ja kaal 58 grammi. Euroopas on sama “standardbatoonike” 51 grammi ja hind ~90 eurosenti. Järeldus – palju neegreid põhjustab Marsi šokolaadi soodsama hinna. Päeva Kaur79 on sama heal tasemel kui alati.
