Elektri-hääletus on usalduse küsimus, kas sa ei usalda? Halb inimene oled ei usalda häid inimesi, pohh, et 700000 uut e-häält läheb sinna kuhu vaja. Eesti rahvas võttis ennast kokku ja hääletas õigesti.
Kõik võib olla, aga ühest asjast ei saa aru - mis eeldusel oodatakse, et e-häälte saak suureneks erakondadel, mis on oma leivanumbriks teinud sellesama e-hääletuse mustamise ja kahtluse alla panemise? Kui sa enne valimisi ikka kleebid linna täis plakateid stiilis “Saatan valib internetis” vms ja siis pärast hääletustulemusi sorteerides nendid, et tegu on ilmselge sohiga, kuna e-hääled läksid kõik su vastastele… (pead vangutades vasakule ära)
õige, aga kust tulid uued hääled?
Kui siia e-häälte “saagitabeli” kõrvale panna teine tabel sama perioodi paberhääletuse saagiga, äkki siis selgub?
Kas OSCE raport tõesti ütleb, et Eesti e-valimised „ei vasta rahvusvahelisele standardile“, nagu seisab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna 17. juuni Facebooki postituses?
Lühikokkuvõte on, et Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna väide on vale. OSCE/ODIHRi raport ei väida, et Eesti e-valimised ei vasta rahvusvahelistele standarditele, vaid esitab soovitusi nende tugevdamiseks. Ekspertgrupp nimetas raportis Eesti e-valimisi rahvusvahelistele standarditele vastavaks.
Kõik otsivad ühte-kahte lauset, mida tsiteerides oponent paika panna, aga kaduma läheb tervikpilt. Punktist punkti kordub erinevas sõnastuses mõte, et tuleks kaasata laiapõhjaline grupp eksperte, töötada välja e-hääletuse õiguslikud ja tehnilised alused, töö tulemus ühiskonnas ja parlamendis läbi arutada ja seadusena vastu võtta (või tagasi lükata). Lühidalt öeldes soovitab OSCE e-hääletusega minna tagasi esimesele ruudule ja terve protsessiga uuesti otsast alustada.
Tegemist on Läänes analooge mitteomava leiutisega.
Analooge omav Lääne leiutis on postihääletus. Tahaks e-hääletuse vastased sellele üle minna? Kui iga e-hääl kenasti välja printida ja käsitsi kokku lugeda, siis tuleks vist piisavalt analoogne välja. Sedeli võib vahepeal ka läbi Omniva lasta, kui see on kriitilise tähtsusega.
Ei. Posti teel hääletamine ei ole analoog. Täiesti uskumatu, millist jama siin e-hääletuse (aga v-o e-võltsimise?) pooldajatelt lugeda saab.
Sa ei viitsi üldse lugeda, ainult kirjutad.
Ma kirjutasin, et e-hääletus võiks olla postihääletuse analoog, kui saabunud e-hääled välja printida ja siis käsitsi üle lugeda.
Täiesti uskumatu, millist jama need e-hääletuse vastased kirjutavad, suutmata kolme rida mõttega läbi lugeda.
Jah, tädi võiks olla ka omnibuss kui …
Eks see tõdemus, et OSCE ID-kaardiga või mobiil-ID-ga valimisi täiesti maa alla ei tampinud, on nii mõnelegi siinsetele foorumlasele niivõrd frustreeriv, et see lausa paneb küüntega kontorilaua pinda kraapima.
OSCE ei tambi kunagi midagi maa alla. Ta on alati väga viisakas ja diplomaatiline ja jagab malbeid soovitusi, kuidas midagi teha paremaks. Ta kategooriliselt keeldub hindamast kas e-hääletus on näiteks kooskõlas Eesti põhiseadusega, ütleb, et see pole nende asi.
Kuid 30 lehekülge neid väga diplomaatilisi soovitusi kõnelevad ise enda eest. Mõned olulisemad.
seadus ei reguleeri piisavalt täpselt, kuidas rakendatakse internetihääletuse kontekstis valimispõhimõtteid – üldisus,ühetaolisus, salajasus ja valimisvabadus
- surve- ja rühmahääletuse riskid. Muret tekitavad olukorrad, kus hääletatakse grupis ja hääletuse salajasust ei suudeta garanteerida .Seadus ei nõua, et valija kinnitaks hääletamist privaatselt ja vabatahtlikult
- Seadus ei kohusta VVK-d ega valimisteenistust valimiste järel auditeerima võimalikke rikkumisi hääletamise salajasuse osas.
- Kontrollitavuse standardite puudumine. Seaduses pole piisavalt selgelt määratletud individuaalset ja üldist kontrollitavust ega seda, kuidas tagada hääletuse sunni- ja pettusekindlus
- Kaebuste süsteemne reguleerimata jätmine. Puudub konkreetne mehhanism internetihääletuse rikkumiste kohta avalikes huvides kaebuste esitamiseks, samuti puuduvad sobivad tähtajad ja tõendamisreeglid. Kaebusi saab esitada üksnes iseenda nimel, näiteks kui inimene pole e-hääletanud, tal pole arvutitki ID tarkvaraga, kuid jaoskonda valima minnes selgub, et tema e-hääl on siiski antud. Niisuguseid asju on Eestis juhtunud.
See, et e-hääletus pole ühetaoline ega ka salajane, on ju ammu teada. Valija ei saa oma jaoskonnas antud häält sada korda muuta kui midagi nässu läheb või ta ümber mõtleb, arvutis saab. Jaoskonnas ei lubata hääletada teise isiku eest ega lubata ka mitmel inimesel korraga kabiini minna,et kuri naine võiks kontrollida kas mees ikka hääletab selle kandidaadi poolt, kelle poolt naine lubab tal hääletada.
Chatgpt kommentaar sarnaste riskide teemal Saksamaal:
Isikliku otsuse kaitse
Saksamaa põhiseadus (Grundgesetz) nõuab, et hääletamine peab olema vaba ja salajane. Kuigi posti teel hääletades puudub järelevalve nagu jaoskonnas, on seaduses sätestatud:
Valija vannub kinnituselehe allkirjaga, et ta täitis sedeli iseseisvalt ja salajaselt.
Füüsiline järelevalve ei ole praktiline ega lubatud, kuid süsteem usaldab kodaniku vastutustunnet.
Võimalikud riskid ja kriitika
Mõned kriitikud on viidanud sellele, et:
On võimalik, et valijale avaldatakse kodus survet (nt perekonna liikmete poolt).
Hääletus võib toimuda ilma tegeliku iseseisva otsuseta.
Sellest hoolimata on Saksamaa konstitutsioonikohus (Bundesverfassungsgericht) korduvalt leidnud, et posti teel hääletamine on kooskõlas põhiseadusega, kui võetakse piisavad meetmed salajasuse ja valimisvabaduse tagamiseks.
Sakslased näe printsiibina usaldavad kodanikku.
Saksamaa on huvitav näide, mis pakub meie juristidele hulganisti nuputamist, sest Eesti põhiseaduse “valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed” on sõna-sõnalt maha kirjutatud Saksamaa Liitvabariigi konstitutsioonist (§ 38). 2009 leidis Saksa LV konstitutsioonikohus, et elektrooniline hääletamine on konstitutsioonis loetletud omadustega vastuolus.
Otsuse ingliskeelne tõlge: Bundesverfassungsgericht - Decisions search - Judgment of 3 March 2009
Peale seda raportit ei tohiks/saaks enam ükski välisvaatleja Eesti valimisi demokraatlikeks nimetada, aga partei ja valitsus paneb tuima nagu poleks midagi juhtunud.
Ka Eestis võetakse sedelhääletusel kasutusele niipalju meetmeid kui võimalik, et vältida grupi - ja surve all hääletamist
Kuid e-hääletusel ei pea hääletaja isegi kinnitama, et ta hääletas ise ja vabalt ja ilma igasuguse välise surve ning järelevalveta. See on asi, mida jaoskonnas peaks jälgima jaoskonna töötajad ja seal olevad vaatlejad. Lihtsalt keegi ( pole tähtis kes ? ) toksib PINid sisse ja asi ants
Rääkimata sellest, et keegi vastav ametiisik saaks seda kinnitust kontrollida, et kas see kinnitus vastab ka tõele kui see kohustuslikuks tehakse.
Ma arvan, et see “ise ja ilma surveta” kinnitus suurt midagi ei muudagi. Hääle vargust nähakse Eestis ikka kui ohvrita kuritegu. Kui keegi varastaks pangakontolt raha kasutades selleks võõrast ID kaarti ja selle PINe, siis suhtumine sellesse nii leebe ei ole.
Kahjuks oleme riigina muutumas Ungari laadseks. Nagu sealgi, on üheks põhjuseks EL tegevusetus. Juba ammu peaks EL selle “läänemaailmas analooge mitteomava” valimiste süsteemi suhtes jõuliselt sekkuma. Parlamendi hinnangul ei ole Ungari enam täisdemokraatlik riik | Uudised | Euroopa Parlament
Kõlab ju tuttavana: “Ungarist on saanud valitav autokraatia, kus toimuvad küll põhiseadusejärgsed valimised, aga ei järgita demokraatlikke norme ja standardeid. ELi otsustamatus on sellele vaid kaasa aidanud.”
To: Fggjjhj
Ungari-laadsusest oleme me siiski veel väga kaugel, kuna alles hiljuti oli meil EKREIKE valitsus ja see oleks vabalt kestnud kuni järgmiste (ehk siis viimaste) riigikogu valimisteni, kui tol hetkel toimetanud esikesik ei oleks vedelaks löönud ja oma võimust loobunud või kui kesikute partei ei oleks olnud niivõrd ära korrumpeerunud.
Ka järgmiste valimiste järel võib ette näha, et valitsevaks parteiks saab hoopis IRL, mitte see paljukirutud Reform.
Seega, meil demokraatia toimib ja kui sul on mingi muu ettekujutus demokraatiast, siis ehk kirjutaksid oma visiooni täpsemalt lahti, mille suhtes me Ungariga täpsemalt sarnaneme?
Isegi ajakirjandusvabaduselt, mis on demokraatia üks põhinurgakive, oleme me maailmas esimeste seas juba mituteist või mitukümmend aastat. Ungaris on just ajakirjandus võimudele allutatud.
Mina demokraatia kadumise pärast siin küll ei põe.
Oh see kiun ja hala Ungari kohta on globalistlku woke propaganda üks osa. Ja Orban on istunud opositsioonis sel sajandil järjest kauem kui ref ( 2002-2010)
Pole kuulnud, et Ungaris oleks keelatud luua opositsiooni toetavaid ajalehti või telekanaleid. Neid vasakliberaalseid-globalistlikke on seal praegugi küllalt
See, et riigimeedia valitsust toetab - mil moel see erineb Eestist ?
Vaadake ETV-d ja no ega ei erine palju sellest ajast kui Heimar Lenk, Mati Talvik ja Uno Maasikas rahvamassile häid uudiseid tõid kohaliku kommunistliku partei pleenumilt ja Herbert Vainu väliskommentaaris sajatas USA imperialiste, kes ei saa aru kui vajalik on N.Liidu piiratud väekontingendi internatsionaalne abi Babrak Karmali Afganistani valitsusele ja koguni tahavad seetõttu nurjata olümpiamänge Moskvas ja Tallinnas, kus kõik on spordi suursündmuseks valmis