Dilemma: müüa vs. üürida

a)Ostsin 1-toalise korteri 1993a. maksin 25'000.-EEK momendil hindan ca 330'000.-(korralik maja, naabrid jne)
b)1995 ostsin Sveitsi Roche aktsiat maksin 15'000.- CHF müüsin 1998 27'000.-CHF (blue chip riskid min.) hind täna 15'000.-CHF
Järeldus eelista Eestit. Emergin Market jne.
BLaze, milles asi siis? Maja on viltune nagu Pisa torn? :)
Mis maja on muidu, kui saladus pole?
no ilmselt põrandad kõverad. maja viimsis. pole ise näind aga viimsis kuski (võib-olla eksin). võin täpsustada homme
Miks elukeskkonna m6istes saastade korterite hinnad yleval on?
Vastuse saab klassikalise mulli tekkimise mudelist. Kinnisvara n6udlus on viimastel aastatel selgelt yletanud pakkumist. Hinnad on t6usnud kumuleeruvalt uusehististe hinna l2hedale ja teatud piirkondades ka k6rgemaks. Tavaline inimene vaatab, et hindade t6usul on selge energia sees ja k6ik kes on myynud eelmisel aastal .. on kaotanud kymneid protsente. MIKS PEAKS MA T2NA MYYMA?.. ja nii ongi et korterimyyk lykatakse ylehomsesse. See toob kaasa pakkumise v2henemise ja hindade veelgi kiirema t6usu:)

Hetkel v6ib t2heldada juba paari kuist hindade suht seisu.. s.t. minu arust on j6udmas mull kulminatsioonini... ja kui yhel hetkel j6uab kriitilisel massil see "ylehomme" k2tte.. siis ongi mull l6hki.

Vale eeldus korterite puhul sarnaselt aktsiatele on see, et nende v22rtus konstantselt kasvab. Olen endiselt seisukohal, et vanade korterite ehituskvaliteet ja pakutav elu kvaliteet ei saa olla ei saa olla k6rgem uusehitistest ehk see on selgelt ka hinnapiirangu aluseks.
Taavi, oma loogika on siin sees, mis võib õigeks osutuda eelkõige aktsiaturul. minu väide on see et praegusel korteriturul ei tee inimesed oma ostu-müügi otsuseid selle alusel, et turul on hinnad tõusnud, siis müün ja kui turul on hinnad langenud siis ostan (mingisugune tehniline analüüs). sinu väide et hannad hakkavad kohe langema põhinebki peamiselt sellel tehnilisel analüüsil et turg on üleostetud. arvan et vastus küsimusele, MIKS PEAKS MA TÄNA MÜÜMA leitakse mujalt: palju on mul laenu tagasimaksmisvõime? kas ma saan ja kas olen nõus sama suure korteri eest uuselamus maksma 40% rohkem? kas on pakkumisel uusi kortereid, mis minu ostujõuga sobivad? ma ei tunne ühtegi inimest, kes oma korteri hinda pidevalt jälgib ja on valmis lihtsalt piisava hinnatõusu peale kohe müüma, ilma et mõtleks kus ma pärast elama hakkan.
Mina suhtun väga skeptiliselt sellesse, et liisinguga ostes on võimalik kinnisvara hinnatõusu pealt kasumit lõigata.

Kuna juttu oli 1 toalisest korterist võtame näite selle põhjal.

Müük: Paekaare tn paneelmajas 9/9 34 m2 korter hinnaga 295,000.-

Ostetakse liisinguga:

I sissemakse 30%: 88,500.-
Intress 10% (ei ole täpselt kursis sellega, kuid arvan, et ei pane väga mõõda)
Liisingu periood 10 aastat (tõenäoliselt keskmine võetav liisingupikkus)
Kuumakse: 2,729.- mis teeb 10x12x2,729.- = 327,480.-
KOKKU: 88,500.- + 327,480.- = 415,980.-

Kas tõesti usutakse, et see paneelmaja korter ilma sinna raha sisse panemata suurendab oma väärtust 120,980.- krooni võrra? Hea kui ta säilitab selle.

Võttes aluseks võimaliku renditulu (sub560): 1,700.-/kuus = 20,400.- tulumaks maha jääb järgi 15,096.- krooni, mis teeb 3 aasta kohta 45,288.- krooni.

Iga kolme aasta tagant 45,000.- maksev remont

Kasum 288.- krooni? cmon!

Lisaks tuleks arvestada sisse tehingumaksud, oma töö ja rabelemised jne. Kasu on ikka väga kaheldav.
nonii. uute pindade hindade liikumisest, tuli mulle selline mail:

---
Harjumaa, Tallinn/Kesklinn, Maakri
Tehing: Müüa korter Korruseid: 19 Korrus: 12 Ehitusaasta: 2002

Lisaandmed:

Info: 2-3 tuba, 46,3- 74,4m². 18 100 kr/m². Võimalus liita 2+3 tuba. Kodu nõudlikule, city elustiili nautivale inimesele. Uus korterelamu asub Tallinna ärikeskuse südames, olemata ühegi mürarikka liiklusega tänava ääres. Vestibüülis 24 h valve, parkla. Helista ja küsi lisa.

Klikkige alljärgnevale lingile, et saada rohkem infot teile saadetud objekti kohta:
http://www.city24.ee/otsi/objekt.php3?objekt=korter&id=9340

---
m2 arv just selles vahemikus, kui siin threadis puudu kurdeti olevat. aga hind: mägedelt maakrisse kolimist 100+% hinnavahe eest kannatab välja kui palju sealseid kodanikke?

sC,
(kes tegelikult ise uutel pindadel hoiab passiivselt silma peal pigem ikka 8 korteriga kui 19 korrusega majades)
Liisingu puhul on ka risk, et liisingufirma pankrotti läheb ja nii võib korterist yldse ilma jääda.
sCandal - 'mägedelt' kesklinna kolivad loomulikult vähesed ja seda mitte ainult hinna tõttu vaid ka mitte just eriti elusõbraliku keskkonna pärast (linnulaul, metsakohin, oma muruplats, lastele jooksmisruum). City elustiili nautlejad on minu arvates ikka vähemus (äkki eksin?).

Äärelinna uusehitise m2 hind on aga 12k-13k. Vt näiteks Uus Maa kodulehelt uute Viimsis asuvate korterite hindasid. See teeb aga hinnavaheks ~40%. Nagu samalt lehelt näha võid on enamus 50-70m2 kortereid ka müüdud.

Nõustun Pendli arvamusega, et korterite müügilainet pole veel näha, sest pole piisavalt uusi kortereid kuhu kolida ja ei usu, et on palju inimesi kel korter lihtsalt 'üle' on.

T

sub560 > "mägede" all ei mõelnud ma kindlasti mitte viimsit või nõmmet!

pigem kommenteerisin selle threadi alguses jutuks olnud spekulatsiooni, et lasnamäe 9-korruselise vene pensionäridega sisustatud maja 40m2 korteri võiks nii mõnigi müüa ja osta uue kesklinna kui vahe oleks nt 30%. vahe tooks tagasi vähenevad aja- ja transpordikulud, parem elukeskkond jne. ja et probleem on selles, et 30% kallima ruuduhinnaga kortereid on, aga pigem selliseid 70-100m2'seid. ja et 35-45'stest on nappus.

seega -> kuulutus näitab, et neid ikka on ja tuleb tasapisi. aga et pisikorterid (nagu keegi ka enne juba välja tõi, sansõlmede jm ehitamise kuludest tulenevalt) pole mitte 30 vaid 130% kallimad kui mägedel.
guru, loomulikult ei tasu sinu algandmetega asja teha. kui me lihtsustame veidi sinu andmeid (maksed toimuvad aasta lõpus), siis saame sama skeemi mis ülal minu näidisülesandes (kus omakapitali tootluseks kujunes 32%) ainult teistel eeldustel:

laenu intress 10% (eelmises näites 7,5%)
üüritulu 5,1% (9%)
amortisatsioon 5% (5%)
laenu suurus 2/3 vara väärtusest (2/3)
kinnisvara hinna kallinemine 0% (5%)

omakapitali tootluseks kujuneb su näites -6,5% (32%)aastas. küsimus taandub sellele kumbad algandmed realistlikud on. kui sul guru ei õnnestu paremaid tingimusi saada kui su näites on, ära hakka selle äriga tegelema.
sCandal -> ka mina ei mõelnud 'mägede' all viimsit vaid ennekõike ikka lasna-, musta- ja õismäge. Väitsin lihtsalt, et suur osa lasnamäelasi ei soovi kesklinnas elada - vaid pigem ikka kuskil linna ääres või 'rohelistes' rajoonides.
Korteri hindade töus ja laenu intress on üsnagi tihedalt seotud. Mul on käes laenulubadus 90k€ ja intress on 4.58 :). Suur miinus on see. et ca 120k€ saab osta 80m2 korteri äärelinna paneelmajast, mis on ehitatud 70 a. algul:(.

Olen käinud paari maja vaatamas, mustamäega eriti suurt vahet pole..

Ja Tallinast ainult 80 KM.

Samas siin saab riigilt maksusoodustusi kui kodu jääb töökohast kaugele, paari töökaaslasel tuleb päevas ca 220 km söitu
Fit: see kõverate põrandatega maja peaks olema viimsis. kuna ma olen ise seqaltkandi inimene, siis ma ei tea, mis tänav jne. see on "koperatiivide" viimases "hobuserauas" uus maja. tean, et eelmine aasta müüdi sinna kortereid hinnaga 10000 m2. kes teavad viimsis, saavad aru küll, mis kohast ma räägin.
teine mõte on see, et kui ringi vaadata, siis uusi elamuid ehitatakse siiski suhteliselt palju. inimesi aga vaevalt, et eriti palju tallinnasse juurde tuleb (maalt tegelt vist ikka tuleb kah). praegu on siiski uute korterite nõudlus suurem pakkumisest (mõistlike hindade ja kohaga). ilmselt ka seetõttu on "mägede" korterite hinnad kõrged. mingi hetk aga peaks ju pakkumine nõudlusele järele jõudma ja siis ilmselt peaks ka mägede hinnad langema hakkama minu arust.
Viltuvajumisest
Viltu on vajunud juba mainimist leidnud Marja pood. Päris hullult - laipu oli vist 5. Juhtusin õnnetuse ajal just sinna kanti. Masendav oli vaada, kuidas inimene oli paksu klaasakna ja mahalangenud paneeli vahel.

Siiski pole see ainus taoline näide. Samas kõrval - Kuldnoka tänaval otsustas üks paneel majast "kõrvale hoida". Enne suuremaid varinguid ja inimohvreid siiski viga kõrvaldati.

Ehituskvaliteet on tõsine probleem. Üks majandusministeeriumi juhtimisel läbiviidud uuring tõi välja, et iga paneelelamu ruutmeetri renoveerimiseks tuleks kulutada 1400.-. See oli 1998. a. hindades!


Üüriprojekti tasuvuse arvutamisest
Tõepoolest on hetkel raske tasuvat projekti leida, sest ostu-müügihinnad on laes, üürihinnad stabiilsed. Loogiline, et taolise projekti tulukus sõltub suuresti sellest, kui palju omakapitali alla panna. Kunagisi, st. veel mõne aasta taguseid megatulusid pole mõtet täna loota.


Miks minnakse Lasnamäele-Mustamäele prussakate naabriks elama, kui see kallis ja ebamugav on?
Parem elada ühes majas prussakatega, kui koerakuudis. Dilemma on sama ilmselge lahendusega kui valik - elada või surra. Tänases EPLis kirjutatakse, et uus korter on odavam, kui vana renoveerida. Muidugi on, aga sellele turule sisenemine on kallis, mis käib paljudele üle jõu. Järelikult tuleb valida kokkuvõttes kallim variant.

Peale kõige muu piirdub omakasutusse korteri ostmise tasuvusarvutus sellega, et kraabitakse säästud kokku ja vaadatakse, kas sissetulekust on võimalik laenumakseid teha. St. lähenemine ei ole sageli läbimõeldud. Siit repliik kodanikule Pendel - inimesed ei oska arvutada, sest lisaks laenumaksetele tuleb tasuda kindlustust, kommunaalmakseid,...


Peale kõige muu - kui meie presidendikandidaadil kannatab Lasnas elada, siis kas kellelgi teise jaoks on see liiga hea? Või halb?


Miks hinnad on kallid?
Miks mitte, kui ostjaid on? Kes teab mõnda läbikukkunud kortermaja või elamurajooni projekti? (Mina tean, aga ei ütle.) Enamus projekte on siiski õnnestunud, st. kasumlikud. Nõudluse surve jätkub, sest laenu antakse. Peale kõige muu on kinnisvarandus ajakirjanduses kuum teema. Igal lehel oma kinnisvararubriik, kust öeldakse osta-osta-osta.


Uued korterid ja infra
Kas infra peabki olema uue korteri juures? Poes käiakse kord või kaks nädalas kaubanduskeskuses. Lasped käivad Rocca al Mares. Bussi müra ja toos segavad, ise sõidetakse autoga ja olulisemad on parkimisvõimalused. Jne.


Üüriärist veel
Tulumaksuvabad on ikka omakasutusse soetatud eluasemelaenu intressid. Üüriäriks tuleb end kohalikus maksuametis FIEna registreerida.

Registreerimine on tasuta, kuid edaspidi tuleb raamatut pidada, sotsmaksu maksta. Tulu olemasolul ka tulumaksu. Viimast annab muidugi edasi lükata. Kui asja ausalt ajada, siis projekti tulukus kindlasti kannatab. Aga olgem ausad - enamus eraisikute üüriprojekte käiib nö. "mustalt".
toompark, ei saa aru loogikast et kui tuleb maksta kindlustust ja kommunaalmakseid tähendab see seda, et inimesed ei oska arvutada.
Pendel,
Sina kirjutasid "eeldan ainult et inimesed pole lollid, oskavad arvutada, käituvad ratsionaalselt, /.../"

Väidan, et inimesed ei kasuta arvutamise oskust. Võib-olla numbreid ja tehteid tuntakse, aga ei viitsita arvutada. Võib-olla ei osata leida arvutuste algandmeid. Võib-olla leitakse algandmed ja arvutatakse, aga arvutatakse valesti.

Ratsionaalsus ei ole sugugi valdav. Pigem on ratsionaalsuse näol tegemist jetiga, kelle jälgi on nähtud, aga keda ise ei ole keegi kohanud. Kui ongi lumeinimest nähtud, siis on see õnn osaks saanud vaid üksikutele.

Minu repliik just se's kontekstis oligi mõeldud.
toompark, ilmselt on sul suuresti õigus. ise pidasin silmas ratsionaalsust selles ulatuses, et inimesed saavad teada palju neil laenuvõtmisvõime on, kui kalli korteri nad osta saavad ja et enamus tahab võimalikult väikese raha eest võimalikult hästi elada.
Võimalikult väikese raha eest siis hetkel. Kokkuvõttes makstakse tublisti üle ja mida vaesem on inimene seda suuremad on tema väljaminekud pikema perioodi lõikes sama asja tarbimiseks.