Disko pole oluline, punk on põhiline

...gotta get me one of these. Fast!
Samast ajastust julgen soovitada veel ansamblit Meie, eesotsas Taja Kadajasega (hiljem Noor Eesti ja Metallist, samuti soolartist). Heavy riffin' meets progerokk. Mingid lood on saadaval estmusic.com lehel.
Kaum6mm - kui kusagilt näpud külge saad anna mullegi teada. Tekitasid suurt huvi igatahes.
...loe ja imesta, tundsin end nagu 80-ndate keskpaigas (kui tänaval pikk jalg veel mingi videosaal oli ja highlander'it queeni muusikaga seal näidati)
Hammaste verega pesemise kohta...ühesõnaga, kui kellelgi ON, siis... ;-)

(Highlander. Ma olin vist mingi 15, kui see asi mingilt ülelahe telekanalilt tuli. VÕIMAS! Umbes kolm aastat tagasi mõtlesin, et vaataks uuesti üle. Inimene vist ikka areneb, sest Grossi poe DVD-letist võib ka paremaid filme leida, kui see :-D )
Samas kohas sai nähtud esimest korda Pink Floyd-The Wall. Saal jooksis üsna pea tühjaks, kui meie klassivendadega suu ammuli seda meistriteost kuulasime, vaatasime.
Alla 25e eluaasta Floydi kuulamine viitab teatavasti tõsisele ohule saada keskmiselt tunduvalt intelligentsemaks inimeseks. :-D

Sel ajal kui teie The Wall'i vaatasite, arvasin mina ilmselt, et Euope on rokk ja Gary Moore'i Over the Hills and Far Away on parim metal lugu ever.
Ah me olime üldse kiiksiga poisid :) Manowari kõrval paitas kuulmismeeli edukalt ka Jean-Paul Jarre või Jan Hammer.
Ehh, vahel lähevad Paul ja Michel segamini. :)
Aga kiirlindistusega International kassetikas oli tegija, hõbedane ja puha. Meremehad kuskilt tõid.
Karu, cmon, lugu looks, aastad aastateks, aga Gary Moore hääl ju (eriti selles loos) ei kanna...
Karum6mm, OtHaFA ongi metalklassika, sa Nightwishi siis pole kuulnud? :)

The Wall oli aga kõva sõna, pidin teist korda vaatama, et film kohale jõuaks..
Ei, ega see OtHaFA siis halb lugu ei ole. Lihtsalt klassifikatsioon peaks olema pigem populaar-haardrokk kui metal. Aga noh : poteito, potaato. Ameeriklased klassifitseervad näiteks Poison'i siiani heavy metal'iks. Mina isiklikult klassifitseerin selle pigem moepolitsei teemaks.

http://usuarios.lycos.es/hardrockbuenosaires/caratulas_cds/caratulas_cds/poison_lookwhatthecatdraggedin_front.jpg
Kuulutus
Pole ühtegi hevimetalli koori? On küll - Metsatöll ja Akadeemiline Meeskoor. Väga hea videoplaat on olemas - võimas!
Päris häid heviorkerstreid on meil: Loits, Manatark, Tharaphita, soomes Mokoma ... võin saata, mul on olemas.

Kunagi noore ja lollina olin isegi punkar, aga nüüd arvani nii:

Parim on vaikus, milles on pisut linnulaulu ja lehtede saihinat ...
Mina ostsin omale mingi kuu aega tagasi plaadi, kus on peal ainult merekohin. Vahelduseks ülivõimas asi.
Tunne, et The Prodigy on saanud maha oma järgmise etapi aluspaneva plaadiga. Minu jaoks nende "head ajad" jäid esimese kolme plaadi aega (91-97). Uus "Inviders Must Die" taasavastas vana tegija. Igatahes jään ootama nende järgmist plaati.

P.S.
"Experience", "Music for the Jilted Generation", "The Fat of the Land" on klassika.
Vähemalt "The Fat of the Land" puhul sitadetektor reageeris - 99,99% neist kanaleist mida minul õnnestus kuulata/vaadata/lugeda viskasid selelle plaadile ülivõrdes 5/5 või 10/10, whatever. Järeliklult selge sitt. Asi mida kõik ülistavad on sitt. On alati olnud.

Lohutuseks kõikidele Prodigy fännidele, et Prodigy pole ainus megalt-gigalt-hüperilt üles haibitud laussitt - on veel ka U2 :-)
Experience oli omal ajal ikka väga hea plaat. Ecstasy'st ja banaanikoorte suitsetamisest (olevat kunagi banaane millegiga pritsitud, mis kaifi tekitab) segased vennad Casio lastesündi ja Amiga 3000-ga "maailma muutmas." Fire ja Out of Space'i peale tekkis pidurdamatu tantsutuju jne...

Pärast seda tuli juba mainstream. Mainstreami mõõt on see, mis Lasnamäel rasvakriidiga betoonseinale on kritseldatud.

Praegune dünaamika on olnud selline...

ACCEPT
DEPECHE MODE
PRODIGY
ANSIP CHMO
priitp

Sulle kui U2 fännile - Bono vs Chris Martin at MTV Celebrity Deathmatch

:)