Pole aimugi, kas see piloot lõpuks elujõuliseks osutub, aga elektri salvestamine vedelikkütuseks on vähemalt kontseptsiooni tasandil tehtav. Järgmise 30 sekundi jooksul tahaks keegi nüüd kindlasti küsida: “aga kasutegur?”, kuid kui me räägime sesoonsest elektriülejäägist, mis muidu nkn müümata jääks, on kasuteguri rehkendamine suht pointless. Kui lõõskava päikesega päevadel on konditsioneer põhja keeratud ja tuba jääkapiks külmutatud ning paneelidest ikka veel peale tuleb, siis on ju ikka parem suva mis kasuteguriga lasta sel energiaülejäägil auto kütusepaaki või kanistrisse tilkuda, kui üldse mitte midagi.
3 Likes
Kui usuhullud ära ei keela ja ahnepäitsid surnuks ei maksusta, siis võiks ju tulevikku olla küll - 10 aasta pärast 1eur/liiter kõlab täitsa normaalse hinnana.
1 Like
Riia HEJ-s on kõrguste vahe 18m ja sel on 6 turbiini, kokku 402 MW. Annab küll ka väikese kõrguste vahega suht võimsaid turbiine kasutada.
1 Like
Jah, kuhu siis täpsemalt?
Daugava River - Approximately 678 m³/s
ja teisalt
- Narva River - Approximately 399 m³/s
- Emajõgi River - Approximately 70 m³/s
- Pärnu River - Approximately 50 m³/s
- Pedja River - Approximately 45 m³/s
- Põltsamaa River - Approximately 40 m³/s
Narva HEJ on venelaste käes ja 4 ülejäänud suurimat jõge annavad kokku 30% Daugava voolust. Sealjuures väiksema kõrguste vahega.
1 Like
Peipsi järvest lisajõgi tekitada läbi narva karjääri sillamäele?
Seal tehnika kaevandamiseks ja püromaania olemas. Ka pole seal inimasustust. Looduskaitse alast sõidab küll läbi…
Tegelikult peaks Venemaa jagama oma Narva HEJ jaama meiega. Teatavasti on osa ehitised Eestis ja ka rahvusvaheline õigus ütleb seda… On meie valitusel mune selleks on teine küsimus.
1 Like
MIdagi nad ei jaga. Hea kui ütlevad paar tundi ette kui veehoidla tammil lüüsiväravad avavad ja tohutu veemass kosena allavoolu läheb ja kipub ka siinpoolseid kaldaid uputama
https://www.postimees.ee/6920615/fotod-narva-joe-koskede-suurejooneline-vetemang
Seni on nad ikka ette teatanud, mine tea kas tulevikus teatavad
3 Likes
To: Raulir. Riia HEJ -s ei ole tegu pumphüdroelektrijaamaga. Lisaks on selle veehoidla liiga pisike, et sinna mingit erilist strateegilist veevaru koguda kalliteks elektripäevadeks.
Muide, Daugava peale on Lätis rajatud 3 “suurt” hüdroelektrijaama.
Lisaks, suur osa kogu aastasest veemahust läbib Daugava jõge ainult mõne nädala jooksul aastas. Võttes keskmise vooluhulga, siis sisuliselt ei saa sellega ülejäänud aasta jooksul arvestada, tegelikult hoopis voolab seal lihtsalt nire.
1 Like
Kui tervest Narva hüdroelektrijaama võimsusest ei jätku suurt eriti millekski, siis pool sellest on veelgi 2 korda väiksem. Mõistlikum oleks Auvere2 püsti lükata.
1 Like
Peale selle - kui ma ei eksi, siis räägiti, et veehoidla eesmärk oli ennekõike luua soojuselektrijaamadele stabiilse veetasemega jahutusbassein ja HEJ oli lihtsalt boonus.
1 Like
Ka see pole lahendus. Põlevkivi peale ei saaks pikaajaliselt loota isegi siis, kui mingeid piiranguid poleks.
30ndatel, kui kaevandamine algas, oli lade otsapidi maapinnal ja 3m paks. Praegu võetakse allameetrist 50m sügavuselt. Kui suure osa Virumaast oleme nõus elamiskõlbmatuks muutma, et 10 või 20 aastat aega juurde osta?
1 Like
Narva veehoidlast annaks teha veel otsemini mereni. Mere ääres on suurem kukkumine tasapinnases.
Minu teada on Narva jõel võimekust rohkem kui see HEJ näitab ja see on kunagi ka plaanides olnud. Kindlasti annab praeguse tehnoloogiaga võimekust rohkem välja pigistada.
Tuletan meelde, et meie “tuulikute” ajastul oleks meil vaja järsku ja palju juhitavat võimsust. Ehk siis rohkem turbiine ritta.
Kõik põlevkivi ära põletamise või põlevkiviõli valmistamise ettevõtmised on ajutised, maksimaalselt kuni 35-aasta pikkuse perspektiiviga. Keerulisem keemiatööstus, kus tooret kulub suurusjärgu võrra vähem ja pole ehk nii tähtis toorme hind, ehk sinna jätkub põlevkivi mõnesajaks aastaks.
Auvere2 elektrijaama saaks lihtsalt odavamalt ja kiiremini valmis, kui tuumajaama. Olekski ajutine lahendus, nagu selleks on ka Auvere1 ja muud säärased.
1 Like
Vaata Wikist Narva jõe pikiprofiili. Kui kogu Narva jõe langus võimalikult efektiivselt elektrijaamale ära kasutada, siis tulemuseks oleks ehk praegusest ainult 1,5…2 korda võimsam elektrijaam, ei muud. Lihtsalt suurvee aeg, millal saaks ohtralt elektrit toota, on seal samuti lühike, nagu ka Lätis. Pole vist mõtet ehitada hüdroturbiine, mis enamuse aastast lihtsalt seisavad?
1 Like
Nomaeitea - tuuleturbiine mis suure osa ajast seisavad ja päikeseparke kus 3 kuud pole voltigi tasub aga hüdroelektrijaama ei tasu?
2 Likes
Mis kellast täna tohin alustada kriisivarude söömist? Abikaasa on ostnud väga häid kriisivarusid.
15 Likes
Homme, Troim, homme. Siis kui oled ärganud. Ära kõike ära söö joo korraga.
2 Likes
Huvitav töö väikese kõrguste vahega ja merre ehitatavate pumbatud energiasalvestuste kohta
https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1364032122002003
2 Likes
Lähenesin teaduslikult ja tekitasin kaks testgruppi. Panin ühte tuppa kinni kassi ja abikaasa ning teise tuppa poja ja koera. Jälgisin, kuidas mõjutab desünkroniseerimine mõlemat testrühma. Tulemus oli ootuspärane, sain ise segamatult ära süüa paremad palad kriisivarudest.
9 Likes
Katri Raik räägib Narvas levivast paanikast. Üldse olevat Ida-Viru inimesed altid nt ka pangapettustele. No tule taevas appi, sellise inimkapitali kvaliteediga tahavad poliitikud jätta muljet nutika majanduse arendamisest. Tambovi tase on Eestis igal rindel.
Õnnitlen kõiki Veremaa võrgust eduka lahtiühendamise puhul! Kuni pühapäeva õhtuni oleme saartalitlusel ja seejärel ühendume mandrieuroopaga.