Oktoobris vehkisid turud hoogsat paigaljooksu teha. Kui naftahinna langus ja mõõdukas optimism Jaapani suhtes välja arvata, ollakse täpselt samas kohas, kus ennegi.
Üldiselt arvan, et väike raputus mõjus turgude tervisele pikas vaates pigem positiivselt. Tähelepanu fookus on FED-i tegevuselt rohkem majanduse käekäigule suundunud ja vahepealne eufooriline paduoptimism mõõdukamaks taandunud. Et ees seisab kaks aasta ajalooliselt parimat kuud (20 langusega novembrit vs. 40 tõusuga; 15 langusega detsembrit vs. 45 tõusuga) ning Ukrainas on pinged de-eskaleerumas, võib lühemas perspektiivis ilmselt rahulikumalt hingata, mistõttu jätan käesoleval kuul aktsiapositsioonide korralise vähendamise vahele.
Elame väga huvitavatel aegadel. Börsikrahhi countdown on jälle nullile üksjagu lähenenud.
USA korporatiivkasumid on tõusmas täiesti avastamata maastikele. Eks seda, kas nüüd jääbki nii, et kasumid on saavutanud "permanently high plateau" või juhtub too teine asi, näitab aeg..
Euroopa poolelt on põnevust vaata et rohkemgi - Draghi oli sunnitud lõpuks käed üles tõstma ning möönma, et traditsiooniliste rahandushoobade koha pealt on neil püssirohi nüüd otsas ning edasi jäävad nende arsenali veel vaid eksperimentaalsed improviseeringud. Samal ajal on kätte jõudnud võlakriisi järgmine etapp ehk siis selle eskaleerumine poliitiliseks kriisiks, nagu seda juba 2008 prognoositi. Nii nagu esimesegi etapi korral, on ka nüüd suuna näitajaks Kreeka.
Märtsi algul on olnud mitmeid mainimisväärseid tähtpäevi.
* Meie pull sai viis päeva tagasi 6 aastaseks! Eks paar pulli on saanud vanemakski, aga siia juurde tasub märkimist, et praegune on õnnistanud meid lausa 213% tootlusega võrreldes pulliturgude ajaloolise keskmise tootlusega 101,5%.
* Nasdaq Composite lõi 2. märtsil maagilise 5000 punkti piiri, jõudes sellega dot-com mulli tipu tasemeteni. Inimesed, kes 15 aastat tagasi 10. märtsil 2000.a. ennast tehnoloogiaaktsiatesse sisse ostsid, on nüüd nulli tagasi jõudnud. :P
* Teema algatamisest möödus kuus kuud. Ühtlasi on jäänud kuus kuud ajani, mil plaanide kohaselt soovin olla aktsiariskist prii. Hetkel ongi just kenasti plaanidele vastavalt 50% aktsiariskiga varadest mujale ümber tõstetud.
* S&P 500 aktsiate PE suhe on jõudnud tasemeni: 19,38 (mediaanväärtus: 14,57, miinimum 5,31); Shilleri PE on 27,10 (mediaan: 15,96, miinimum: 4,78). Märkimisväärseks teeb need suhtarvud see, et samal ajal on S&P 500 kasumid üsna erakordsetel rekordtasemetel. 12 kuu EPS inflatsiooniga korrigeeritult on 104,04 (mediaan: 18,48).
Päike paistab, loodus hakkab tärkama, vara kasvab mis mühiseb ja kõik tundub ilus.
PeaLiK Märtsi algul on olnud mitmeid mainimisväärseid tähtpäevi.
* Meie pull sai viis päeva tagasi 6 aastaseks! Eks paar pulli on saanud vanemakski, aga siia juurde tasub märkimist, et praegune on õnnistanud meid lausa 213% tootlusega võrreldes pulliturgude ajaloolise keskmise tootlusega 101,5%.
* Nasdaq Composite lõi 2. märtsil maagilise 5000 punkti piiri, jõudes sellega dot-com mulli tipu tasemeteni. Inimesed, kes 15 aastat tagasi 10. märtsil 2000.a. ennast tehnoloogiaaktsiatesse sisse ostsid, on nüüd nulli tagasi jõudnud. :P
* Teema algatamisest möödus kuus kuud. Ühtlasi on jäänud kuus kuud ajani, mil plaanide kohaselt soovin olla aktsiariskist prii. Hetkel ongi just kenasti plaanidele vastavalt 50% aktsiariskiga varadest mujale ümber tõstetud.
* S&P 500 aktsiate PE suhe on jõudnud tasemeni: 19,38 (mediaanväärtus: 14,57, miinimum 5,31); Shilleri PE on 27,10 (mediaan: 15,96, miinimum: 4,78). Märkimisväärseks teeb need suhtarvud see, et samal ajal on S&P 500 kasumid üsna erakordsetel rekordtasemetel. 12 kuu EPS inflatsiooniga korrigeeritult on 104,04 (mediaan: 18,48).
Päike paistab, loodus hakkab tärkama, vara kasvab mis mühiseb ja kõik tundub ilus.
Raha väärtus on ajas palju muutunud, "trükimasinad huugavad", kuhugi peab see raha mass välja jõudma. Suhteliselt üllatav, et kuld nii madalal on.
Sai kahtlustatud ladva moodustist geomeetria tõttu detsembris plaaniga jaanuar pikast väljas olla. Aga nüüd kõhklen aina enam. 1. rahatrükk, 2.kus on eufooria? selle asemel teab tipus paiknemisest iga teine, 3.kulla langus on kahtlane, hõbeda osas võtab kõhedaks, nagu langeks kohe läbi põhjade, 4. russell 2k tegi kõrgema tipu, testib pinnast, printsipiaalselt poleks see tipu mõttes päris õige(?).
Nasdaq 2000 aastaga võrreldes ilmselt pooled ettevõtted pankrotis/üles ostetud, uued tulijad indeksisse arvatud, turukaal läbi apple toetuse palju reaalsem, mainitud madalam rahaväärtus, IT osakaal hoopis reaalsemal ja kindlasti tõusval tasemel. Minu teada oli krahh 1992, 1998, olenevalt varadest, indeksis kõik alati ei kajastu.
Euroopa on kümne kuuga odavnenud 25% valuuta tõttu, ehk siin on pigem oodata buumi kui krahhi lähiajal, ma arvan. Londoni kinnisvara konkureerib New Yorgiga, Berlin konkureerib Londoniga, Stockholm Berliiniga, Helsinki Stockholmiga, ja Tallinn Helsingiga. Rahvusvaheliselt on Euroopa palgadki odavnenud 25% kümne kuuga.
Olukord on huvitav. Inimesed ei näe, et nende eurod rahakotis on odavnenud, kõik tundub nagu varem. Aga samm sammult ilmub pilt, et selle paberi eest pole enam saada sama palju kui varem. Rootsi devalveerimiste mõju oli dramaatiline, kuigi SEK kukkus palju vähem kui 25%. Siiski, mida väiksem riik, seda suurem mõju, seega ei pruugi mõju Euroopale olla sama suur. Aga Euroopal on ka korralik väliskaubandus, mille kaudu mõju tuleb.
Võlakirjaomanikud on siiamaani olnud päris õnnelikud. Langevad intressid tähendab neile lühiajaliselt head tootlust kui võlakirjade väärtused tõusevad. Aegamööda aga selgub neile, et nad enam ei teeni mitte midagi. Kiusatus on siis väga suur suurendada aktsiate osakaalu erinevates portfellides.
Arvamus, et ajastamine ei toimi, põhineb minu arust kahel vääritimõistmisel:
Esiteks muidugi random walk hüpotees, mis väidab, et aktsiahindade (tulevane) muutumine allub pmst samadele reeglitele, kui mündivise. Minu arust on see kaunikesti bullshit. Kui selline reegel tõesti tingimusetult kehtiks, tähendaks see ka, et aktsia hind peaks saama muutuda negatiivseks või kasvada mingite täiesti absurdsete P/E=10000 tasemetele. Mina leian, et tõenäosus, et aktsia hind liigub teatud "koridoris", mis on määratud selle aluseks oleva ettevõtte võimega (tulevikus) kasumit toota, on märksa kõrgem, kui tõenäosus, et hind sellest tugevalt hälbib.
Aktsiate hinnad on lõppude-lõpuks pikas vaates ju ettevõtete kasumi ja majandusolukorra agregaatfunktsioon. Jah, see on keerukas ja suure varieeruvusega funktsioon, aga ilmselt olete nõus, et põhjuslik seos nende vahel eksisteerib. Kui me nüüd väidame, et selle aktsiahindade käitumine ei ole prognoositav, on see samaväärne väitega, et (hindadega funktsionaalselt seotud) majanduse ja ettevõtete tulemuste käekäik allub samuti juhuslikkuse printsiibile ja on prognoosimatu, Minu arust kõlab see üsna absurdselt.
See kõlaks tõesti absurdselt, kui kõik toimuks tulevikus ettevõtte plaani päraselt, ning kogu maailm, k.a. turg, oleks mõjutatud ainult deterministlike, ehk ette määratud sündmuste poolt. Kui tihti läheb kõik täpselt nii, nagu ettevõtte tuleviku prognoosid ette näevad? Ma arvan, et neid juhtumeid on väga vähe, ning selle variatsiooni, plaanide ning reaalsuse vahel põhjustavad stohhastilised nüansid. Neid nüanse, ning nende tõenäosust, on põhimõtteliselt võimatu arvestada. Mõned nendest stohhastilistest nüansidest võib-olla ei kajastugi hinnas, samal ajal kui teistel on, õigete tingimuste kokkulangemisel, potensiaal ettevõte pankrotistada. Kui kõik on nii must ja valge nagu Te väidate, siis kuidas seletada Lehman-i pankroti 2008? Vaevalt see neil plaanides oli. Muidugi see ei tulnud kellegile erilise üllatusena ning Lehman vennad kindlasti teadsid millega riskivad, aga need olid stohhastilised nüansid mis viisid lõpuks kapitulatsioonini.
Lisaks veel.. Lihtne näide, mis teeb ettevõtte valuatsiooni tulevikus keeruliseks on ettevõtte siseselt toodetud goodwill. See ei ole kusagil raamatutes ettevõtte väärtusena, küll aga kajastub see aktsia hinnas. Me oskame ainult kaudselt hinnata mis võib-olla goodwill hetkel väärt, ning mis osa aktsia hinnast on goodwill poolt mõjutatav. Kuidas goodwill tulevikus käitub on täielik müstika.
Ma ei taha öelda, et see mis sa kirjutad on vale. Ning kindlasti ei tule ma, endast palju kogenenumale, õpetama kuidas ettevõtte väärtust hinnata. :)
“There’s no one thing that’s true. It’s all true.” - Ernest Hemingway
Siin on samal teemal väga põhjalik analüüs, ning kui kedagi huvitab mis rolli võib mängida tõenäosus aktsia hinnas, siis soovitan üks laupäeva hommikupoolik varuda, ning siia natukene süveneda: http://www.salientpartners.com/epsilontheory/post/2013/08/04/schrodinger-s-portfolio
Ma tahaks küsida, mida arvavad siinsed inimesed Dodd-Frank reformide õõnestamisest? Nimelt Dodd-Drank akt 716, mis mälu järgi kehtestati 2010, keelab FDIC poolt tagatud pankadel tegelemast näiteks eksootiliste optsioonide ja derivatiividega. Nüüd toimub aga selle süstemaatiline õõnestamine, et FDIC poolt tagatud pangad saaksid jälle spekuleerima hakata. Mis võiksid olla selle tagamaad?
Ma saan aru, et osalt võiks seda teha riski hajutamiseks. 2008 juhtus suuresti kõneall olevate vahendite tõttu, ning just nende pankade tõttu, mis polnud föderaalreservi poolt tagatud. FDIC backed institutsioonid sisenevad turule ning kui asi peaks jälle sussid püsti viskama, kannavad osa kollateraalist. Teistpidi võttes, kui need institutsioonid sisenevad kusagile turule on see ju märk teistele, et 1) risk just oluliselt langes, ning 2) need institutsioonid toovad endaga palju raha kaasa. Aktiivsus suureneb, toimub järjekordne mullistumine ja oleme tagasi aastas 2006.
FDIC backed institutsoonide sisenemine turule toob kindlasti kaasa tiheneva konkurentsi. Ehk on sellel reformide õõnestamisel hoopis midagi pistmist tarbijaga? Soovitakse ikkagi laenu turgu elustada, maksku mis maksab.
Või oli tõesti tegemist lihtsalt republikaanide 'teenega' Wall Street-ile? Mis juhul oleks see küll ääretult vastutustundetu käitumine. Ma saan aru, et see on suurelt vist siiski poliitiline sekeldamine, aga no kuulge härrased..
Lisaks veel just leidsin selle: The Dodd-Frank Act's Pushout Rule: Implications for the Derivatives Market Pole jõudnud seda veel üldse lugeda, aga panen siia, kel huvi peaks olema. See on päris mahukas, aga vaatan tänase päeva jooksul läbi, ilmselt vastab nii mõnelegi minu peas olevale küsimusele.
Kvant Ma tahaks küsida, mida arvavad siinsed inimesed Dodd-Frank reformide õõnestamisest? Nimelt Dodd-Drank akt 716, mis mälu järgi kehtestati 2010, keelab FDIC poolt tagatud pankadel tegelemast näiteks eksootiliste optsioonide ja derivatiividega. Nüüd toimub aga selle süstemaatiline õõnestamine, et FDIC poolt tagatud pangad saaksid jälle spekuleerima hakata. Mis võiksid olla selle tagamaad? [/url]
Pole just konkreetselt ainult sellega seotud, aga ma arvan, et policy maker'itele hakkab vaikselt selgeks saama, et pankade regulatsioonide karmistamisel on oma hind, mida ei saa keskpanga kaudu pakutava likviidsuse abil mitigeerida. Buumi ajal lubame liiga palju, pärast krahhi keelame liiga palju.
Kvant Ma tahaks küsida, mida arvavad siinsed inimesed Dodd-Frank reformide õõnestamisest? Nimelt Dodd-Drank akt 716, mis mälu järgi kehtestati 2010, keelab FDIC poolt tagatud pankadel tegelemast näiteks eksootiliste optsioonide ja derivatiividega. Nüüd toimub aga selle süstemaatiline õõnestamine, et FDIC poolt tagatud pangad saaksid jälle spekuleerima hakata. Mis võiksid olla selle tagamaad? [/url]
Pole just konkreetselt ainult sellega seotud, aga ma arvan, et policy maker'itele hakkab vaikselt selgeks saama, et pankade regulatsioonide karmistamisel on oma hind, mida ei saa keskpanga kaudu pakutava likviidsuse abil mitigeerida. Buumi ajal lubame liiga palju, pärast krahhi keelame liiga palju.
Disclaimer: Ei ole pangandussektori töötaja.
Mina samuti panganduses ei tööta. Lisaks minu teadmised OTC vahenditest on kesised, kõik mis minu peas sel teemal toimub baseerub loogikal ja infokildudel mis ma siit ja sealt korjan. Lootsin, et äkki on siin keegi kes oskab natukene paremini kirjeldada neid mehhanisme, mis selle otsuse taga peituvad. Minule tundub see konkreetne meede küsitavate motiividega. Ehk siis, on oht tekitada mull ja tarbija sinna poole ikka ei vaata.
Sellest (põhjus-tagajärg) tsüklist mis tekib monetaar/fiskaal regulatsioonidest on väga keeruline reaalselt aru saada. Kui tuua kiirelt näiteks madalad intressid, siis selle effekt ei ole automaatselt negleeritud intressimäära tõstmisega. Enam-vähem, kui inflatsioon on madal surume intressi kangi põhja, ning kui inflatsioon tõuseb kergitame kangi ja polekski nagu midagi juhtunud. Protsessid mis toimusid madalate intressimäärade ajal kanduvad edasi. Nad võivad küll aru saada, et regulatsioonide karmistamisel on oma hind, kuid midagi enam teha ei saa. Tegelikult me ju n.ö. ujume täiesti uncharted vetes. Prognoose tehakse ikka samas vaimus edasi ning pooleldi pöidlad pihus hinnatakse, et kõik see varsti möödub. Makrost seda küll kuidagi välja lugeda ei saa. Osalt sel põhjusel oleksin mina ka kategooriliselt laenamise vastu. Mis siis saab, kui meid ootab ees dekaad stagnatsiooni... veel hullem, kui me vajume deflatsiooni.
