BTW, uuringud on ka näidanud, et Value Averaging investeerimistehnikad, mis oma olemuselt on market-timing tehnikad, annavad paremaid tulemusi, kui Dollar-Cost Averaging tehnikad.
PeaLiK
BTW, uuringud on ka näidanud, et Value Averaging investeerimistehnikad, mis oma olemuselt on market-timing tehnikad, annavad paremaid tulemusi, kui Dollar-Cost Averaging tehnikad.
samal ajal Value Averaging on siiski rohkem Passive Management kui Active Management
PeaLiKHenno Viiresabesiki
Probleem on selles, et minu arvates pole põhimõtteliselt võimalik ajastada ostmist või müümist - alati läheb metsa
kui peaksin valima TOP3 investeerimistarkustest, siis see oleks ilmselt II kohal
Nüüd tehke see veel ka Jeremy Granthamile selgeks, kelle kogu "reversion to the mean" investeerimisfilosoofia põhineb turgude üle-/alahinnatuse põhisel ajastamisel ...või siis ajage ise turgudel sama palju pappi kokku, kui tema seda oma filosoofiale tuginedes on suutnud.
1. Grantham ei ole seda teooriat ümberlükkav näide, Grantham on high skill investor, mis lubab tal ajastamisega tegeleda, enamus investoreid (mina kaasaarvatud) ei ole
2. Paluks siiski täpsustada - kui palju on Grantham pappi kokku ajanud oma filosoofiaga? 2 kategoorias
- tema juhitavate fondide AUM vs top stock picker fondide AUM
- tema juhitavate fondide tootlus vs top stock picker fondide tootlus
Mida annaks meile Granthami võrdlemine mingi stokkpikkerite kunniga nagu Lynch? Mitte midagi põhjapanevat nende kasutatavate tehnikate kohta. Seega ei hakka ma sellisele võrdlusele ka aega kulutama. Seletan parem lihtsalt nii hästi-halvasti kui oskan, miks ma arvan, et ajastamine ei ole mahavisatud vaev:
Arvamus, et ajastamine ei toimi, põhineb minu arust kahel vääritimõistmisel:
Esiteks muidugi random walk hüpotees, mis väidab, et aktsiahindade (tulevane) muutumine allub pmst samadele reeglitele, kui mündivise. Minu arust on see kaunikesti bullshit. Kui selline reegel tõesti tingimusetult kehtiks, tähendaks see ka, et aktsia hind peaks saama muutuda negatiivseks või kasvada mingite täiesti absurdsete P/E=10000 tasemetele. Mina leian, et tõenäosus, et aktsia hind liigub teatud "koridoris", mis on määratud selle aluseks oleva ettevõtte võimega (tulevikus) kasumit toota, on märksa kõrgem, kui tõenäosus, et hind sellest tugevalt hälbib.
Aktsiate hinnad on lõppude-lõpuks pikas vaates ju ettevõtete kasumi ja majandusolukorra agregaatfunktsioon. Jah, see on keerukas ja suure varieeruvusega funktsioon, aga ilmselt olete nõus, et põhjuslik seos nende vahel eksisteerib. Kui me nüüd väidame, et selle aktsiahindade käitumine ei ole prognoositav, on see samaväärne väitega, et (hindadega funktsionaalselt seotud) majanduse ja ettevõtete tulemuste käekäik allub samuti juhuslikkuse printsiibile ja on prognoosimatu, Minu arust kõlab see üsna absurdselt.
Teiseks ajastamise vääritimõistmise aluseks näib olevat laialt levinud arusaam, et aktsia soetamise riski mõõduks on selle hinna muutumise volatiilsus.Ma ei tea, kus selline kummaline riski kontseptsioon tekkinud on, aga minu arust on see väär. Riski mõõduks on hoopis aktsiahindade hälbimine oodatava tulususe suhtes. Kui hind kasvab eeldatavast ja ajalooliselt põhjendatud kasumist kiiremini, suureneb aktsia soetamise risk ning vastupidi - hinna kukkudes risk väheneb. Sellise riskikontseptsiooni puhul kujutab ajastamine endast lihtsalt teatud riskihaldust - aktsiahindade kasvades ennaktempos tulemustega võrreldes suureneb risk, mistõttu mõistlik investor peaks oma portfellis aktsiariskiga varade osakaalu vähendama. Sisuliselt rebalanseerimine varaklasside vahel. Simple as that!
Arvamus, et ajastamine ei toimi, põhineb minu arust kahel vääritimõistmisel:
Esiteks muidugi random walk hüpotees, mis väidab, et aktsiahindade (tulevane) muutumine allub pmst samadele reeglitele, kui mündivise. Minu arust on see kaunikesti bullshit. Kui selline reegel tõesti tingimusetult kehtiks, tähendaks see ka, et aktsia hind peaks saama muutuda negatiivseks või kasvada mingite täiesti absurdsete P/E=10000 tasemetele. Mina leian, et tõenäosus, et aktsia hind liigub teatud "koridoris", mis on määratud selle aluseks oleva ettevõtte võimega (tulevikus) kasumit toota, on märksa kõrgem, kui tõenäosus, et hind sellest tugevalt hälbib.
Aktsiate hinnad on lõppude-lõpuks pikas vaates ju ettevõtete kasumi ja majandusolukorra agregaatfunktsioon. Jah, see on keerukas ja suure varieeruvusega funktsioon, aga ilmselt olete nõus, et põhjuslik seos nende vahel eksisteerib. Kui me nüüd väidame, et selle aktsiahindade käitumine ei ole prognoositav, on see samaväärne väitega, et (hindadega funktsionaalselt seotud) majanduse ja ettevõtete tulemuste käekäik allub samuti juhuslikkuse printsiibile ja on prognoosimatu, Minu arust kõlab see üsna absurdselt.
Teiseks ajastamise vääritimõistmise aluseks näib olevat laialt levinud arusaam, et aktsia soetamise riski mõõduks on selle hinna muutumise volatiilsus.Ma ei tea, kus selline kummaline riski kontseptsioon tekkinud on, aga minu arust on see väär. Riski mõõduks on hoopis aktsiahindade hälbimine oodatava tulususe suhtes. Kui hind kasvab eeldatavast ja ajalooliselt põhjendatud kasumist kiiremini, suureneb aktsia soetamise risk ning vastupidi - hinna kukkudes risk väheneb. Sellise riskikontseptsiooni puhul kujutab ajastamine endast lihtsalt teatud riskihaldust - aktsiahindade kasvades ennaktempos tulemustega võrreldes suureneb risk, mistõttu mõistlik investor peaks oma portfellis aktsiariskiga varade osakaalu vähendama. Sisuliselt rebalanseerimine varaklasside vahel. Simple as that!
Eelnevast võib nüüd tekkida küsimus, et kuidas ikkagi mõõta seda va aktsiahindade "põhjendatust", millest lähtuvalt rebalanseerimisotsuseid langetada? Pakun välja, et mingit jalgratast siin leiutada vaja pole ning Schilleri CAPE suhtarv ajab asja kenasti ära. Selle näitaja korrelatsioon aktsia hindade liikumise suhtes on 75 möödunud aasta jooksul olnud üle 0,8, mis annab põhjendatud alust arvata, et tal jätkub piisavalt ennustusjõudu ka tuleviku tarbeks...
PeaLiK
Aktsiate hinnad on lõppude-lõpuks pikas vaates ju ettevõtete kasumi ja majandusolukorra agregaatfunktsioon. Jah, see on keerukas ja suure varieeruvusega funktsioon, aga ilmselt olete nõus, et põhjuslik seos nende vahel eksisteerib. Kui me nüüd väidame, et selle aktsiahindade käitumine ei ole prognoositav, on see samaväärne väitega, et (hindadega funktsionaalselt seotud) majanduse ja ettevõtete tulemuste käekäik allub samuti juhuslikkuse printsiibile ja on prognoosimatu, Minu arust kõlab see üsna absurdselt.
Henno Viiresabesiki
Probleem on selles, et minu arvates pole põhimõtteliselt võimalik ajastada ostmist või müümist - alati läheb metsa
kui peaksin valima TOP3 investeerimistarkustest, siis see oleks ilmselt II kohal
nüüd jõuame sujuvalt selleni, mis oleks minu arvates TOP3 I investeerimistarkus ja mulle tundub, et selles osas lähevad meie vaated kokku, kui ma nüüd õigesti aru saan, siis selles väites räägitakse samast ettevõtete kasumi ja majandusolukorra agregaatfunktsioonist ...
"In the short run, the market's a voting machine and sometimes people vote very non-intelligently. In the long run, it's a weighing machine and the weight of business and how it does is what affects values over time."
P.S. ma eelnevas postis muidu ei väida, et ajastamine üldse ei toimi, aga ma olen seda meelt, et investorid ei peaks rõhuma peamiselt ja esmajärjekorras ajastamisele, sest see on kõige kõrgemat skill`i nõudev tegevus
kuna mul on väärtpaberiturgude maakleri ja portfellihaldurina õnnestunud pikalt kõrvalt vaadata klientide rähklemist ostude-müükide ajastamisel, siis olen ma reaalse kogemuse põhjal äärmiselt skeptiline just nn. keskmise investori seisukohalt
kõige markantsem näide, mis meenub - arvutasin 1 kliendi jaoks välja tema tootluse kui ta oleks Nokia aktsiat 1 aastasel perioodil lihtsalt hoidnud, aga mitte ca 10 korda aastas "ajastanud", tulemus oli -33% ajastamise kahjuks kusjuures Nokia aktsia return aasta lõikes oli positiivne - vot olid ajad :)
Value Averaging emotsioonivaba ajastamise tehnikana andnuks kindlasti parema tulemuse kui ahnusel ja hirmul põhinev rapsimine
mis puudutab seda ettevõtte "kaalumist" ehk kasumi agregaatfunktsiooni leidmist, siis see läheb rohkem stockpicking valdkonda
Kuivõrd ma olen nüüd oma krahhi ajastuse lähteallikad "paljastanud", siis asjakohased arvamused ka vanameistritelt endilt:
Jeremy Grantham on Bubbles: ‘I Am Sure It Will End Badly’
He sees at least 20% rally in the S&P 500 through the presidential election, one that would take the index to at least 2250. After that, it’ll get ugly.
ROBERT SHILLER: The Stock Market Is At A Pre-Crash Level, 'But...'
"As of yesterday my price earnings ratio ... was 26.3," said Shiller to This Is Money. "There's only three major occasions in US history back to 1881 when it was higher than that. One is 1929, the year of the crash. The other is 2000, which I call the peak of the millennium bubble, and it was also followed by a crash. And then 2007, which was also followed by a crash."
Jeremy Grantham on Bubbles: ‘I Am Sure It Will End Badly’
He sees at least 20% rally in the S&P 500 through the presidential election, one that would take the index to at least 2250. After that, it’ll get ugly.
ROBERT SHILLER: The Stock Market Is At A Pre-Crash Level, 'But...'
"As of yesterday my price earnings ratio ... was 26.3," said Shiller to This Is Money. "There's only three major occasions in US history back to 1881 when it was higher than that. One is 1929, the year of the crash. The other is 2000, which I call the peak of the millennium bubble, and it was also followed by a crash. And then 2007, which was also followed by a crash."
PeaLiK
Kuivõrd ma olen nüüd oma krahhi ajastuse lähteallikad "paljastanud", siis asjakohased arvamused ka vanameistritelt endilt:
ROBERT SHILLER: The Stock Market Is At A Pre-Crash Level, 'But...'
"As of yesterday my price earnings ratio ... was 26.3," said Shiller to This Is Money. "There's only three major occasions in US history back to 1881 when it was higher than that. One is 1929, the year of the crash. The other is 2000, which I call the peak of the millennium bubble, and it was also followed by a crash. And then 2007, which was also followed by a crash."
"But that's only three observations so I don't say that it necessarily has to do the same thing," said Shiller.
Yes, every time valuations hit these levels, the market crashed. But three isn't exactly a large sample.
Who's to say valuations won't mean-revert in an orderly, non-crash fashion? Stock prices don't even have to fall. Earnings just have to keep rising.
So, you may want to factor in other considerations before you decide to dump stocks.
"...but it is cause for concern," Shiller continued
http://www.multpl.com/shiller-pe/table - hmm ... kas selles tabelis on midagi valesti?
Shiller P/E oli üle erakordse 26,3 korduvalt nii 2004 kui 2005 kui 2006 ...turgude tipp oli alles kusagil 2007. aasta lõpus
USA turgude 2000. aasta mulli järgne põhi oli septembris 2002 ja finantskriisi eelne tipp oktoobris 2007, kui tõesti üle 26,3 on häirekell, siis kella helistati
- detsember 2003 - aprill 2004
- juuni 2004
- november 2004 - märts 2005
- detsember 2005 - märts 2006
- oktoober 2006 - oktoober 2007
- ja siis tuli krahh
kas ainult mulle tundub, et see häirekell lööb tihti valel ajal?
Jah, see "but..." osa Shilleri jutust ei jäänud mulle märkamata. Paljuski seetõttu saigi teema esimese postituse lõpus mainitud väljumisstrateegia kohandatud selliselt, et tõusu jätkudes jääks suurim tõenäosus krahhi oletatava toimumisaja kohta 2015 lõpuossa, mitte koheseks. Laias laastus võtsin ma Granthami ja Shilleri "aritmeetilise keskmise". :P
Back to basic.Oma silm on kuningas. Lisaks visuaale teemale.
Kohe teemaarenduse visuaaliks on S&P 500 graafik 5 viimase aasta kohta.See ehk ei näegi nii kole välja, pigem väga uinutav.
Kui aga vaatame mõnevõrra pikema perioodi graafikut, siis võiks selle ainus kommentaar olla "no no comments,".
Kõigi kellade ja muude teooriate taustal räägib visuaal enda eest imehästi ilma sõnadeta.
Et asi veidigi vähem koledam välja näeks, on pildilt puudu käesoleva aasta tõusunurk.igaks juhuks
Kohe teemaarenduse visuaaliks on S&P 500 graafik 5 viimase aasta kohta.See ehk ei näegi nii kole välja, pigem väga uinutav.
Kui aga vaatame mõnevõrra pikema perioodi graafikut, siis võiks selle ainus kommentaar olla "no no comments,".
Kõigi kellade ja muude teooriate taustal räägib visuaal enda eest imehästi ilma sõnadeta.
Et asi veidigi vähem koledam välja näeks, on pildilt puudu käesoleva aasta tõusunurk.igaks juhuks
kafkin
Back to basic.Oma silm on kuningas. Lisaks visuaale teemale.
Kohe teemaarenduse visuaaliks on S&P 500 graafik 5 viimase aasta kohta.See ehk ei näegi nii kole välja, pigem väga uinutav.
Kui aga vaatame mõnevõrra pikema perioodi graafikut, siis võiks selle ainus kommentaar olla "no no comments,".
Kõigi kellade ja muude teooriate taustal räägib visuaal enda eest imehästi ilma sõnadeta.
Et asi veidigi vähem koledam välja näeks, on pildilt puudu käesoleva aasta tõusunurk.igaks juhuks
väike BASIC vihje - logaritmiline graafik
Shilleri PE puhul, aga ka paljude tehnilises analüüsis libisevate keskmiste puhul on alati küsimärk selles millist ajaperioodi kasutada, näiteks kas standardiks muutunud ajaperioodid nagu TA-s 14, 21, 50 või 100 päeva on miskitviisi paremad kui näiteks 15, 23, 64 ja 112 või mis iganes.
Shilleri PE puhul ... kui iga aktsiaturgude tsükkel kestaks täpselt 5 aastat, siis oleks selle 10 aastat arvesse võtvas arvutuses täpselt 2 tsükli jagu earnings per share (EPS) sees
aga kuna tsüklite pikkused on erinevad, siis on ka 10 aasta sisse mahtuv tsüklite arv igal arvutamise hetkel erinev, mis ei jäta oma mõju avaldamata ... ühel hetkel häirekellana tunduv number võib teisel ajal olla lihtsalt müra
http://www.multpl.com/s-p-500-earnings/table?f=m
praegune S&P500 EPS on ca 103 USD aktsia kohta
järgmisena kukub Shilleri PE arvutusest välja 31.10.2004 EPS 72.30 USD ja päris pikka aega langeb arvutusest välja tänasest olulisemalt madalamaid EPS-e ... mis tähendab seda, et juhul kui tänane EPS ja aktsiahinnad ei muutu, siis Shilleri PE võtab suuna allapoole või isegi aktsiaturgude mõõduka languse korral Shilleri PE väljub häirekella andvalt territooriumilt või ....
P.S. need numbrid seal viidatud tabelis ei ole päris korrektsed ehk, aga peaksid siiski proportsioone kajastama
Shilleri PE puhul ... kui iga aktsiaturgude tsükkel kestaks täpselt 5 aastat, siis oleks selle 10 aastat arvesse võtvas arvutuses täpselt 2 tsükli jagu earnings per share (EPS) sees
aga kuna tsüklite pikkused on erinevad, siis on ka 10 aasta sisse mahtuv tsüklite arv igal arvutamise hetkel erinev, mis ei jäta oma mõju avaldamata ... ühel hetkel häirekellana tunduv number võib teisel ajal olla lihtsalt müra
http://www.multpl.com/s-p-500-earnings/table?f=m
praegune S&P500 EPS on ca 103 USD aktsia kohta
järgmisena kukub Shilleri PE arvutusest välja 31.10.2004 EPS 72.30 USD ja päris pikka aega langeb arvutusest välja tänasest olulisemalt madalamaid EPS-e ... mis tähendab seda, et juhul kui tänane EPS ja aktsiahinnad ei muutu, siis Shilleri PE võtab suuna allapoole või isegi aktsiaturgude mõõduka languse korral Shilleri PE väljub häirekella andvalt territooriumilt või ....
P.S. need numbrid seal viidatud tabelis ei ole päris korrektsed ehk, aga peaksid siiski proportsioone kajastama
DJI kukkus läinud päeval 335 punkti, aga kuna keegi pole sõnagi kommenteerinud, siis ilmselt puudub Eestis tänapäeval huvi aktsiaturgude vastu... Või kas kõik on kolinud mõnesse teisesse foorumisse? Halloooo!
No mida sa siin kommenteerid, üleeile krahh, eile megaralli, täna taas krahh, robotid teevad oma igapäevast tööd, mis muidugi kauplejale annab ka kenasi vöimalusi:)
stefan
DJI kukkus läinud päeval 335 punkti, aga kuna keegi pole sõnagi kommenteerinud, siis ilmselt puudub Eestis tänapäeval huvi aktsiaturgude vastu... Või kas kõik on kolinud mõnesse teisesse foorumisse? Halloooo!
Ma ei saa üldse aru sellistest inimestest, kes räägivad indeksite muutusest absoluutväärtuse mitte protsendipõhiselt. See ei ütle ju absoluutselt mitte midagi.
tauts
Vahel inimesed räägivad hinnamuutustest eurodes, vahel nad räägivad protsentidest. Vahel inimene ütleb, et ta saab 100 EUR kõrgemat palka, vahek ta ütleb 5,5% kõrgemat palka. Kui indeksi tase on enam-vähem tuttav, siis mõlemad jutud toimivad hästi. Punktides rääkimise eelis on näiteks seda, et kui tänavu kukub 2000 punkti, siis järgmisel aastal vaja 2000 punkti, et kukkumist taastada. Protsentides aga on numbrid erinevad. Loodan, et saad edaspidi "sellistest inimestest" aru, kes punktidest räägivad.
Vahel inimesed räägivad hinnamuutustest eurodes, vahel nad räägivad protsentidest. Vahel inimene ütleb, et ta saab 100 EUR kõrgemat palka, vahek ta ütleb 5,5% kõrgemat palka. Kui indeksi tase on enam-vähem tuttav, siis mõlemad jutud toimivad hästi. Punktides rääkimise eelis on näiteks seda, et kui tänavu kukub 2000 punkti, siis järgmisel aastal vaja 2000 punkti, et kukkumist taastada. Protsentides aga on numbrid erinevad. Loodan, et saad edaspidi "sellistest inimestest" aru, kes punktidest räägivad.
Pakun, et eilne kukkumine oli erinevate ühekordsete tegurite kokkulangevuse väljendus:
a) IMF majanduslanguse hoiatus.
b) "Oktoobrihirm" - eile oli S&P 500 tipu aastapäev, enne 2007 aastal alanud finantskriisi. Lisaks: 24.okt 1929 börsikrahh; 19.okt 1987 - Black Monday; 27.okt 1997 - mini-crash.
c) FED vastuolulised sõnumid, mis tekitavad kahtlusi, kas lubatud madalate intressitasemete "considerable time" nii considerable olema saabki.
a) IMF majanduslanguse hoiatus.
b) "Oktoobrihirm" - eile oli S&P 500 tipu aastapäev, enne 2007 aastal alanud finantskriisi. Lisaks: 24.okt 1929 börsikrahh; 19.okt 1987 - Black Monday; 27.okt 1997 - mini-crash.
c) FED vastuolulised sõnumid, mis tekitavad kahtlusi, kas lubatud madalate intressitasemete "considerable time" nii considerable olema saabki.
stefan
tauts
Vahel inimesed räägivad hinnamuutustest eurodes, vahel nad räägivad protsentidest. Vahel inimene ütleb, et ta saab 100 EUR kõrgemat palka, vahek ta ütleb 5,5% kõrgemat palka. Kui indeksi tase on enam-vähem tuttav, siis mõlemad jutud toimivad hästi. Punktides rääkimise eelis on näiteks seda, et kui tänavu kukub 2000 punkti, siis järgmisel aastal vaja 2000 punkti, et kukkumist taastada. Protsentides aga on numbrid erinevad. Loodan, et saad edaspidi "sellistest inimestest" aru, kes punktidest räägivad.
Ei saa :).
Punane niikut kurat.
eilse viimase aegade suurima miinuse järgi üritati ebaönnestunult pörget ja viimastel minutitel läks pöhi täeisti alt ära, ES kukkus 1893 jöudes väga lähedale augustikuu pöhjadele. 120p siis tipust kukutud ehk 6%, väga kole veel pole.
Nasdaq kukkus lausa 3% täna ja samuti 6% tipust, Russel on tippudest köige rohkem sukeldunud,13%
Nasdaq kukkus lausa 3% täna ja samuti 6% tipust, Russel on tippudest köige rohkem sukeldunud,13%
20.sept oli ES lagi 2014 :) Tundub nagu illuminati kätetöö :D