Võrdluseks viimasest Goldman Sachsi Euro Area outlookist novembris: “We therefore forecast Euro area growth of 0.2% in Q1 and Q2, 0.1% in Q3 and 0.2% in Q4. This results in area-wide growth of 0.8% for 2025, notably below the 1.2% consensus. We look for the weakest growth in Germany (0.3%), followed by Italy (0.6%) and France (0.7%), with Spain again outperforming notably (2%).”
Pärast seda on Saksamaa keskpank alandanud enda prognoosi varasema 1,1% pealt 0,2% peale detsembris: “The Bundesbank projects a slight decline of 0.2 % in real gross domestic product (GDP) in 2024. In the next few years, the economy could then grow by 0.2 % (2025), by 0.8 % (2026) and by 0.9 % (2027)” See siis detsembri seisuga. Võtab EU väljavaate kokku tänase seisuga.
Positiivset programmi detailides lahti kirjutanud tõesti pole ja ilma tulemuseta tegevusel palju pointi pole ka. Põhilist pudelikaela olen korduvalt välja toonud: innovatsiooni investeerimine. Miks USA paneb EU’l eest ära ja miks Iisrael on Eestiga sarnases seisus olles saab vastu endast oluliselt suurema rahvaarvuga riikidele korraga? Just, innovatsiooni investeerimine. Kõik muu on kökimöki selle kõrval, 80% tegevusi, mis toob 20% tulemusi. Niisama ajatäide.
Euroopas isegi avalik sektor saab sellest aru, Eestis investorid mitte. Draghi: "Europe must invest twice as much as it did rebuilding after World War II … "Europe needed to invest an additional €800 billion a year to drag itself out of a trough of low productivity and feeble growth that’s pushing it behind the United States and China in the international pecking order. He called it an “existential challenge.”
Macron: “Our former model is over. We are overregulating and underinvesting. In the two to three years to come, if we follow our classical agenda, we will be out of the market. The EU could die, we are on a verge of a very important moment.”
ECB president Lagarde isegi pakub välja lahendusi, kuidas €11,5 triljonit Eurooplaste sääste suunata Euroopa innovatsiooni investeerima.
Kui isegi avalik sektor juba probleemi näeb ja lahendusi pakub, ju siis on probleem selgelt väga tõsine juba.
Ilmselgelt bürokraatiat koomale tõmmata, parimaid talente mujalt kaasata, hästi sihitud toetuseid ekspordiks jnejne on selgelt vaja, aga need kõik on tutibluti-kökimöki kui innovatsiooni investeeritakse ainult mõnes üksikus sektoris ja meie lagi ongi betooni investeerida ja välisinvestoreid oodata. USA ka suure bürokraatia ja raiskamise kiuste paneb Euroopalt eest ära just tänu sellele, et suudavad innovatsiooni rahastada globaalseteks ärilisteks edulugudeks. Ega meie avalikul sektoril ei jäägi palju muud maksurallitamise asemel üle kui erasektor, ettevõtjad ja investorid meie majandust alt veavad, et vajalikud kaitsekulutused tehtud saaks. Ilmselgelt nii nagu ikka läheb suurem osa küsitavalt.
Pigem peaksime laiemaltki Iisraeli edulugudest õppima. Sarnases olukorras perifeerias veelgi agressiivsemate naabrite vahel asuv väikeriik, kelle jõukus kiirelt kasvab, ka rahvaarv kasvab, iive kenasti positiivne ja kes suudab edukalt ülbitsevatele suurtele naabritele täpselt kümpi panna nii, et silm ka ei pilgu. Ja nende edu põhipõhjus: nutikas rahvas ja innovatsioon! ja eelkõige innovatsiooni investeerimine, ka paljude läbikukkumiste kiuste. Mitte sõimlemine ja umbusaldus. Kui innovatsiooni investeerimist on vähe ja mõnes üksikus sektoris, siis … ongi raske. Ja vindumine garanteeritud.
Ja siin Sigala “seiklused,” investorite endi sõnavõttude maha tegemine tuleb ju selgelt välja ongi Kremli trollide propa oluline osa. Lõhkuda usaldust ja kerida pingeid. Taguda neid kes on hetkel “taotavad” ja võtta sellega tahtmine kellelgi veel ideid välja käia, isegi häid. Ja kehval ajal töötab kenasti, paljud tahaks kellegi peal välja elada.