BÖRSIKRAHH 2025

[madism]

Teeme otsa lahti

USA indeksite puhul on vaatamata kõrgetele hinnatasemetele raske arvamust kujundada. Eesti puhul on vähe põhjuseid olulisemaks ülespoole liikumiseks, küll aga allapoole liikumiseks. Teekski ennustuse, et OMXT jätkab liikumist 1500 taseme suunas, selle murdmine on küll hetkel veel ebatõenäoline, aga kasvava tõenäosusega sündmus. Viimati sai OMXT suunda avalikult ennustatud kui 2022 jaanuaris OMXT portu küllaltki tühjaks müüsin, ka siis tundus vähe põhjust üles liikumiseks, küll aga allapoole riske jagus, nagu tänagi.

Näiteks pankadel. ROE on langenud Coopi puhul juba 19,2% juurest Q1 2024 11,6% juurde novembris, LHV’l 28,5% pealt 20% ligi kontekstis kus laenutulude intresside langetused on ligi 4 kuise viiteajaga tulemustes ehk tulupool jookseb sisse oluliselt üle 3% Euribori pealt veel, ligi 3,3-3,5% euribori pealt. Langusruumi kasumlikkusel võiks olla oluliselt veel. Näiteks Soome ajalooline kodulaenu marginaal:

Ettevõtted võivad olla väga hästi juhitud, aga sisuliselt teevad kõik täpselt sama asja ja sõltuvad eelkõige kahest näitajast: Euribor ja pankadevaheline konkurents.

Hetke konsensus on, et Euribor jääb pidama kusagil 1,8% kandis ca aasta pärast, aga järjest rohkem räägitakse ka kuni nullini kukkuvast euriborist. Vinduva Euroopa majanduse taustal ei saa inflatsioon kauaks üle 2% jääda ja põhjuseid 0% või negatiivseks Euriboriks kusagil 2026 ja edasi on pigem rohkem kui eelmisel kümnendil, vt Euroopa majanduse väljavaateid, mh Saksa majanduskasvu prognoosi alandati 0,1% peale 2025 aastaks ja on ka majanduslanguse risk.

Samuti pole enam üks väike kohalik turuosa nimel võitlemas, vaid konkurents on reaalseks minemas, panku tillukese turu jaoks isegi võib-olla pisut palju tekkinud. Näiteks Soomes oli keskmine kodulaenu intress aastaid allpool 1% ja täna pole väga põhjust, miks Eestis prime klient näiteks arst või hea IT arendaja peaks maksma oluliselt üle 1% marginaali nt üle 300k korteri eest. Sektori ROE on olnud üldiselt ühekohaline %, parematel aastatel (madal) kahekohaline mujal. Pankadevaheline võitlus käib nii jae kui ärikliendi nimel, järjest tiheneb ja eks laenude hinnatasemed vaikselt Soome omadele lähenema hakkavad, juba saab esimese aasta alla 1% küll.

Vaatamata heale juhtimisele neid faktoreid juba tulemustest välja ei juhi. Mujal on pangad pigem igavad rahavoo bisnjakid, siin olid seksikad kõrge marginaaliga kasvustoorid. Võtta veel juurde vinduv majandus ehk orgaanilist olulist kasvu väga välja ei kisu. Stabiilsete mahtudega madala marginaali, pigem madalapoolse divikaga ja väikse kasvuga aktsiad võivad aga olla oluliselt erinevalt hinnastatud kõrge marginaaliga kasvuloost. Investorite lemmikust võib saada ja olulise tõenäosusega saabki… midagi muud.

Soome pankade ROE aastate kaupa, allikas St Louis Fed, mitmel pool on veel madalam ajalooliselt. Vaevalt igal pool mujal ainult lollid ja laisad panku juhivad.

Kasumlikkuse kontekstis vihjeks vaadake ise kodulaenu kalkulaatoriga, et mis saab intressituludest vs aasta tagune aeg kui 1,9% marginaal + 4,1% Euribor ümber mängida 1,4% + 0 või +1% peale. Vihjeks, see ei ole 3-4% langust intressituludes, pigem 60-75% konkreetse kliendi puhul, aastatagusest 1k laenumaksest intressideks kulus enne ligi €835 intresside teenindamiseks, 1,4+1% puhul 335, 1,4% + 0% puhul €195. Ärikliendi laenude puhul langus nii drastiline ei tule, aga kokku jooksev pilt eriti oluliselt kasvanud palgakulude kontekstis on ikkagi päris jube.

Taastuvenergia mull on tühjaks visisemas Enefiti näitel ja allapoole ruumi aktsiahinnal peale juba suurt langust mahtude kasvule vaatamata pigem on küll. Estlink 2 on taas pigem pikemaks ajaks rivist väljas ja Eestit on ees ootamad kõrged elektrihinnad Q1 2025, aga sellega head uudised hetkel pigem piirduvad, vast päikse elektri madal osakaal ka toetab. Eelmisel aastal oli Estlink 2 samuti väljas jaanuari lõpp kuni september perioodi, võrdlusmomenti jagub. Ekstreemseim toorainetest: salvestada ega kaugele transportida ärilistes mahtudes sisuliselt ei saa, sisenemisbarjääri sisuliselt pole, eristuda pole kuidagi võimalik, unlimited plekk taob tootmismahud absurdselt üles ja mahud kasvavad kümneid protsente aastas. Võrdluseks muudes toorainetes isegi mõne protsendiline nõudluse-pakkumise vahe muutus võib ekstreemseid liikumisi tekitada hinnas, siin on kollektiivne harakiri ainult aja küsimus.

Baltikumis on tulnud-tulemas läikuudel tuult juurde 900mw+ mahtudes eelmise aasta algusega võrreldes: Eestis Sopi-Tootsi (255mw) ja Aidu (75mw), Leedus Ignitise Kelme (300mw), Akmene (75mw), Šilale II (43MW), Enefiti Kelme I ja II (kokku 167mw), kui ainult suuremaid nimetada, regioonis Soome lisab näiteks 2gw tuult uuel aastal. Päikseenergias võimsuse lisandumised on Läänemere regioonis veelgi absurdselt suuremad nii Baltikumis kui näiteks Poolas-Saksas, kokku paarkümmend gigavatti lisandub aastas, üksi Baltikumis üle 500mw aastas.

PPAd tulevad sisse madalamal €65 hinnal, realiseeritud turuhinna kohta esimese indikatsiooni andis Q3 enda ~€50 tasemega (Estlink2 väljas, aga Sopi-Tootsi, Kelmed jne’d veel andsid minimaalselt toodangut) ja pigem 2025 võiks aasta keskmisena (eeldusel, et rohkem ühendusi rivist välja ei lööda) realiseeritud turuhind jääda äkki €40 kanti ja sealt edasi veel (oluliselt) madalam ning allakoormamised tõusta korralikult, Q2-Q3 ka jõuliselt üle senise 10-15% taseme. Mis võiks olla allakoormamise määr tuulisel päikselisel kevadpäeval, kui suurvett Skandinaavia ja Daugava jões meeletult on ja kütteperiood vaikselt läbi saamas? Aasta keskmisena üle 20% vabalt 3000GWh+ mahu pealt. Vabalt võisidki eelnevate aastate käibed jääda all time käibetippudeks. PPAd ei lase saada osa kõrgeimatest hindadest, aga sunnivad tuulevaiksel talvel ülikõrge hinnaga turult juurde ostma, paraku müüdi maha ka kõrgeimatest hindadest kasu saavad mitmed koostootmisjaamad. Et ettevõtted kuvavad suurelt täiesti ebarelevantseid näitajaid nagu turgude keskmine elektrihind ja aastane riigi elektritootmise defitsiit on umbes sama nagu startup kuvab FB laikide arvu ja postituste reachi, edevuse numbrid. Oluline on tootmismaht regioonis ja elektri hind tuulisel-päikselisel ajal ning nende edasine muutus, kuni Saksamaani välja. Kuidas turg ootab ekstreemseima tooraine puhul rahavoobisnjaki staatust on kaugelt üle igasuguse loogika, ainult valu on ees ootamas peale Q1 2025. Kui siin üks mere tuulepark tuleks Baltikumi, oleks sektorile kabelimats. Eks tõde selgub 2025 ja eelkõige 2026. Kui suudetakse leida lahendus merepõhja ankruga kündvate hobipõllumeeste vastu, siis on 2026 ja edasi veel eriti nutune sektorile realiseeritud turuhindade hindade ja kasumi mõttes Soome absurdsete tuulekoguste tõttu. Tolpanvaara, GG!

Raske näha ka kuidas ja mida Infortar suudab edaspidi üles hinnata olulistes mahtudes. Ka Merko on väga hästi juhitud ja kõik jutud, aga tsükli tipu kasumite pealt otsuste tegemine pole ka nende puhul ajalooliselt hästi lõppenud, eriti üle €20 aktsiahinna kontekstis.

Ja nagu Eesti majanduse puhul suuresti keiss on, innovatiivset ja kasvavat eksporti listitud põhinimekirjas polegi. Mõned igati okeid divikaaktsiad ja võlakirjad muidugi on, ka osad rohkem alla müüdud kv aktsiad võiks nende stsenaariumite tõeks saamise korral veidi tuge leida. Järgmine aasta turg saabki aru, et panustas ainult vinduval turul ülitsükliliste madala marginaaliga kohalikule turule suunatud varade tsükli tipu kasumitele, olematu likviidsuse ja oluliste geopoliitiliste riskide taustal, kust väliskapital Tallinki, Viru Keskuse, Kristiine keskuse näitel põgeneb küllaltki hinda vaatamata. Kas investeerimisaktiivsus tõuseb või langeb nii ja kuidas see teiste OMXT ettevõtete hinnatasemeid mõjutab jäägu juba igaühe enda ja tuleviku otsustada.

Mõned mõtted veel neil teemadel:

Investorid + ettevõtted ise tagusid sadu miljoneid projektidesse Enefiti ja pankade näitel, aga aktsionäri vaatest vs hinnatipp ainult miinus ja majandus ka vindumas pikalt. Välja arvatud võlakirjade hoidjad. Äkki ainult ülitsüklilistesse toorainelaadsetesse kohaliku (kasvõi Baltikumi) turu ettevõtetesse tsükli tipu kasumi(kasvu)lt ja kõrgelt hinnalt üheskoos investeerimine ei ole ikkagi optimaalne tee ei enda portfelli ega majanduskasvu vaatest? Äkki lisaks viimase 1-2 aasta kasumile ja hinnagraafikule peaks lisaks tahavaatepeeglile ikka midagi veel ka vaatama?

Taotakse Roosaaret lahja autovahendusbisnjakiga raha kaotamise eest ligi €10m ulatuses nagu oleks sajandi majanduskuritegu avastatud, kuigi tema roll oli kogu keisis pigem kolmandajärguline, rahvas ise tahtis hetkel poppi asja koos panna nagu Eestis ikka, aga Enefiti hinnatipuga võrreldes on free float juba ligi €100m kaotanud… Keegi kedagi ei tao, sest selle pleki kaotasid kõik koos ühiselt. Kummal suurem mõju oli? Pigem elatakse ka viimase kaotusevalu esimese peal välja. Oleks ainult ~10m korstnas kiire majanduskasvu ja hea tootluse taustal oleks pigem vähe kobinat.

Hea kriis on täiesti raisku lastud. Tundub midagi nagu ei ole veel õpitudki. Mis tõi meid siia, ei vii edasi. Edasi viib innovatsiooni ja kõrgemasse lisandväärtusesse investeerimine, mis hea palgaga töökohti siia lisab ning omakorda välisinvesteeringuid toob ja ka sisemajanduse sektoritele nagu pangandus, elektritootmine, kinnisvaraarendus jne maksejõulisi kliente lisab. Konkreetne 0. Siin on reaalne oht, et kui ülaltoodud riskid, pigem realistlikud väljavaated realiseeruvad, siis järelduseks tuleb hoopis, et üldse väga ei maksa Eestisse investeerida ja pikk vindumine ja sõimlemine saab veelgi hoogu juurde.

Kokkuvõtteks võib vastlaliug jätkuda ja tõenäoliselt jätkubki, millel on mõju ka teistele kohalikele aktsiatele ja kohalikesse varadesse investeerimisaktiivsusel. Tundub midagi nagu ei õpitud ka ja oodatakse ainult surnud kassi põrget.

Andke ka tuld, kuidas läheb börsidel, majandustel ja investorite portfellidel aastal 2025?

[Fenton]

Lugesin selle järjekordse mineviku ümberjutustuse läbi. Tulevikumõtted jäid kas märkamata või neid polnudki.

[invictus]

Madis, kui su tees on, et nii EURIBOR kui ka intressimarginaalid on kiirelt allapoole rallimas, siis tõsi on, et Tallinna börsile on selle mõju negatiivne, kuid markomajanduse teemas peaksid sa sellest siis hoopis õnnelikuma tooniga kuulutama - selle tulemuseks on sadu miljoneid eurosid, mis jäävad Rootsi saatmata. Miskipärast on seal aga sul muudel põhjustel doom and gloom.

Mis puudutab Tallinna börsi, siis imo ei ole vahet, kas siinsed ettevõtted teenivad kasumit või kahjumit või teevad kukerpalle, kui investeerimiskultuur ja -keskkond on selline nagu täna. Ma olen tänaseks näinud nii palju väikeinvestori üle laskmise näiteid siinsel börsil, et ka see PE 3-5 numbrid eriti ei isuta. Väikeinvestori jaoks on lõpuks ikkagi PE määramatu summa, kuna nulliga ei saa jagada.

[madism]

Invictus, selge see, et mõnisada milli on mingisugune võit majandusele, tõenäoliselt kaudsete mõjudega koos isegi üle protsendipunkti SKPst. Aga see pole 1) ei uudis, et 4% euribor ja pankade hiidkasumid olidki ilmselgelt ajutist laadi ega 2) suures pildis ka liiga oluline, see meid jätkusuutlikult 3-5% reaalkasvuni ei aita, milleks meil samas potentsiaali on vägagi olemas, SaaSi edulugu saaks palju rohkemates valdkondades järgi teha. Ning 3) see tuleb Saksamaa ja kaudselt siis ka ülejäänud Euroopa madalama majanduskasvu tõttu, mis suuresti taandab ära positiivse efekti ekspordi väljavaadete suhtelise kehvenemise tõttu. Seda positiivse väljavaatena makro teemas jagada oleks just mugavustsooni jäämise eest preemia andmine, midagi tegema ei peakski, hea kriisi raisku laskmine.

Makro vaatest oleme Euroopa punane latern siiamaani mitu aastat järjest, mis on vinduva Euroopa majanduse kontekstis ikka erakordset “pingutust” ja totrust eeldav retarded “saavutus.” Et nominaalis tundub tundub tubli kasv sel kümnendil 4 aastat on lihtsalt infla teema ja sugugi mitte meile ainulaadne ega meie tublidusest tulenev, näiteks Eurostati andmetel, allikas on Horvaatia SKP kasvanud samal 2020-24 perioodil ajutiselt madalalt põhjalt nominaalis 55%, Leedus 46%, ja Poolas 44% vs Eesti 37% (mis see oleks ilma idusektori ja tarkvarata? pigem päris nutune) ja näiteks Hispaania SKP 32,6%, USAs 36,7%. Pole siin ka meie põhiliste reisisihtkohtade Hispaania ja Horvaatia näitel reisimine odavamaks läinud. Reaalkasvu võiks SKP näidata küll vabalt 1-2% edasi nüüd, paremal aastal isegi 3%, aga ega börs ja SKP võivad mingisuguses perspektiivis eri suundades minna ka.

Veel eriti retarded on see, et meie investorite ja arvestatavas osas ka ettevõtjate Plaan A kuni Plaan Õ on oodata Euroopa taastumist ja Euribori langust ja jääda edasi Euroopale odavtootjaks kallite kuludega, nagu see tooks eelmise kümnendi kasvunumbrid tagasi. Konvergeeruda nii Euroopaga. Vaadates siin Saksa tööstuse ja näiteks Prantsuse suurima majandusveduri luksuskaupade käekäiku, siis pigem edasine konvergeerumine mängib välja nii, et Lääne-Euroopa tuleb meile ülevaltpoolt alla vastu.

Sellega seoses ka üks lugu kohalikult ettevõtlusmaastikult, mõlemad osapooled on rikaste topis ettevõtjad, nimed polegi vast olulised. Kunagine alluv oli endisest ülemusest netoväärtuse poolest ette läinud ettevõtjana. Said siis mingil ürral kokku ja endine alluv veidi nagu säras ka uhkusest ja mainis olukorda. Endine ülemus siis ütles: “Enamuse tööd tegin ikkagi mina ära!” (tema netoväärtus oli nii palju kukkunud)

Majanduskasvu jaoks on ikkagi vaja midagi muud teha, kui siseturu ülitsüklilistesse varadesse tsükli tipu kasumitelt koos hetkel poppidesse asjadesse suruda eksporti investeerimata. Las igaüks ise otsustab, mis see midagi muud on, kas seda midagi muud vaja teha oleks või selline 1-2% majanduskasvu, heal aastal tubli 3% reaalkasvu ongi meie edasine võimete lagi? Praegu börsiinvestorite käitumine selgelt feilab nii börsiinvestoreid endeid portude tootluse mõttes kui ka majanduskasvu vaatest, nii paraku on olnud viimased 2-3 aastat ja selgelt näha, et nii läheb ka edaspidi.

Teise poindiga täiesti nõus, neid väikeste üle laskmise näiteid on liigagi palju olnud nii põhinimekirjas kui mui mujal. Siin oleks nii mõndagi lisada, aga veel kõike ei saa. Suurem osa on siiski olnud selged punased lipud kaugele näha vähegi kogenumale investorile. Kes ikka tahab Tooli kõrval slaavi avantüürides olla kikimiki või ühe ropult rahhi põletanud autovahendaja-idule anda tagamata laenu ~15% upside’i ja 100% downside’iga Aafrikasse, noh, sisuliselt ju ise norisid muhku ja peeglisse vaatamise keiss. Olympsi exit oli inetu nagu ka Huumil, viimase puhul oleks võib-olla pidanud asja isegi rohkem uuritama. Infortari ja Tallinki “sünergia” jne. Change kes $17m eest ei suutnud aastaid mingisugust äri käima saada ja mida pumpas üks tuntud 2 sekundi analüüsija ja retailile pähe valaja, noh jah. Õnnetus hüüdis tulles küll ja väga selgelt, väga kaugelt neil kõigil juhtudel. Et Maruste lõpuks Ampleri senised investorid üle lasi oli tõesti ootamatu, aga seal oli trumm läinud juba, üle 95% langust tipust juba enne ja sisuliselt siis võttis enamuselt pulgad ka, aga eks ta oli seal ka ise tundub veidi tünni saanud heatahtlikult appi tõtanuna ja selgelt kõige rohkem kaotanud. Igati nõus, et võtab ka endalt suuresti ära siinsete asjade näppimise isu, aga suur enamus neist keissidest on selgeid punaseid lippe lehvitanud kaugele ja olid kergelt välditavad. Nüüd ongi küss kuidas edasi? Kas panna kõik Eesti ettevõtjad ühte patta mitmete tõrvatilkade pealt ja andagi alla siinse majanduse koha pealt? See on ka üks võimalikke lahendusi ja tundub nii lähebki suures osas. Terasid sõkaldest eristada samas ju tegelikult liiga raske ei ole.

Fenton: “Lugesin selle järjekordse mineviku ümberjutustuse läbi. Tulevikumõtted jäid kas märkamata või neid polnudki.”

Tõsi ta selgelt on, et andmete, statistika ja neilt tehtud loogiliste järelduste pealt suurem osa inimesi el lasegi enda narratiivi segada, kui Karum6mmi laia pintsliga tsiteerida. Ometi just neid tulevikku vaatavalt saigi toodud.

Ilmselgelt Infortari koha pealt midagi uut välja ei toonud ja ka Enefiti koha pealt on tees lahti rullunud juba paar aastat nagu sai ka ise juba üle 2 aasta tagasi hoiatatud, ka korduvalt. Ometi ootab turg jätkuvalt Enefiti jäämist edaspidigi rasvaseks rahavoo bisnjakiks vähemalt Q1 ja Q4 kontekstis, mis vähegi realistlikult suuremat pilti vaadates nii jääda ei saa. Panganduse puhul enamus investoreid vastupidiselt tundub arvavat eelmise 2 aasta kasumi pealt, et jube odav on ja ainult aja küsimus, kui jälle põrkab. On ka järjest realistlikumaks muutuv tõenäosus, et graafikud jätkavad vastlaliugu ülaltoodud põhjustel. Merko on hetkel “järgmine popp asi,” mida koos suruda ja vabalt võib ka edasi liikuda ülespoole, aga ei ehitus pole ajalooliselt kõrge marginaaliga äri kusagil ega ka kv arenduses nii korralikumate mahtude kui maa hinnatõusult teenitava suurema kasumi jaoks on ikkagi vaja veidi tempokamat majanduskasvu kui siinkandis ette vaadates paistab. Viimane tundub optimistlikul ostupoolel 2 silma vahele jäävat ja läheb samamoodi nagu pankade, Enefiti, Hepsoriga, et ajutisemat laadi kõrgete kasumite pealt ostetakse liiga kalliks ära.

Tulevikku vaatavaid mõtteid vägagi oli ja olen siin teistes foorumiteemades neid ja muid varemgi korduvalt jaganud. Kõik on nõus, et majanduskasvuks on rohkem innovatsiooni ja kõrgema hinnaga toodete müüki vaja, pudelikaelaks on eelkõige ja teistest palju suurema mõjuga tegurina ikkagi neisse investeerimine, enamus valdkondades selle sisuline puudumine. Aga vast pole aeg ja koht sel teemal siin börsikrahhi teemas süvitsi minna ja ega väga ei koti ka kedagi. Ostame Hispaania kinnisvara ja USA indekseid edasi, las Eesti majandus ja kohalik börs jäävadki virelema.

[invictus]

Protsent SKP-st iga aasta riiki jätta ei ole sugugi väike asi ja seda isegi juhul, kui see on kõigile teada. Reaalsele majandusele reaalset kasu on sellest igati. Mis puudutab neid makrovõrdluseid, siis ei ole mõtet vaadata nii kaugele minevikku ja eriti veel võrrelda kasvu 2020. aasta baasiga võrreldes. 2020 languse sügavus erines riigiti väga palju sõltuvalt võetud meetmetest.

Mingit suurt pilti riigil ja poliitikutel ei ole aga taustal on vaikselt kriisitsükkel läbi saamas:

1. Statistikaameti andmetel kasvas kaupade eksport 2024. aasta oktoobris võrreldes eelmise aasta sama kuuga 12% ja import 10%.
2. Kolmandas kvartalis kasvas teenuste eksport 8%
3. Oktoobris kasvas töötleva tööstuse toodangu maht aastatagusega võrreldes 0,8%
4. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga vähenes jaekaubandusettevõtete müügimaht 1%. Võrreldes septembriga suurenes oktoobris jaekaubandusettevõtete müügimaht 6%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal suurenes müügimaht 1%.
5. Majutusettevõtetes peatus oktoobris mullusest pea kümnendiku võrra enam turiste
   jne

Kokkuvõttes, ei miskit imelist aga kui siia panna juurde nõrk euro, paranev finantseerimisolukord ja taastuvad peamised välispartnerid, siis peaksime saama sellise 0 kuni -2% kanalist pigem 1-2% kasvu peale. Seda pole palju aga ei ole põhjust ka peksta seda pika majanduslanguse trummi - see on läbi, nagu näha ka ülaltoodud Statistikaameti pressiteadetest.

Kas sul endal on ka mõni hea idee, mis aitaks sinu kirjeldatud negatiivseid tagajärgi vältida? Hetkel loen ma siit eelkõige kriitikat, et kõik on halvasti ja ideid ei ole aga ei näe positiivset programmi.

[sigala]

Mitmed arukad ettevõtjad on juba ammu Eestist lahkunud, viimane osa lahkub just praegu. Valitsus on osutunud just täpselt nii saamatuks nagu karta oli rohepesija juhtimisel ja valimisteni on kahjuks veel liiga palju aega. Enne mingit sisukat ja jätkusuutlikku majanduskasvu ei tule, ainult inflatsiooniga valesti taandatud näitajaid avaldatakse.

Pudelikaelaks on lisaks üle 30 aasta korralikult integreerimata ühiskond, madal inimkapitali kvaliteet, mis jõuab nagu näha üha enam ka valitsemistasandile, madal säästlikkus, madal tööviljakus, madal ettevõtluseetika, madal sidusus ühiskonnas ja liberaalse kultuuri pealesund. Lisa võrrandisse veel ohjeldamatu madala väärtusega immigratsioon ja saad aru, et praegunegi kasv tuleneb rahvastiku arvu kasvust, eks need uued ikka midagi söövad ju ka. Sellist kasvu pole aga üldse vaja.

[invictus]

Õnneks meil on sigala, kes aitab kasvatada SKV-d (sisemajanduse koguvingumine).

[sigala]

Kuidas oleks koguvindumine?
Haakub hästi sõnaga vinnutamine.

[madism]

Euroopa on USA ja Hiinaga võrreldes majanduslikus mõttes paraolümpia, täna ja tulevikus. Ning Eesti on selles paraolümpias … viimasel kohal… kolm viimast aastat järjest!

Võib poliitikuid kiruda, aga pole nad siin halvemad ega paremad kui Euroopas või laiemaltki. Majanduskasv on ikkagi ettevõtjate ja investorite roll. Ja meie roll siis ongi peeglisse vaadata, et kuidas nii?’

Kaubanduspartnerid taastuvad: Soome pank ennustas riigi majanduskasvuks 0,8%, Saksamaa puhul 0,1% 2025 aastaks, käesoleval kuul. Eesti ütleb: Eksport veab kasvule, Saksamaa ütleb: Hoidke hobeseid!

Positiivset programmi olen käinud välja korduvalt: innovatsiooni investeerimine. See on kaugelt suurim pudelikael. Mis eristab siinset ja USA majandust ja sealset börsi? Miks USA indeksid on üle 25% üleval vs siin all see aasta? just, innovatsiooni investeerimine ka vaatamata olulisele läbikukkumiste määrale ja senistest kogemustest õppimine, mitte ainult tampimine. Võiksime lõpuks USAst õppust võtta.

[opex]

Euroopa on paraolümpia? Viimased 15-20 a. on endale kaikaid kodaratesse jah topitud, aga isegi peale seda pole päris jalutuga tegu.

SKT võrdlus, triljonid, UE=EU, Reino Unido=UK, EEUU=USA, (SWI+NOR on veel +1,4 trln):

[madism]

no just, kuidas see vastuargument on? 2007 aasta taseme saavutas EU majandus dollarites taas … 2022 aastal! sealhulgas siis Kesk- ja Ida-Euroopa oluline konvergeerumine numbrites sees. samal ajal teised panid võimsalt edasi. Efekti on meie eest ära varjanud suuresti fakt, et euro on dollariga võrreldes ka vaikselt rublastumas, 2008 aasta tipu 1,6 kursi pealt juba 1 taset testimas varsti taas. Eks ole näha kui EU väljavaadete allapoole riskid tõeks saavad võib vabalt edasigi kukkuda.

Just tõestab pointi, et täna ja tulevikus, ka viimased ligi 15 aastat. ja seda olukorras, kus seni Hiina veel vähe aga kasvavalt avaldas konkurentsi Euroopa varasemale konkurentsieelisele: tööstusele. Pigem realistlik on, et seis läheb oluliselt hullemaks edasises vaates.

Lihtsad näited, tarkvaralahendustega Euroopa ei hiilanud, Meta üksinda korjab EU’st üle $30B aastas reklaamide vahendamise eest, mis varem jäi kohalikku majandusse, sh meediale. Alphabet EMEAst $98B (suures osas Euroopast). Hetkel veel AI kulutused on kasvu alguses, aga mõne aasta pärast vägagi realistlikult kümnetes miljardites kui mitte üle 100B Euroopast aastas. Iga järgnev innovatsioonilaine luuakse mujal, kasumid, arendajate palgad, ettevõtete väärtuste kasvud toimuvad mujal, toetavad muude majanduste siseriiklikke sektoreid.

Euroopa jääb kinni maksvaks ja suhteliselt või halvemal juhul ka absoluutnumbrites vaesuvaks kliendiks, iga uus innovatsioonilaine on sisuliselt uus maks Euroopale kui me neid ise globaalseks äriliseks eduks ei pööra. Ja samal ajal Hiina pakib kokku EU tööstust, muu hulgas vaadates kisa meediast, siis nende Temu kohalikke netipoode jne.

[sigala]

Mina toetan igatahes pigem Hiinat kui praegust poliitvõimu Eestis.
Mida kiiremini see kukub, seda parem lootus tulevikule, saavad vähemalt teised proovida.
Kuigi ega see ka neil ei õnnestu, aga vähemalt saavad uusi võtteid proovida, makse langetada jne.

[Schlagbaumm]

Koli oma Venemaale, Hiinasse, P-Koreasse või minu poolest koreaper$e, kus sind parem lootus tulevikule ootab, Putini troll. Ja võta kaasa nood kaks, kellele see postitus meeldis. Sind ootavad seal kindlasti uued võtted ja maksude langetamine.
Kui inimese riigivaenulikkus on jõudnud staadiumi, kus tunnistab avalikult, et pigem meeldib talle kommunistide diktatuur kaugel maal kui demokraatlikult võimuletulnud valitsus kodumaal, on tema parim plaan ära kolida.
Saab ühtlasi siin ka õhu puhtamaks.

[opex]

@madism

no just, kuidas see vastuargument on?

See oli komm su väitele, et euroopa on olümpiaga võrreldes paraolümpial võistlemas. Aga ei ole, isegi peale valesid otsuseid on euroopa suur ja rikas, potentsiaali on, ja ‘sügavust’ rikkuses, teadmistes ja oskustes. USA on jah edukam, hiina on pigem varas, kes üritab ka samale tasemele jõuda, samas maj. puterdab kuna kv oli jumal. Lühidokk hiinlaste varastamisest: Bloomberg

[Lord_Bogdanoff]

Kuulge, härra, Hiina on režiim, mis peab koonduslaagreid ja kasutab sealseid vange sunniviisiliste organidoonoritena. Eesti valitsusel on kahtlusteta 100 häda, aga äkki ikka sellist teistmoodi proovimist veel ei toetaks.

[sigala]

Võib-olla siiski proua Sigala?

Eestisse võiks tagasi kolida kui saaks tunnetada Ekre poliitikakujundust, aga vaevalt seegi kahjuks muudaks enam asjaolu, et tegemist on sisuliselt venekeelse ja osalt ka -meelse keskkonnaga, mille muutmise hetk ammu maha magatud, seda ilmselt teadlikult liberaalide poliitjuhtimisel. Kaja Kallase ärid Venemaal, anyone? Kassid ka naeravad või kuidas see väljend oligi.

Kurb on vaadata kohe vastukõlavaid pähe õpitud argumente Putini trollidest. Hiinas on siiski ka palju head, homogeenne teistega arvestav säästmisvõimeline nutikas ühiskond. Loomulikult tuleb vange elundidoonoritena kasutada, milles üldse küsimus? See noorem põlvkond Eestis on ikka täiega ajuloputatud juba.

Vastukaaluks tuleb muidugi ka Hiina nõrkusi tunnistada. Suurrahvale omaselt ei huvita neid teised rahvad, riigid, maailmakäsitlus on enesekeskne. Sisetarbimine on püsivalt nõrk, sellele on raske majanduskasvu rajada jne.

Ma ei õigusta ega ilusta Hiina RVd, kuid mitmed asjad on Eestist paremini ja võiks õppust võtta just ühiskonna tasandil. Alustaks näiteks surmanuhtluse taastamisest korruptsiooni eest, säästumäära tõstmisest, millega saaks sisemiselt finantseerida riigivõlga ja kaitsekulutusi jne. Igaüks saab kohe algust teha, säästes näiteks 30-40% sissetulekust üleliigsest tarbimisest loobudes.

[decibel]

Tegelikult meil kunagi, laulva revolutsiooni ajal vedas, et oli olemas Lääs, kui moraalne majakas, mis teed näitas kuhu poole püüelda. Tänane Lääs seda ei ole, ja kindlasti ei ole seda ka Hiina ega India. Eestis, ja pea eranditult kogu Euroopas, valitseb täna progressiivne diktatuur, kus puudub elementaarne parlamentarism ja demokraatia, peavoolu ajakirjandus on suukorvistatud ja opositsioon vaigistatud. Inimeste rahvustunne on alla surutud ja ei ole praktiliselt miskit mis eestlased ühte seoks.
Kui tänasest maailmast eeskujusid otsida, siis ainsana jääb sõelale Argentiina, aga see on kahjuks liiga väike ja liiga kauge, et kuidagi meid innustada. Seega ainus lootus on hetkel sellel, et uus Trump-Muski administratsioon suudab mingi pöörde paremale teha.
Loodame, et Ameerika Hääl alustab jälle eestikeelseid saateid ja et meil õnnestub neid läbi raginate ka kuulata.

[invictus]

Suht sürr - keegi välismaal elab proua väidab, et teised poliitilised jõud peale EKRE on venemeelsed. Kas on kasvõi üks selge juhus, kus EKRE mõistaks Venemaa hukka ja toetaks Ukrainat ilma tingimusteta?

Parim nali veel, et sama tegelane igatseb kommunistide võimu Eestis. Müstika, et mis peab inimesega juhtuma, et selline maailmapilt kujuneks.

[sigala]

Keegi ajab siin segi nagu oleksin ma kommunismi toetaja, kaugel sellest. Hiina ei võrdu kommunismiga ja seda plaanimajanduse vähest elementi seal ei tasu kontekstist välja tirida.

Ja me võime sümpatiseerida väikerahvaid Hiina territooriumil aga olgem ausad, kui sa ikka moslemile kohta kätte ei näita, näitavad nad varem või hiljem sulle ise koha kätte, sama kehtib ka äärmusbudistide kohta, olgugi et nende meetodid on rahumeelsemad. Hiina on ise ka aru saanud, et Tiibetis on veidi liiale mindud ja lepitust on otsitud suurte mahukate majandusprogrammidega, mida tiibetlastele miskipärast väga meeldib vastu võtta. Olge kursis!

Ent täna Eestis kehtiv süsteem ei ole kapitalism vaid omamoodi ringkäendusel ümberjagav pseudosüsteem, mõelgem kasvõi niinimetatud rohetoetuste süsteemide peale. Ja seda juhivad arutud liberid. Läänemaailm ei saa kunagi Hiinaks, aga olen nõus, et Trumpi võit vähemalt kainestab seda seltskonda Euroopas ja Eestis. Paraku on Trump vana ja kui sellest liinist uut võimekat põlvkonda peale ei kasva, on 5 aasta pärast jälle mõni demokraat eesotsas.

Eestis aga tasuks igal juhul lasta Ekrel vähemalt proovida. Kuigi ma ei usu, et selle madala inimkapitali tasemega mingit Madise soovitud kõrget lisandväärtust ka siis sünnib, aga vähemalt ehk osa ühiskonnast pingutaks rohkem parema tulemuse nimel kui praegused valelikud omakasupüüdlikud valitsejad ajaloo prügikasti kaotatud on.

Veelkord, Kaja Kallase afäärid Venemaal on väga kõnekad. See väljend on vist tegelikult “kanadele naeruks”, aga ei tundunud päris kohane Kaja Kallast kanaga võrrelda. Ja ma parem ei alusta Siim Kallase ajaloost.

[sigala]

Tuleb veel lisada, et tegelikult on mingi kriitiline allesjäänud rahvaarvu suurus, mille pealt rahvustunne ja sealt edasi sellel põhinev positiivne laiapõhjaline majanduskasv veel töötab, ka tuleb omada võimet immigratsiooni piirata.

Hiinas (kogu rahvas), USAs (pool rahvast) ja Argentiinas (kogu varem vaestustatud lootusrikas rahvas) see asi vähemalt niiöelda podiseb mahu ja asukoha najal vaikselt edasi, aga Euroopa väikerahvad on liidu surmavas haardes sundkorras täielikult taolistest paradigmadest võõrandatud. Eesti geopoliitine asukoht ja üleüldine vaesus samas ei võimalda ka EList välja astuda niiet perspektiiv on väga kole. Ainus mis teha saame, on ise ELi reformida ja selleks loota, et suuremates ELi riikides saavad rahvuslased tasapisi rohkem võimu juurde. Võib kuluda inimpõlvi. Ja kõige lõpuks see liit lihtsalt lagunebki koost, jõukamad ei taha enam maksta selle ülalpidamise eest.