See kuradi tüütu idiootsus on nii irrelevantne mu jaoks tegelikult. Ma ei olnud 2-3 aasta jooksul seda fucking Karenit näinudki. Ja tundsin ennast hästi.
Aga nüüd, peale seda räuskamist tema poolt, ma tõesti ei tea, mida teha. a) fuck that fucking bitch - mille kuradi üle sa üldse vingud, kell on keset päeva; muusika nii valju ka pole, kui ma korteriukse kinni panen, siis tundub, et absoluutselt mitte vähimatki ei ole väljapoole kosta. Ja seda kinnitasid ka kõik sõbralikud naabrid. Until the fucking crazy bitch.Kutsu see politsei lõpuks siis kohale nagu lubasid umbes 0.5 seconds in. Kui ma välisukse kinni panen, siis nad küsiks mu käest, et “palun pange muusika valjemaks, ma ei kuule muidu, milles probleem”. Sest et kuni siiamaani paistis, et mitte midagi vähimatki ei ole kuskile kuulda.
Teine variant: fight back. Karen on see, kes on majasse ebasobiv element. Eemaldame selle ebasobiva elemendi. Project: uninstall Karen. Oh I have patience when needed. You Karen have no chance against me. No. Fucking. Chance.
Kolmas variant, mida ma ka eelistaks. Unustame kõik selle teema, oleme naabrid nagu naabrid ikka ja saame kõik omavahel korda aetud.
Eks siis, meil on kolm varianti edasi minna.
a) ma vabandan ka kolmandat korda & suck it up. aga sellisel juhul ma ei tunne ennast kunagi koduse või oodatuna selles majas. Ja kõigist positiivsetest emotsioonidest hoolimata mul ei jää muud varianti, kui mujale kolida. Just b/c of re-finding music for me.
b) Fuck karen. I can beat you. You go, I stay.
c) fogatabpoutit, we good, nothing like wine, classics etc to find a common ground.
Lihtsalt huvi pärast. Kui purjus sa olid, kui selle postituste-monoloogi siia kirjutasid?
P.S. Ühel õhtul oli mul Abikaasaga huvitav dialoog.
Istume õhtul aias, muusika.
A: “Kuule, me peame vist vaiksemaks panema, kell on vist 10 läbi”
M: “See oleks päris lahe, kui naabrid kutsuks rahu rikkumise eest politsei”
N: “Hallo, 112, mul naabrid kuulavad valjusti muusikat, rikuvad rahu! Mida? Eee… “Eine Kleine Nachtmuzik” vist? Eee… ei tea, Mozart vist?”
Ma ei olnud mitte kade ja saatsin naesterahvale ka ühe aiandusteemalise loo.
Noh et telefonis käib taustaks, senikaua kuni ta peenarde ja klumpide juures toimetab.
Aga vist ei oldud mu loo valikust väga vaimustatud miskipärast.
Offf, sinu keeles rääkides oli situatsioon midagi sellist.
Sa oled terve kontori neti ära lahendanud. Macid, iPhoned, Androidid, Windowsid, kõik on rahul. Ka sina ise, sest kõigele on ka terminalist juurdepääs.
Aga siis tuleb puhkuselt tagasi Vana Progeja. Kes avastab, et tulemüüris on üks ainult talle vajalik port lahti tegemata jäänud. Ja selle asemel, et sulle seda öelda, tuleb ta kurikaga su laua juurde, röögib ja lubab kõik segamini peksta.
Üldiselt on ikka süsadmin see kes röögib ja pesapallikurikaga inimesi taga ajab, silmad verd täis valgunud ja suu vahus. Eks ole isegi marutõbine adminn omal ajal oldud.
NB! isegi kui me situatsiooni realistlikuks keerame st. teistpidi, siis ka ei tööta. Õige admin ei vaja urundaja kaika taga ajamiseks mingit ettekäänet, et see julges pordi lahti tegemist küsida. Ta võib seda ka täiesti niisama, heast peast teha
Going postal, see on meie igapäevane leib. Asjade lõhkumise, andmete kustutamise ja talituspidamatuse tagasmise kõrval
Panin tähele, et Kunksmoor ja Kapten Trumm multifilmi “originaal”-muusika on tegelikult maha vehitud tollal Eestis vähetuntud Bulgaaria heliloojalt. Lahendust on ühes kohas muudetud ja umbes üks olulisem noot, aga lugu on sama.
Nojah, siinmail olid psühedeelikud defitsiit ja inspiratsiooniga lood kitsad, mis hädaga teha, tuli kaverdada kõike mis kõlas teisiti kui Magomajev või Ots
Kuna mul on puhkus ja mul on rohkem vaba aega käes, kui oleks tervislik, siis ma kavatsen siin natsa terroriga tegeleda.
Alustaks Serj Tankjan, kes on alati üks paras kommunist olnud, aga lugusid ta oskab teha
