Euroopa suuremate riikide rahvuslasi jällegi ei koti üldse Eesti või teiste väikeriikide saatus. Soojendaks aga jälle Putiniga suhteid.
7 Likes
No loomulikult kui me ise enda huvide eest ei seisa, siis ei tee seda teised ka. Asi ongi selles, et kui vaja Eesti eest seista, siis meie poliitikud eelistavad suurematele riikidele patsu lüüa ja kõigele kaasa kiita. Ja Eesti huvide asemel peetakse tähtsamaks endale mõne kõrgemapalgalise ametikoha saamist Euroopas. Just meil oli ju selline näide.
4 Likes
Sigala,Draax,fggjj…
Teeks nii, et uuel aastal enam peale ei võta!
9 Likes
Uuel aastal alles võtmiseks ja andmiseks lähebki, kavatsen Eestisse tulla ja erakonda rahastada.
1 Like
sigala, kaks üpris lihtsat küsimust:
-
Kui sa oled välisriigi resident ja sinu maksud ei laeku Eestisse, siis mis mandaat on sul Eesti küsimustes kaasa rääkida või siin välisagendina poliitilisi jõude rahastada?
-
Kui sinu soovi kohaselt Hiinast inspiratsiooni saanud rahvuspopulistid igal pool (k.a. sinu asukohariigis) võimule tuleksid, siis kas sulle ei tundu, et võõrpäritolu immigrandina oleksid ise üks esimesi, kelle jalgealune tuliseks tehakse?
24 Likes
Vahelduseks diskussioonidele külahulludega ka midagi asjalikumat - Viljar Arakase vaade 2025. aastale.
14 Likes
Närv ikka lõpuni ei pea ja sigala siiamaani lihtsalt verbaalse peeru tagant hakkab ühel hetkel ikkagi tiblatrolli vahtu pritsima, hea et kinnitus ära tuli saab rahus bloki peale
panna.
18 Likes
Suures pildis esmapilgul tundub kena, aga mis hr Arakas siis ütleski? Euribori langusest veidi üle 2% vabaneb ettevõtetele ja inimestele raha teisi kulutamisotsuseid teha - mis 1) oleks varem või hiljem niikuinii juhtunud ning 2) on ühekordse iseloomuga, pärast seda “hinnas sees,” SKP mahus sees. Ja 3) mida tasakaalustab nii maksutõusudest tulev efekt ning ka igaüks võib ise juurde lisada, et Euribori langus on suuresti Euroopa olematu majanduskasvu efekt. Kokkuvõttes mitte mingit püsivamat laadi majanduskasvu vedurit ei ole tekkimas ja pole ta proovinudki sellist asja sõnastada, see ühekordne müks oleks tulnud varem või hiljem niikuinii.
Veel ainus positiivne noot oli, et Eesti ärieliit koondus üheks kinnisvaratehinguks. Igati tore, et koostööd tehakse, edasiminek seegi siin umbusalduse ja kriitika ajal. Samas taas näide, et 1) väliskapital põgeneb siit küllaltki hindu vaatamata nagu ka Tallinkist (ega Eften kallilt ei osta), 2) kinnisvara omaniku muutusel on küllaltki olematu mõju majanduskasvule ning 3) ikka veel investeeritakse ainult kohe kasumlikesse asjadesse, mitte pika vinnaga innovatiivsesse eksporti. Kas meie ambitsioonide ja võimete lagi ongi koduturule suunatud soodukaga asju osta?
Ei koondunud Eesti suurettevõtjad, et Skeletoni, Milremi või Frankenburgi tehast siia püsti panna, et siin tekiks uusi kõrge palgaga töökohti ja ekspordi tulusid juurde. Koonduti, et osta kinnisvara, mis osteti Cityconi poolt 2011 aastal €105 miljoniga ja nüüd uued omanikud tulid 2024 aastal sisse €129 miljoni pealt ehk mille vara väärtuse kasv jäi oluliselt alla kohaliku turu hinnakasvule, mis samal perioodil kasvas oluliselt üle 100%. Tõenäoliselt saadi odavalt? Avatavasti hea rahavoo tootluse hinna pealt. On täna ette näha ostupoolt regioonis, kes näiteks 5+ aasta vaates tahaks seda neist kõrgema hinna pealt Venemaa naabrusesse neist kõrgema hinna pealt osta? Pigem ju ei ole näha.
Sellest artiklist leida midagi jätkusuutlikult positiivset ju tegelikult ei ole, ainult ühekordne müks, mis oli niigi aja küsimus ja mille positiivset mõju mitmed olulised tegurid oluliselt taandavad.
See oli komm su väitele, et euroopa on olümpiaga võrreldes paraolümpial võistlemas. Aga ei ole, isegi peale valesid otsuseid on euroopa suur ja rikas, potentsiaali on, ja ‘sügavust’ rikkuses, teadmistes ja oskustes. USA on jah edukam, hiina on pigem varas…
Samas pole kusagilt näha, et valed otsused kuidagi õigeteks ümber pöörataks, pigem Hiina vargused ja ka järjest rohkem nende kohalik innovatsioon sööb Euroopa konkurentsieeliseid edaspidigi, pigem eksponentsiaalselt oluliselt rohkemgi järgnevatel aastatel kui viimase 5-15 aastaga.
Ka uutes innovatsioonilainetes jääme järjest rohkem kinni maksvateks klientideks, need on uued sisuliselt maksud Euroopale innovatsiooni äriliseks eduks pöörajate poolt. Turg on parim ennustaja, mida ennustavad triljonites AI market capid Euroopale? Nvidia, pilveteenuste tulud, OpenAi ja kõik sõbrad kokku. Õige vastus on sadades miljardites raha väljavoolu 5-10 aasta vaates tulevikus, aastas. Ilmselgelt see saab rohkem kui suurusjärgu võrra suuremaks kui FB ja Google’i reklaamitulud kokku Euroopast. Skandinaavia energiatootjad pisut võidavad miljardites andmekeskustest ja tulevad ka sajad(!) töökohad Euroopasse, võib-olla isegi tuhanded, aga Läänemere regiooni kontekstis tähendavad Soome ja mujale Skandinaaviasse tulevad tohutud andmekeskused ülejäänud majandusele lihtsalt kallimaid energiahindu ja vähem üle jäävat juhitavat energiat tuulevaiksetel tundidel. Pole sugugi kindel, et majandused siinsetest andmekeskustest eriliselt võidaks peale energiatootjate. Ja taastuvate tootjaid need ei päästa ulmelise üleinvesteerimise tõttu sektoris.
Euroopal jõukust veel on, aga vaadates euro kurssi vs dollar viimase 15 aasta jooksul (1,5-16 vahelt 2008. tänaseks 1,04 juurde) ja EU SKP jõudmist dollarites tagasi 2007 aasta tasemele alles ca 2021-22, selleni viinud trendide süvenemist, siis seis läheb pigem hullemaks kui paremaks. Ei saa välistada, et Euro kukub lähiaastatel allapoole dollarit, võib olla ka oluliselt. Miljard eurot täna pole enam sugugi see, mis ta oli 2007 aastal. Ja nende miljarditega, Euroopa mastaabis isegi triljonitega midagi mõistlikku ei tehta, globaalses mastaabis äriliselt innovatsiooniveduriteks saada ei üritatagi isegi.
Pigem tundub, et dollaris deposiiti panna võiks päris okei hajutamismõte olla, Lightyearis sai viimati 4,7% isegi. Ka juhul kui USDi intress kukub 3% kanti, USA intressilangetused tulevad väiksemad kui siin. Täitsa vabalt võib osutuda paremaks tootluseks kui Euroopas näiteks vinduva kv’ga aktiivselt tegutseda kui euri kurss edasi kukub ja ega siin maailmajaos kv turule hinnatõusu näha dollaris tundub ka ulme valdkonda minev soovmõtlemine. Kui langeb kurss samamoodi ligi kolmandiku järgmise 15 aastaga (põhjuseid edasiseks languseks pigem rohkem kui eelmisel perioodil), siis täitsa kaalumist väärt mõte. Ja ega siinsetele (Euroopa) siseturule suunatud ettevõtetest koosnevatele börsidele ei paista ka paremat tootlust.
7 Likes
Euroopa tulevik kisub 1990ndate Jaapani poole, lisaks kahjustab piirkonda veel poliitikute ideoloogiline rohepööre ning ajude ja ettevõtlike inimeste väljavool.
See kahju, mida on rohepöördeideoloogia teinud Euroopa majandusele (elektrijaamade sulgemine, energia kõrge maksustamine, pidev regulatsiooni juurdetootmine), ei keera ka kümne aastaga enam tagasi, kui tänasest alustada. Aga seda ei alustata veel niipea.
9 Likes
Jaapan 90ndatel on teoorias hea võrdlus, aga praktikas neil ei olnud 1) tänase Hiina sarnast konkurenti, kes samu klientide valukohti lahendas oluliselt parema hinnaga ja 2) innovatsioon tol ajal toimus oluliselt aeglasemas tempos ja vähesemates valdkondades, sektorites. Ei olnud mitmeid regioone neist kiirelt mööda panemas.
Tänase Euroopa olukord globaalses konkurentsisituatsioonis on oluliselt hullem kui Jaapanil 90ndatel. Miinuseid on vs Jaapan 90ndatel, mis on tänase Euroopa plussid?
1 Like
Tulgegi kõik Jaapanisse praeguse odava jeeni ajastul. Saate head teenindust ja võite kohaliku majanduse omapärasid õppida, inimeste töötahet, säästlikkust ja homogeense ühiskonna väärtuste esikohale asetamist.
1 Like
Jaapan on kaugel, Jaapan on kaugel
Eesti on kaugemal veel!
Head uut aastat!
1 Like
Madis, see Euroopale hukatuse ennustamine selle pinnalt, mida näitab SKP dollarites mõõdetuna ei ole ju eriti asjakohane ega adekvaatne. Nt oktoober 22-veebruar 23 tõusis euro dollari suhtes nelja kuuga ca 15%. Kas me saime siin kõik 15% rikkamaks selle tõttu? Ei saanud.
Teistpidi, 2008. aasta eurusd 1,5-16 kandis oli erakordne sündmus, mida on juhtunud täpselt 1 kord alates euro loomisest. Millegipärast kõik need Euroopa doomerid võrdlevad Euroopa SKPd dollaris mõõdetuna alati võrreldes selle erakorse eurusd kursiga 2008. aastaga. Perioodil 2002-2008 tõusis euro dollari suhtes ligi 90% võrra. Kas keegi tahab tõsiselt võetavalt väita, et sel perioodil kasvas Euroopa majandus 90% võrra või paranes elatusstandard sama palju? Vist mitte ju?
FYI, alates euro loomisest on keskmine eurusd olnud 1.1843.
6 Likes
Nõus, ekstreemseima punkti pealt pole mõtet võrrelda ja suur pilt nii ekstreemne pole. Samas suurst hulgast negatiivsest datast tuua 1-2 keskpärast või okeid andmepunkti välja ja öelda, et kõik on hästi, midagi tegema ei pea, ei pruugi ka õige olla.
Mis Sinu tees siis Euroopale on, et jätkub 2-3% majanduskasv ja elu lill, mingid doomerid peksavad täiesti segast? Vabalt võin eksida ja hea meelega eksin, kui toodaks olulisi vastuargumente. SAPi ja Siemensi ja mõne EU siseturu sektori nagu kindlustuse tulemused ei muuda suurt pilti Saksa kontekstis, siseturu teenuste tulemused on ekspordi suhtes viiteajaga, koondamisedki on alles ees ootamas.
Suurt kasvu pigem ei ennusta Euroopale keegi lähiaastatel. Tiksugu siis külgsuunas või mingisuguse allapoole nurgaga või marginaalselt üles. Eesti kontekstis väga suur vahe polegi.
Suur osa konvergentsist on ära tehtud ja sama lähenemisega, et jääme Euroopale odavtootjaks kallite kulude ja väikeste mastaapidega kusagil kaugel nurgas veremaa külje all väga ei päde enam kui soovime vähegi tempokamat laiapõhjalist jätkusuutlikku majanduskasvu, mis viiks keskmise palga praeguse €2k bruto kandist näiteks €3k või 4k juurde. Invictus mis on Sinu positiivne programm, et Eesti võiks saavutada tempokamat laiapõhjalist jätkusuutlikku majanduskasvu? Et saavutaksime üle €3k keskmise brutopalga peab olema mitmeid suuri majandussektoreid, mis sellest oluliselt kõrgemat palka maksaks. Mis sektorid need oleks peale IT? Puidusektor tänaste toodetega ei oleks selle eesmärgi kontekstis vedur, pigem pidur.
3 Likes
Miks peab see palk nii kõrge olema? Palju parem on elada madalate palkadega keskkondades, kõike saab odavamalt. Jõukamatele inimestele sobib see väga hästi.
Praegu tuleb tarbimiseks lihtsalt Eestist lahkuda.
Ka majanduskasv võiks tulla pigem ettevõtjate ja äärmisel vajadusel ka riigi taskusse ilma, et palgad enam oluliselt tõuseks, pigem hoopis langeks. Ahjaa, palgad tõusevad iga väiksemagi kasvunükke peale ju ainult sellepärast, et inimkapitali tase on nii madal. Töötajaid lihtsalt muidu ei leiduvat, on vaja koolitada, motiveerida, immigreerida… milleks? ELi keskkonnapoliitika lõpetab mingi aja jooksul nagunii praegu veel mõistlikuna tundunud majandustegevused. CO2 ärikatele ehk jääb mingit tööd.
1 Like
Madis, maailm ei ole nii mustvalge, et Euroopale on valikus vaesumine või 2-3% majanduskasv. Kõige tõenäolisem stsenaarium on pigem 1-2% kanti kasv, hetkel ennustataksegi 2025. aastaks Euroopale +1,6% kasvu. Raskel ajal käib kah aga selgelt ei ole see number, millega rahul olla.
Mis puudutab Eesti kasvu, siis kui meenutad, siis vestlus algas meil selliselt, et sa kirjutasid, kuidas asjad on jube nigelasti, millele vastuseks ma küsisin sinu positiivset programmi. Sellele vastuseks kirjutasid sa, kuidas asjad on jube nigelasti ja küsid nüüd hoopis minu positiivset programmi. Natuke kummaline, kas sa ei leia?
Positiivse programmi osas mul mingit võluvitsa ei ole. Paljuski sõltume väliskeskkonnast ja peame lootma selle paranemisele. Asjadest, mida me saame kontrollida:
- Tuleks kõvasti koomale tõmmata riigi sekkumist majandusse, sh eelkõige regulatiivsete piirangute osas. Maksufestival tuleks lõpetada.
- Tuleks võimaluste piires ja lubatu piiri kõikudes toetada Eesti ettevõtete murdmist välisturgudele (sh IT, kaitsetööstus jmt) ja tegeleda välisettevõtete komptentsikeskuste ja investeeringute siia meelitamisega. Viimasega muideks ka juba tegeletakse.
- Tuleks tagada energiasüsteemi jätkusuutlikkus. Ei viitsi vaielda kellegagi roheline vs pruun energia teemal, kuna on selge, et roheline on tulnud selleks, et jääda. Roheenergia stabiilsuse tagamiseks on siiski vaja veel investeeringuid (uued välisühendused, akud jm salvestus, tarbimise juhtimine, uued gaasijaamad). Sellest paljuga juba tegeletakse.
- Kõrgepalgaline/kõrgharitud inimeste immigratsioon lasta võimalikult lõdvaks.
- Teoorias võiks kaaluda ka mingeid samme, mida seni väga ei ole tahetud teha, nt erimajandustsoonid jmt.
7 Likes
See punkt 4 on eriti tore. Kuna kohalikud (jäänud enamasti slaavlased) on nii madala võimekusega, ongi juba sisse toodud geeniuseid lausa Aafrikast, mõned neist oskavad liikluseeskirju rikkudes kullerdada. Kes sinu arust hindaks kõrgharituse taset? Vasja PPAst?
2 Likes
Kohalikud pole enamasti slaavlased, ei ole madala võimekusega, keegi pole Aafrikast Eestisse suuremas mahus tippspetsialiste toonud ja ma pole sõnagi rääkinud mingitest PPA Vasjadest ehk su postitusel puudub igasugune inimmõistusele arusaadav seos eelneva tekstiga.
Teeks äkki nii, et kui trollid, siis ole vähemalt humoorikas. Hetkel on su jutt nii madalalaubaline, et viitab poolelijäänud algharidusele. Jumal tänatud, et sa vähemalt Eestis ei ela, üks probleem vähem meie sotsiaalsüsteemil tegeleda.
12 Likes
Sisene PPA teenindusbüroosse, vähemalt minu poole pöördus järjekorraautomaati haldav meesametnik V sulaselges vene keeles. Kui ma passi küsisin, ütles ta vene keeles vist umbes nii et korrake palun (ma ei oska nii selgelt vene keelt) ja siis ulatas vaikides numbri. Aasta 23, praegu vast juba hullemgi veel?
Tuleviku majandustsükliga siduda Eesti puhul pole vast adekvaatne. Globaalsed ilmingud ei tööta, kui täpi kõrval olev laik hakkab laiali valguma. Kõik läheb täpist võimalikult kaugele, kui on võimalus. Kui oli minevikus võimalus olla kaugsätetega sidusosa, siis seda üritatakse ära delegeerida, väljuda, olematuks teha. Homme eetris olles tasuks eilne kalender maha jätta.
Eesti GDP sõltub regiooni poliitikast, PkUoNmKaT
4 Likes