Mida aegu oli.
Suur-Karja tänaval, seal kus praegu on klubi Avenüü, tagaruumides müüdi telkusid, kus siis paremat kätt oli istumas meister, kes ootetööna uutele telkudele detsimeeterblokki juurde pani. Ma ei mäleta, kas need tulid kahes konfis - häälega ja hääleta- aga sai endale peale pandud häälega. Selline lahe metallist on/off lüliti oli. Must-valge telkule seadme lisamine oli samas suurusjärgus kui telku ise.
Samal Suur-Karja tänaval, enne praegust niidi ja nööbi poodi on kangialune, küll praegu suletud raudväravaga. Kangiasluse tagumises otsas oli uks ja keerdtrepp teisele korrusele, kus ühel pool letti oli õmblustöökoda vastuvõtt ja teisel pool prillidega onkel kes võttis vastu su kasseti ja raha ning salvestuse soovi ning 2-3 päeva pärast oli asi kombes. Mäletan, et oli seinal veel suur-suur nimekiri mida kõike salvestada saab. Kuna oli taskuraha vähe, tuli valikuid teha ääretult hoolikalt.
Sai ka 60min kassetidest tehtud 45min kassetid. Näiteks vahelekerinud lindi säilinud osa kleepisid küünelakiga 60min omale otsa ja läks. Oht oli, rullile keritud lindi laius ei pruukinud 60min kaante vahele mahtuda.
Lisaks mustvalgetele plaadiümbristele ja postritele oli popp asi isagusugused temaatilised kaardid. A la pornokaardid. Maaja ja Hustler nende kõrval on ikka lasteraamatud. Meenub veel need ralli ja muude eriautode kaardid, millega siis mängiti nii, et lugesid tehnilise speki parameetri ette ja kel oli parajasti kõvem kaart ees, sai selle endale!
//
Nojah, sellele anti hagu, kes Smiths-i, Cure, P.I.L. -i või Clannad-it ei tundnud. Snead O`Connrsist rääkimatta.
//
Sinead O'Connori avastasin 1992 aastal Nothing Compares 2U loost ning varasemast ei tea midagi. Olen üritanud kursis hoida tema loomingu arenguga, sest sel naisel on jumalikult jõuline hääl antud. Kahju, et ta "ära pööras". Samas on see tema suurim võlu. Universal Mother oli väga hea plaat.
Rääklides veel Depeche Mode'st. Vähemalt selles ringkonnas, kus mina suhtlesin, loeti DM kuulajaid venelasteks ja nendele tuli tappa anda. Kuulasin ja kuulan siiani DMi. Hevi oli tollal eestlaste tõsine teema.
Klassipeod olid sellised, et keegi tõi kodunt oma Smena mono maki kohale ja siis teised kassete ning lõpuks need hevivennad panid oma mussi sisse ja kõik pidid seda "nautima".
Nojah, sellele anti hagu, kes Smiths-i, Cure, P.I.L. -i või Clannad-it ei tundnud. Snead O`Connrsist rääkimatta.
//
Sinead O'Connori avastasin 1992 aastal Nothing Compares 2U loost ning varasemast ei tea midagi. Olen üritanud kursis hoida tema loomingu arenguga, sest sel naisel on jumalikult jõuline hääl antud. Kahju, et ta "ära pööras". Samas on see tema suurim võlu. Universal Mother oli väga hea plaat.
Rääklides veel Depeche Mode'st. Vähemalt selles ringkonnas, kus mina suhtlesin, loeti DM kuulajaid venelasteks ja nendele tuli tappa anda. Kuulasin ja kuulan siiani DMi. Hevi oli tollal eestlaste tõsine teema.
Klassipeod olid sellised, et keegi tõi kodunt oma Smena mono maki kohale ja siis teised kassete ning lõpuks need hevivennad panid oma mussi sisse ja kõik pidid seda "nautima".
sigakoer, 80ndatel oli ikka muud kräppi ka kõvasti. Vaata VH1 Classic'u pealt mingit SO 80ies vms show'd. Õõvastav.
Smena? Ikka lindid olid, Majak oli tegija, mul oli veel monolintmakk miski A tähega, lampide peal :-)
winger
Kassettidega koos sai helisalvestusse tellimisse anda ka tavalised lindid - mul peaks neid praeguseni kusagil maal pööningul mingi sadakond kilo olema :)
Kassettidega koos sai helisalvestusse tellimisse anda ka tavalised lindid - mul peaks neid praeguseni kusagil maal pööningul mingi sadakond kilo olema :)
prritp, lampide peal lintmakk - selle asjanduse helikvaliteet peaks kõrvu paitama. Eriti, kui kraam on normaalse aparatuuriga vinüülilt linti liigutatud.
Jah, 19'ga oli see täitsa kuulatav, vist muud kiirust tal polnudki. Ma ise väike audiopede kah :-)
Tol ajal andis ikka lindikas kassetikale kõvasti silmad ette.
stocker, annab tegelikult siiani.
Vinüülplaadilt läbi lampvõimendi jooksev Led Zeppelin või kasvõi Ludvig Van'i Üheksas - see tekitab siiani sellise sooja, pehme ja hea tunde, nagu kõik oleks veel ees ja unistused võivad täituda. :-D
Vinüülplaadilt läbi lampvõimendi jooksev Led Zeppelin või kasvõi Ludvig Van'i Üheksas - see tekitab siiani sellise sooja, pehme ja hea tunde, nagu kõik oleks veel ees ja unistused võivad täituda. :-D
Selles skenes kus mina liikusin, tulid Smiths, Cure jt oluliselt hiljem. Aastal 85 kuulasid neid paremal juhul minu aastakaigust kovasti eespool olevad paar endist punkarit voi muidu friiki, keda vois kahe kae sormedel yles lugeda. Poisikesed, kes Hittimittarit lindistasid ja hevipilte vahetasid ei teadnud indiest ood ega mytsi. Futu (ehk siis syndipopi) hulka neid bande ei loetud.
Sakslastega muusikas on minu meelest see hada, et nad yldjuhul loovad kvalitatiivselt vahe uut ja pigem jaljendavad juba olemasolevat suunda, kyll efektiivselt aga suht igavalt, maitsetult ja piire lohkumata. Teevad hasti ja efektiivselt kasitood yhesonaga, aga ei loo surematut kunsti. Naiteks: hevi - Accept, Running Wild, Scorpions; futu: Alphaville, Camouflage, disko: Boney M, Modern Talking, hiljem Scooter + lugematud Saksa eurobiit bandid. Siia ritta voib lisada ka Briti reivid, mis Saksa jubedas vardversioonis muutus hiljem Love Parade'iks.
Erandiks ehk krautrock ja Kraftwerk 70ndatel.
Sakslastega muusikas on minu meelest see hada, et nad yldjuhul loovad kvalitatiivselt vahe uut ja pigem jaljendavad juba olemasolevat suunda, kyll efektiivselt aga suht igavalt, maitsetult ja piire lohkumata. Teevad hasti ja efektiivselt kasitood yhesonaga, aga ei loo surematut kunsti. Naiteks: hevi - Accept, Running Wild, Scorpions; futu: Alphaville, Camouflage, disko: Boney M, Modern Talking, hiljem Scooter + lugematud Saksa eurobiit bandid. Siia ritta voib lisada ka Briti reivid, mis Saksa jubedas vardversioonis muutus hiljem Love Parade'iks.
Erandiks ehk krautrock ja Kraftwerk 70ndatel.
mykoloog - ära šlaagreid unusta :)
Otsustasin tunnistada üles, et normaalse muusika kõrval sai lastud endale lindistada ka selliseid asju nagu Stars on 45 ja Goombay Dance Band.
On jah piinlik.
On jah piinlik.
...mis kõlaritega oma nostalgiahõngulisi plaate kuulate?
Minul kui tänaseks suhteliselt paadunud ja puritaanliku Classic Rock tegelase jaoks on ilmselt kõige piinlikum tunnistada, et lisaks klassikalisele rokile ja überkeerulisele progerokile olen aeg-ajalt tarvitanud ka sellist kraami nagu Journey, REO Speedwagon ja Styx.
But I NEVER listened to Poison and Mötley Crüe! Never!
Every rose has it's thorn...
Every rose has it's thorn...
....
But I NEVER listened to Poison and Mötley Crüe! Never!
Every rose has it's thorn...
Every rose has it's thorn...
....
Vene kassetid oli kah saadaval TDK ja Maxelli omade korval, sellised koledad, tavaliselt mustast voi valgest plastmassist. Nende hada oli see, et nad hakkasid vilistama mone aja parast, vist selleparast et lint oli kehva kvaliteediga ja ajas mingit puru helipeadesse.
Olen samuti vinyylipede, kuigi 90ndatel sai korraks CDdele yle mindud. Vinyylid on way ilusamad ja coolimad, lisaks osasid vanemaid ja haruldasemaid asju, samuti 7 tolliseid singleid pole CD peal valja lastudki. Kassetid ja kassetttmakid muuseas teevad ka mingis ringkonnas uut tulemist, aga see on lihtsalt hype ma pakun. Lyhiajaline moeroogatus.
Olen samuti vinyylipede, kuigi 90ndatel sai korraks CDdele yle mindud. Vinyylid on way ilusamad ja coolimad, lisaks osasid vanemaid ja haruldasemaid asju, samuti 7 tolliseid singleid pole CD peal valja lastudki. Kassetid ja kassetttmakid muuseas teevad ka mingis ringkonnas uut tulemist, aga see on lihtsalt hype ma pakun. Lyhiajaline moeroogatus.
Kassetiklassika oli kauplusest Ekraan soetatav 90-mindine DENON.
Keskmine palk 100 rubla. Kasseti hind 9 rubla.
Umbes nagu praegu maksaks kassett 1170 krooni.
Keskmine palk 100 rubla. Kasseti hind 9 rubla.
Umbes nagu praegu maksaks kassett 1170 krooni.
Kas keegi tunnistab üles ka Europe'i ja Charizma fännimise?
mina tunnistan. Me kooli tööõpetuse tunnis võtsime hunniku puidust höövlilaaste ja need olid nagu Europe´i meeste juuksed ja suvaliuse tokiga sai siis õhukitarri tehtud :D
the final countdown oli ikka selline hitt et hoia ja keela ... õpetasin oma 3 aastase õepoja seda vilistama isegi ... oi kurja mis ajad. Aga vanus tuleb peale ja klassikaraadio saamas aina rohkem sõbraks ....
Peab tunnistama oma hevi muusika fännamise muutust rahulikumaks 80-te teises pooles.
Ok kahekskümnendate algus ja keskpaik. Algas Accept-iga, Iron Maiden-iga, Manowar-iga. Siis läksid trummid aina kiiremaks Metallica, Megadeth, Helloween ( selle algusajad). Asi lõppes täieliku trashiga: Onslaught, Venom, VoiVod jne. Vanemad olid ennast juba üles riputamas, kui punni põhja keerasid. Kõik muu oli jama.
Kuid siis Rocksummer 88 ja P.I.L. pani asja teisiti vaatama. Siis läks ikka lahjaks kätte: EMF, Sugarcubes ( kes ei tea, siis Björk laulis seal, käis Tallinnas ka) , Nits, Cure, Smiths jne.
Kuid Metallica 83, 84, 86 on jäänud ja jääb südamelähedaks vist elu lõpuni.
Ok kahekskümnendate algus ja keskpaik. Algas Accept-iga, Iron Maiden-iga, Manowar-iga. Siis läksid trummid aina kiiremaks Metallica, Megadeth, Helloween ( selle algusajad). Asi lõppes täieliku trashiga: Onslaught, Venom, VoiVod jne. Vanemad olid ennast juba üles riputamas, kui punni põhja keerasid. Kõik muu oli jama.
Kuid siis Rocksummer 88 ja P.I.L. pani asja teisiti vaatama. Siis läks ikka lahjaks kätte: EMF, Sugarcubes ( kes ei tea, siis Björk laulis seal, käis Tallinnas ka) , Nits, Cure, Smiths jne.
Kuid Metallica 83, 84, 86 on jäänud ja jääb südamelähedaks vist elu lõpuni.