Valimiskomisjon ei ole julgenud avaldada isegi 2023 a. osce raportit oma lehel kus väideti, et e-valimistel on võimalik asendada valimissedelid peale anonümiseerimist ja lugeda kokku võltssedelid. Selle peale Taltech magister oma töö tegigi ja tõestas, et sedelite asendamine oli ka tegelikult võimalik ja see ei olnud kontrollitav. Raportid ja uuringud e-hääletamise kohta | Valimised Eestis
2 Likes
Proovi whataboutismiga piiri pidada. Osade notarite puudulik suhtumine oma hoolsuskohustusse ei muuda numbrilise koodi teadmisel põhinevat isikusamasuse tõendamist petmiskindlamaks.
2 Likes
OSCE raport 2023. a. valimiste kohta sellist väidet ei sisalda.
vt. Final Report, Parlamentary Elections, 5 March 2023 | OSCE
Miski vurru jaur on siin:
" Täna vahetult enne tööpäeva lõppu laekus Arvo Allerile OSCE/ODIHR-i hinnang Eestis kasutatava internetihääletuse õiguslikule regulatsioonile.
Dokument on 30 lehekülge pikk ja vajab veel põhjalikku läbitöötamist, aga siin on minu esialgne kokkuvõte esitatud kriitikast.
(1) Puudujäägid õigusraamistikus ja protseduurides
Õigusliku selguse nappus. Kuigi 2024. aasta seadusemuudatused parandasid olukorda, ei reguleeri seadus endiselt piisavalt täpselt, kuidas rakendatakse internetihääletuse kontekstis valimispõhimõtteid – üldisus, võrdsus, salajasus ja valimisvabadus.
Ebaselged otsustusreeglid. Puuduvad selged kriteeriumid, mille alusel võib Vabariigi Valimiskomisjon (VVK) peatada, katkestada või tühistada e-hääletuse või lubada hääletamist mobiilseadmetes.
- Ebapiisavad tagatised hääletussalajasuse ja aususe jaoks
Surve ja rühmahääletuse riskid. Muret tekitavad olukorrad, kus hääletatakse grupis (nt hooldekodudes) ja salajasust ei suudeta tagada.
Puuduvad hääletaja teavitused ja kinnitused. Seadus ei nõua, et valija kinnitaks hääletamist privaatselt ja vabatahtlikult ega juhenda teda selle vajalikkusega seonduvalt.
Järelkontrolli puudumine. Seadus ei kohusta VVK-d ega valimisteenistust valimiste järel auditeerima võimalikke rikkumisi hääletamise salajasuse osas.
- Piiratud läbipaistvus ja avalik järelevalve
Vähene vaatlejate kaasamine. Seadus ei täpsusta, kuidas ja mil määral saavad vaatlejad jälgida ja kontrollida internetihääletust.
Avaliku arutelu puudus. Hiljutiste muudatuste puhul ei toimunud piisavalt laiapõhjalist arutelu selle üle, kuidas tõlgendada põhiseaduslikke valimispõhimõtteid digikeskkonnas.
- Tehnilised ja turvalisusega seotud probleemid
Ebaselged nõuded turvalisusele ja kontrollitavusele. Kuigi tehti edusamme küberjulgeoleku osas, ei sätesta seadus piisavalt ajakohaseid tehnilisi ja protseduurilisi nõudeid.
Kontrollitavuse standardite puudumine. Seaduses pole piisavalt selgelt määratletud individuaalset ja üldist kontrollitavust ega seda, kuidas tagada hääletuse sunni- ja pettusekindlus.
- Kaebuste esitamise ja sanktsioonide puudujäägid
Kaebuste süsteemne reguleerimata jätmine. Puudub konkreetne mehhanism internetihääletuse rikkumiste kohta avalikes huvides kaebuste esitamiseks, samuti puuduvad sobivad tähtajad ja tõendamisreeglid.
Kriminaalvastutuse ebapiisavus. Kehtiv karistusseadustik ei reguleeri piisavalt spetsiaalseid e-hääletusega seotud rikkumisi.
- Poliitiline lõhe ja usaldusprobleemid
Parteiline polariseerumine. Osa opositsiooniparteidest peab internetihääletust kallutatuks ning avalik usaldus on langenud."
Andri Kiige jaur on siin:
"Eestis Andres Aule/Jaak Valge/Arvo Alleri kutsel E-valimisi hindamas käinud OSCE/ODIHR on valmis saanud oma hinnangu Eestis kasutatava internetihääletuse osas ja see on väga kriitiline.
OECD poolt mainitud probleemid langevad märkimisväärses osas kokku Eestis juba aastaid E-valimiste osas opositsioonierakondade poolt rõhutatud probleemidega, seega on siiani Reformierakondlike valitsuste ja valimisteenistuste poolt seni ajakirjanduses marginaliseeritud kriitika saanud nüüd hinnangulise aluse selle valdkonna rahvusvaheliselt ekspertorganisatsioonilt.
Sisuliselt tähendab see, et nii tänase kui eilse valitsuse legitiimsus on vähemalt mingis osas tõepoolest kaheldav, kuna läbi viidud valimiste protsess sisaldas olulisi probleeme."
Kui nii lugeda, siis vähemalt pooled etteheited on formaalset või regulatiivset laadi ja lahendatavad mingi täpsustusega seaduses.
1 Like
Te ikka kuidagi ei saa aru, et see oli järgmine konkreetne näide, et maailm meie ümber pole perfektne. Lahendusi ei keelata ära ainult selle pärast, et mingi teoreetiline viga on avastatud. Meie ümber on hulgaliselt protsesse, kus mitte ainult teooria, vaid need riskid ka reaalselt reliseeruvad.
Panen sulle lingi teadusuuringule 2012 presidendivalimiste kohta USA-s:
One Person, One Vote: Estimating the Prevalence of Double Voting in U.S. Presidential Elections
Leitav ka Google Scholaris, kui see peaks oluline olema.
Noppeid sisust:
We estimate that about one in 4,000 voters cast two ballots, although an audit suggests that the true rate may be lower due to small errors in electronic vote records
…
The Supreme Court has voiced concern that perceptions of voter fraud “drive[] honest citizens out of the democratic process and breed[] distrust of our government”
Paberhääletusel on võimalik ja reaalselt toimub topelthääletamine. Fundamentaalseid aluspõhimõtteid mitte ainult on võimalik, vaid reaalselt rikutakse. Ülemkohus on sellele tähelepanu juhtinud, aga siiani pole teda ära keelatud. Kuidas nii saab olla?
Eestis oleks momentaalselt väited stiilis: nii tänase kui eilse valitsuse legitiimsus on vähemalt mingis osas tõepoolest kaheldav või midagi olulisemalt karmimat.
1 Like
Kirjas on, et seda kriitilist sammu ei auditeeritud ja ilmselt siis selle kontrolliks otsustas üks Taltech magister teha oma uuringu kas selles sammus sedelite võtsimine on võimalik ja leidis, et oli.
2 Likes
Tehnoloogiliste lahenduste ära keelamise ja nende pimesi ülistamise vahele jääb veel võimalus ilmnenud probleemidele lahendus leida. See oleks minu eelistus. Olukorras, kus elektrooniliste kanalite kaudu tehtud tahteavalduste kaudu sooritatavad pettused on võtnud epideemilise mõõtme, millega rikutakse tuhandete inimeste elud, ei saa silmi kinni pigistada ja väita et probleemi ei eksisteeri ning see kõik on vaid paratamatu collateral damage.
Kindlasti annab asju lollikindlamaks teha. Alustades kasvõi sellest, et muuta karistused identiteedikuritegude eest drakoonilisemaks, (nagu see on USA-s) kuni olulist mõju omavate toimingute korral lisa-safeguard-ide ja/või tõendusviiside rakendamise nõudmist. Millised need igas olukorras olla võiksid, jäägu juba eriala- ja õigusasjatundjate pärusmaaks. Hetkel on skaalal turvalisus vs kasutusmugavus esimene teisele täielikult allutatud, kuigi olukord lausa karjub vajaduse järgi seda tasakaalupunkti teises suunas nihutada.
3 Likes
Kui oleks 2 alternatiivset meekonda kes saavad sarnase dvd krüptitud häältega ja loevad hääled kokku, siis võiks häälte kokkulugemine olla usaldusväärsem. Teine meeskond peaks olema opositsiooni poolt usaldatud isikutest. Mõlemat meeskonda saaksid jälgijad jälgida sarnaselt.
2 Likes
WOW! e-hääletuse kontekstis???
1 Like
Vastates iseendale - siin on link raportile: Estonia_ODIHR_Opinion_internet_voting.pdf
ja milleks seda kõike peaks vaja olema ?
Libaväide, et suurendab valimistel osalemist, on ammu ümber lükatud . Rahvahääletustel oli suurem osalus ja Riigikogu valimiste osalusrekordid 1990ndatest aastatest on senini löömata ( 1995 = 68,9% )
Kasutusmugavus ?
Haige plära ! Esiteks pole see igapäevatoiming ega isegi iga kuu toiming nagu arvete maksmine ja ravimiretseptide pikendamine, et seda peaks saama ilmtingimata oma kodust teha .
Kas siis need riigid,kus on pikaaegne demokraatlike valimiste traditsioon ja mille järgi Eesti justkui tahtis joonduda peale taasiseseisvusmist ei soovi kasutusmugavust ?
Soome, Rootsi, Saksamaa, Prantsusmaa, UK ?
Äsjastel Bundestagi valimistel sel aastal oli osalus 82,5 % ja sel sajandil see pole kunagi olnud all 70 %. Kas sakslased siis ei soovigi kasutusmugavust ja tahavad iga hinna eest jaoskonda vantsida ja seal veel järjekorras seista ? Mõnikord kauem kui 20 minutit ? Ainult Venemaal ja Eestis soovitakse ?
Mõnda toimingut lihtsalt ei saa teha distantsilt, interneti teel. Lapsi ei saa teha ja sünnitada distantsilt, prostata vähki välja opereerida ei saa interneti teel ,kodumaja ei saa ehitada mõne hiireklikiga, surnuid ei saa matta perekonna hauaplatsile interneti teel, aeda õunapuid istutada ei saa arvuti tagant tõusmata. Isegi tervisejooksu metsas ja kalapüüki Peipsil puhkuse ajal ei saa teha arvuti tagant .Tuleb ise nati rohkem vaeva näha. Kogu inimese elu ei saa olla netis.
Ideaalis peaks ka parlamendi valimine olema sama tähtis kui laste sünnitamine või surmatõve ravimine. Ideaalis peaks see su elu tegema niisuguseks nagu sa soovid.
9 Likes
Stagnale pole ehk seda e-hääletamist vaja aga 2023 andis 51% hääletajatest oma hääle elektrooniliselt. Neile jällegi on vaja.
2 Likes
Minule, kui suhteliselt tihti reisivale inimesele sobib e-hääletus hästi ja olen korduvalt valimiste ajal välismaal hääletanud. Ja neid võib päris palju olla, kes märtsis või oktoobris viibivad kuskil kaugel maal, aga soovivad oma kodanikukohust täita, aga parasjagu Eestis ei viibi. Disclaimer: ei, ma ei hääleta reformikommude poolt, aga e-valimisi ja riiki siiski usaldan.
3 Likes
See on valeväide. Mina andsin oma hääle elektrooniliselt ja minule pole e-hääletamist vaja. Läheksin kohale ka.
3 Likes
Keegi sundis siis e-häält andma?
Väidetavalt hääletab arenenud riikides kuni kolmandik posti teel. Eriti meeldib mulle oma asukoha kirjeldamise juhend (USA) juhul, kui puudub maja number.
" Kui teil pole majanumbri aadressi, kasutage jaotist C, et joonistada kaart, mis näitab teie kodu lähedal asuvaid põiktänavaid ja tähelepanuväärseid vaatamisväärsusi."
Kindlasti on see kordades usaldusväärsem e-hääletusest. Ei hakka ju aus valija saatma jaoskonda kapten Morgani aaretekaarti või karupoeg Puhhi 100-aakri- metsa ümberjoonistust.
5 Likes
Aina jaburamaks läheb. Ei sundinud. Kas keegi sundis sind foorumisse postitama?
3 Likes
Sa ei tea üldse palju neid e-hääle andjaid oli. Ja kes kelle eest hääletas. Kui sa ise hääletasid, siis tead ehk ainult seda, et sina hääletasid. Kuid seda, et sinu hääl ka kehtima jäi, sa jällegi ei tea
Nagu öeldud , Taltechi teadlased tõestasid, et kogu e-häälte pakk on võimalik välja vahetada täiesti uue vastu. Mingit auditit selle üle teha ei saa, sest vastavat tarkvara pole olemas. Üks must kast, kuhu mustkunstnik tuvi paneb sisse ja jänes tõmmatakse sealt välja. Rahvas oigab ohh ja ahh, näe kui osavasti tegi …
Kui kuskil pangas on rahakambri uksed laialt lahti, mingit valvurit pole, mingit jälgimiskaameraid pole ja sealt võib vahelejäämist kartmata võtta niipalju nagu keegi soovib, kas vargust tõesti ei toimu, sest usume Andrus Veerpalu, inimesed on ju ausad ja ei võta võõrast raha ega tee mingit muud sohimängu?
Ma päris tõsiselt kahtlen kas üldse enam valima minna . Tartu KOV puhul on see nii ehk naa mõttetu, näriliste võimu ei kõiguta miski siin linnas
Riigikogu valimistel sama asi .
Kui ikka minu hääl ei loe, serveris aetakse asjad jonksu nagu vaja, siis mis mõtet sellel on ?
Samapalju mõtet kui Vene kodanikul minna Venemaa presidenti valima.
See tulemus on ju ette teada
7 Likes