Ühe hedge fundi asutaja kirjutas hiljuti oma investoritele huvitava KIRJA, et miks ta on sunnitud fondi sulgema. Tema arvates jätab tänane "turusituatsioon" häbisse isegi "dot-com" buumi. Rääkimata sellest, et turg on täis ebaratsionaalseid tegelasi, FED on paha ning HFT paharetid laastavad heausklikke investoreid.
Meenub majandusteadlase John Keynesi ütlus, "The market can stay irrational longer than you can stay solvent."
Nõustun PeaLiKuga, et 2015.a mingi pauk juhtub, kuid usun et peamiselt puudutab see kõrgeid ootusi täis olevaid tehnoloogiaettevõtteid (FB, TWTR, ZNGA, LNKD, LFLX jne), mille fundamentaalnäitajad elavad mingis imelikus maailmas. Kindlasti tekib sellest ka turbulents, mis veab ka teised sektorid miinusesse, kuid iseasi on muidugi see kui palju.
Hetkel nagu eksisteeriks kahe kiiruseline börs, kus üks pool püstitakse ajalooliseid tippe ning kaubeldakse tugevates ootustes ja teisel poolt eksisteerib mõistlik elu või siis pessimism. Näiteks kui vaatame autotööstust, siis kõik suuremad (Ford, Toyota, VW, BMW, Honda) kauplevad P/E=10-11 vahel. Ka toorme hinnad on võrreldes 2008 aastaga igati OK tasemel. Väga hea majandusindikaator on Baltic Dry Index (BDI). Enne suuremaid börsikrahhe on see alati korralikult rallinud, kuid hetkel on BDI 1100 juures, ehk viimaste aastakümnete madalaimas faasis. Näiteks maksab Panamax laevarent ligi 7000 USD päev, mis siis peale krahhi saab seda 3000-ga ??? Ka pangandussektor pole eelmisest laksust väga toibunud. Kriisist räsitud DB, C, BAC, RBS, ING jne. kauplevad kõik P/B<1 juures.
Hetkel nagu eksisteeriks kahe kiiruseline börs, kus üks pool püstitakse ajalooliseid tippe ning kaubeldakse tugevates ootustes ja teisel poolt eksisteerib mõistlik elu või siis pessimism. Näiteks kui vaatame autotööstust, siis kõik suuremad (Ford, Toyota, VW, BMW, Honda) kauplevad P/E=10-11 vahel. Ka toorme hinnad on võrreldes 2008 aastaga igati OK tasemel. Väga hea majandusindikaator on Baltic Dry Index (BDI). Enne suuremaid börsikrahhe on see alati korralikult rallinud, kuid hetkel on BDI 1100 juures, ehk viimaste aastakümnete madalaimas faasis. Näiteks maksab Panamax laevarent ligi 7000 USD päev, mis siis peale krahhi saab seda 3000-ga ??? Ka pangandussektor pole eelmisest laksust väga toibunud. Kriisist räsitud DB, C, BAC, RBS, ING jne. kauplevad kõik P/B<1 juures.
Ma liidaks selle teema Jim-i teemaga nende õnnetute startupide kohta.
Igatahes ükskord peaks kellegile kunagi kohale jõudma, et Facebook pole päris niipalju väärt kui tema eest makstakse ja kõik muu sellega kaasnev.
Samas ise olen juba 7 aastat AAPL-is karune, mida see rahakotile tähendab teate isegi...
Igatahes ükskord peaks kellegile kunagi kohale jõudma, et Facebook pole päris niipalju väärt kui tema eest makstakse ja kõik muu sellega kaasnev.
Samas ise olen juba 7 aastat AAPL-is karune, mida see rahakotile tähendab teate isegi...
Tin
Ma liidaks selle teema Jim-i teemaga nende õnnetute startupide kohta.
Igatahes ükskord peaks kellegile kunagi kohale jõudma, et Facebook pole päris niipalju väärt kui tema eest makstakse ja kõik muu sellega kaasnev.
Samas ise olen juba 7 aastat AAPL-is karune, mida see rahakotile tähendab teate isegi...
erinevalt paljudest netifirmadest teenib AAPL rövedalt raha, seal on väike vahe sees
Tin
Samas ise olen juba 7 aastat AAPL-is karune, mida see rahakotile tähendab teate isegi...
Seitse aastat tagasi avalikustas AAPL ju oma esimese iPhone'i...või millest see bear?
pahurik, samas NOK teenis ka kunagi "rõvedalt" raha, lihtsalt ajad/ajastamine said otsa.
Kaarel KalleTin
Samas ise olen juba 7 aastat AAPL-is karune, mida see rahakotile tähendab teate isegi...
Seitse aastat tagasi avalikustas AAPL ju oma esimese iPhone'i...või millest see bear?
pahurik, samas NOK teenis ka kunagi "rõvedalt" raha, lihtsalt ajad/ajastamine said otsa.
eksole, kui enam ei teeni, siis ongi short
| S&P 500 (^GSPC) | 1977,80 | -1,3% |
| NASDAQ Composite (^IXIC) | 4505,85 | -1,6% |
| Dow Jones Industrial Average (^DJI) | 17071,22 | -0,2% |
| FTSE 100 | 6647,34 | -2,5% |
| Nikkei 225 | 16173,52 | +4,5% |
| OMX Tallinn | 761,40 | -2,1% |
| EPI-75 indeks | 129,8338 | -1,3% |
| Volatility S&P 500 (^VIX) | 15,98 | +33,4% |
| iShares 20+ Year Treasury Bond (TLT) | 116,93 | -1,8% |
| WTI Crude Oil | $94,57 | -1,4% |
| NY Spot Gold | $1215,00 | -5,7% |
Võrreldes kuutaguse seisuga on turud septembris sisuliselt paigal tammunud. Arvestades, et september on ajalooliselt olnud pretsedenditult halvima tootlusega kuu aastas (35 langusega septembrit vs. 26 tõusuga), on see isegi suhtkoht ok tulemus. Ainuke märkimisväärne muutus on volatiilsuse äkiline (+33%) kasv.
Septembri uudistest olulisim oli kindlasti see, et ka Draghi andis teada otsusest oma pump börsipallikese külge ühendada. Kui Greenspani lõtv intressipoliitika tõi kaasa kinnisvaramulli, mis kasvas üle finantskriisiks, siis Bernanke/Yellen-Draghi tandemi ühispingutuse vilju saab kahtlemata põnev olema jälgida.
Päris märgilise tähendusega oli ka G20 rahandusministrite börsimulli hoiatus. Teist nii kõrgetasemelist hoiatust ausaltöeldes ei meenugi.
Vaatamata marginaalsele langusele põhilistel turgudel andsin siiski just korraldused "konserveerida" ka järgmised 10% oma aktsiariskiga finantsvaradest.
Üldjoontes tundub, et seisu võiks kokku võtta sellise mõtteteraga:
Kuna teatavasti börsi tipus keegi kella ei helista, siis G20 hoiatus annab hoopis vastupidise signaali.
Ajugümnastika: püüdke mõelda nii, Wall Street ja Main Street on täna disconnected. Makrol ja börsihindadel pole mingit seost.
Ajugümnastika: püüdke mõelda nii, Wall Street ja Main Street on täna disconnected. Makrol ja börsihindadel pole mingit seost.
Tuli meelde korduvalt siit läbi käinud pilt finatsturgude erinevatest meeleoludest.
Oleks huvitav lugeda arvamusi, kus me täna olla võiksime?
Oleks huvitav lugeda arvamusi, kus me täna olla võiksime?
Me oleme "return to the mean" punktis.
Otsi kusagilt Tallinna börsi 2007a kerkinud mulli ja selle lõhkemise graafik ja vaata mis edasi juhtus.
Otsi kusagilt Tallinna börsi 2007a kerkinud mulli ja selle lõhkemise graafik ja vaata mis edasi juhtus.
Lisan siia Tallinna börsi graafiku alatest aastast 2002.
2010-2011 põhjad võiks olla see tase mis natukenegi huvipakkuv tundub,arvestades meite börsi uimasust võib sinnamaani jõudmiseks veel 2 aastat minna.Saame siin käibe ja tehingute arvu osas veel uusi "rekordeid" näha.
Kui nüüd otsida välja 1997a börsimulli ja selle krahhi graafik ja vaadata mis sai järgmistel aastatel edasi, seejärel võrrelda 2007a graafikuga, siis on Tallinna börsil viimastel aastatel isegi hästi läinud.
Kui vahepeal tiksusid Tallinna kolm vaala üsna ühes taktis, siis 2014 on suunad erinevad.
Meil Euroopas on asjad halvasti ja kui USA tech tõuseb, tundub see eriti "valus" või imelik.
Sa lihtsalt näed, et kuskil on raha ja arusaamatud asjad, millest ei oska osa võtta.
Probleem on selles, et minu arvates pole põhimõtteliselt võimalik ajastada ostmist või müümist - alati läheb metsa.
Näiteks treidimises ostad-müüd kogu aeg valesti. Kuni 10 või 20% asjadest võib-olla õnnestub hästi ajastada, aga kokkuvõttes on see puhas statistiline juhus.
Ainuke asi mida teha on võimalik, et kui arvad, et USA tech on mullis, siis ei osta seda.
Aga sa ei saa seda shortida. Shortida pole fundamentaalselt võimalik (see ei lähe printsipiaalselt kokku investeerimisega).
Investeerima peab kogu aeg, olenemata olukorrast (vähemalt isiklikult mõtlen nii). Küsimus on ainult, et millesse. Ja nii kuradi keerulises, agoonilises keskkonnas kus me hetkel Eestis oleme, on seda jube raske teha. Kuradi raske on leida häid investeeringuid. Veel keerulisem on aru saada, mis on hea ja mis halb investeering.
Inflatsioon on by default asi. Mitte üheski keskkonnas, mitte ühelgi normaaltingimusel ei kao kokkuvõttes inflatsioon kuhugi. Lühiajalises, majanduslikus, poliitlises ja/ või kultuurilises agoonias (näiteks mis meil hetkel Eestis on) võib inflatsioon miinusessse minna, aga kokkuvõttes järgneb sellele oluliselt suurem hindade kallinemine. Inflatsioon on ja jääb alatiseks.
Ehk - majadusõpet lastele võiks tänapäeval alustada sellest, et täna maksab jäätis 1 Euro, aga kunagi tulevikus maksab see inflatsiooni jäävuse seaduse tõttu 5 Eurot, mille käigus jaotatakse maailmas ressursse ja rikkusi ümber.
Sa lihtsalt näed, et kuskil on raha ja arusaamatud asjad, millest ei oska osa võtta.
Probleem on selles, et minu arvates pole põhimõtteliselt võimalik ajastada ostmist või müümist - alati läheb metsa.
Näiteks treidimises ostad-müüd kogu aeg valesti. Kuni 10 või 20% asjadest võib-olla õnnestub hästi ajastada, aga kokkuvõttes on see puhas statistiline juhus.
Ainuke asi mida teha on võimalik, et kui arvad, et USA tech on mullis, siis ei osta seda.
Aga sa ei saa seda shortida. Shortida pole fundamentaalselt võimalik (see ei lähe printsipiaalselt kokku investeerimisega).
Investeerima peab kogu aeg, olenemata olukorrast (vähemalt isiklikult mõtlen nii). Küsimus on ainult, et millesse. Ja nii kuradi keerulises, agoonilises keskkonnas kus me hetkel Eestis oleme, on seda jube raske teha. Kuradi raske on leida häid investeeringuid. Veel keerulisem on aru saada, mis on hea ja mis halb investeering.
Inflatsioon on by default asi. Mitte üheski keskkonnas, mitte ühelgi normaaltingimusel ei kao kokkuvõttes inflatsioon kuhugi. Lühiajalises, majanduslikus, poliitlises ja/ või kultuurilises agoonias (näiteks mis meil hetkel Eestis on) võib inflatsioon miinusessse minna, aga kokkuvõttes järgneb sellele oluliselt suurem hindade kallinemine. Inflatsioon on ja jääb alatiseks.
Ehk - majadusõpet lastele võiks tänapäeval alustada sellest, et täna maksab jäätis 1 Euro, aga kunagi tulevikus maksab see inflatsiooni jäävuse seaduse tõttu 5 Eurot, mille käigus jaotatakse maailmas ressursse ja rikkusi ümber.
Mind süüdistatakse sageli liigses pessimismis, mõni siin näeb asju siiski veel tumedamates värvides, sõna agoonia peaks ju tähendama vahetult surmaeelset seisundit kus teadvus,pulss ja refleksid kaovad,keha tõmbleb krampides.
Ma süstiks ikka lootust,sellises seisus me veel pole(aga liigume tasapisi sinnapoole) Toimub vaikne hääbumine,võrrelda aastaid 2012, 2013 ja 2014 siis pole nagu midagi muutunud,istume endiselt paigal, kõik veel toimib kuidagimoodi ja miski ei viita lähenevale agooniale.
Ma süstiks ikka lootust,sellises seisus me veel pole(aga liigume tasapisi sinnapoole) Toimub vaikne hääbumine,võrrelda aastaid 2012, 2013 ja 2014 siis pole nagu midagi muutunud,istume endiselt paigal, kõik veel toimib kuidagimoodi ja miski ei viita lähenevale agooniale.
herr Abesiki, Te olete väga filosoofiliseks muutunud! Aplaus!
Äkki väike pärastlõunane õlu?
Äkki väike pärastlõunane õlu?
abesiki
Inflatsioon on by default asi. Mitte üheski keskkonnas, mitte ühelgi normaaltingimusel ei kao kokkuvõttes inflatsioon kuhugi.
Pole päris õige.
Nagu näeme, esines varem (<1940) deflatsioonilisi perioode sama palju kui inflatsioonilisi. Muutus tuli alles koos fractional-reserve banking süsteemiga.
abesiki
Probleem on selles, et minu arvates pole põhimõtteliselt võimalik ajastada ostmist või müümist - alati läheb metsa
kui peaksin valima TOP3 investeerimistarkustest, siis see oleks ilmselt II kohal
siit saab lugeda veidi teooriat ... miks ei ole mõtet ajastamisega tegeleda, küll veidi erinevas kontektsis kui abesiki seda silmas peab - http://www.barra.com/newsletter/nl163/SevIns3NL163.asp
...
Next consider two investment examples. First, imagine a stock picker with an information coefficient of 0.035, a small but reasonably impressive level of skill for the active management business. This manager follows 200 stocks per quarter, effectively taking 800 bets per year. The fundamental law implies an information ratio of 0.99—indicative of a top decile manager.
Let's compare this example with the performance of a market timer. We'll assume that the market timer has a higher level of skill for every bet, with an information coefficient of 0.05. But this manager times the market by looking at broad macroeconomic trends and devises a new forecast once per quarter—taking four independent bets per year. In this case, the fundamental law implies an information ratio of just 0.10, slightly above the median for active managers. So a higher level of skill per bet does not necessarily translate into a higher information ratio. And given that it's easier and cheaper to increase breadth than skill, stock-picking strategies may have a higher chance for success than market-timing strategies.
Implications
The Fundamental Law of Active Management has several implications:
Given some skill, bet as often as possible.
Henno Viiresabesiki
Probleem on selles, et minu arvates pole põhimõtteliselt võimalik ajastada ostmist või müümist - alati läheb metsa
kui peaksin valima TOP3 investeerimistarkustest, siis see oleks ilmselt II kohal
Nüüd tehke see veel ka Jeremy Granthamile selgeks, kelle kogu "reversion to the mean" investeerimisfilosoofia põhineb turgude üle-/alahinnatuse põhisel ajastamisel ...või siis ajage ise turgudel sama palju pappi kokku, kui tema seda oma filosoofiale tuginedes on suutnud.