Investorid küsivad meilt tihti, mis on võlakirjafondi kaudu investeerimise eelised. Võlakirjafond on professionaalne investor ning seetõttu saab ligipääsu ka neile emissioonidele, mis jaeinvestori silmapiirile ei jõua. Sel nädalal toimus just üks selline. LHV Pank emiteeris AT1 võlakirja intressiga 9,5%. Emissioon oli rahvusvahelises mõttes väike, vaid 50 miljonit eurot, miinimuminvesteering 200 tuhat eurot. Võlakiri on 5 aasta pärast tagasikutsutav, kui ei kutsuta, siis on intressi reset ehk investoril on intressikaitse olemas. Võlakirjafondi ostsime seda võlakirja 3,2% fondi mahust, Privaatportfelli Fondi 2,7% fondi mahust. Märtsis tegi Bigbank AT1 võlakirja 9%-ga, veebruaris Luminor lausa 7,4%-ga. Bigbanki emissioon oli vaid 3 miljonit eurot, mis tähendab, et seal sisulist järelturgu ei teki, Luminori emissioon aga 150 miljonit eurot. Seega, tänane LHV 9,5% emissioon oli päris magus tükk. Eeldame, et selles emissioonis tekib ka meie mõistes normaalne järelturg.
Huvitav jah, et LHV sellekohane eilse tehingu börsiteade alles täna õhtuks avaldati. Eriti veel nii kõrge intressimääraga.
See on tavapärane, et suunatud pakkumistest tehakse pressiteade/börsiteade alles hiljem. Tavaline turupraktika.
LHV möödunud hilissügisene AT2 6% oli järelikult ikkagi liiga madal tase eriti tolle aja kohta, mida kinnitab ka järelturg, ehkki ebalikviidne.
Meie keeli see Sinu AT2 on Tier2 võlakiri. Ja Tier 2 on palju madalama riskiga võrreldes AT1-ga. Seega, see 6% oli õigustatud tase emissiooni-aegses turuolukorras.
Sõnastan arvamuse siis pigem selliselt, et hoopis praegune AT1 on ehk pisut liiga kõrge, mis ühtib vist ka eelnevas postituses olnud Avaroni seisukohaga. Eriti kuna BIGi vastavad määrad olid 6,5 ja 9. Kuigi investori vaatest on alati kõik intressid liiga madalad.
Edit: lisasin BIGi võrdluse ja täiendasin pehmendava sõnaga “pisut”. Riskid on erinevad, iseasi, kas nii palju.
Jah, see on magus tükk, kuigi risk on AT1-s ka selgelt kõrgem võrreldes tavaliste võlakirjadega.
Rumeenia riigi võlakirjad - mis on teie seisukoht arvestades praegust poliitilist olukorda? Kas on plaan enda 3% osakaalu vähendada? Ei tundu just kõige parem olukord kus olla…
Kõrge tootlusega võlakirjades on volatiilsus täiesti normaalne nähtus, mistõttu me arvame, et investorid peaksid võtma 2 aastase investeerimishorisondi, kui siia varaklassi investeerivad. Ja portfell peab olema väga hästi hajutatud. Ostsime võlakirja 94,9 pealt, praegu on mid-price 88,4, vaikselt taastub.
Presidendivalimiste esimese vooru tulemus ning sellele järgnenud sotsiaaldemokraadist peaministri tagasiastumine on lisanud lühiajalist poliitilist ebakindlust. Samas tuleb tõdeda, et eelarvepoliitika osas pole detsembris ametisse asunud valitsus seni astunud vajalikke samme süveneva eelarvedefitsiidi ohjeldamiseks. Sellest vaatenurgast ei jää valitsusvahetuse tõttu midagi sisuliselt pooleli – pigem avaneb uuel valitsusel võimalus alustada oluliste eelarveotsustega puhtalt lehelt. Teise vooru järgselt (18. mai) moodustatav uus valitsus peab seisma silmitsi ebapopulaarsete, ent vältimatute kärpeotsustega. Poliitilisel maastikul spekuleeritakse, et sotsiaaldemokraatide otsus lahkuda koalitsioonist liberaalidega võib olla strateegiline samm, mille eesmärk on sillutada teed uue koalitsiooni moodustamiseks parempopulistliku erakonna Liit Rumeenlaste Ühendamiseks (AUR) kaasabil – erakonnaga, mille liidrist George Simionist võib tõenäoliselt saada järgmine president. Uue valitsuse keskseks proovikiviks saab riigieelarve tasakaalustamine. Kui poliitiline tahe struktuursete kärbete elluviimiseks osutub ebapiisavaks, jääb lauale võimalus pöörduda Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) poole. Sellisel juhul võib valitsus positsioneerida end olukorra päästjana, viidates, et defitsiidi pärand on varasemate liberaalide vastutusel ning IMF-i kaasamine ja nende pool ettekirjutatud reformid on vajalikud, kuid „peale sunnitud“ meetmed.
Hetkel ei ole meil plaanis Rumeenia riigi võlakirjapositsiooni vähendada, kuna oleme arvemusel, et poliitilise ebakindluse möödumisel ja uue valitsuse moodustamise järgselt võetakse ette vajalikud fiskaalpoliitilised sammud. Oluline on märkida, et isegi kui eelarvepuudujäägi ohjamine kujuneb aeglasemaks protsessis, siis mõõdukas Rumeenia avaliku sektori võlatase (55% SKT-st) võimaldeb seda veel mõnda aega ilma suuremate probleemideta finantseerida.
Lightyeari kaudu pole juhuslikult plaanis fondi kättesaadavaks teha?
Hea meelega teeks, kuid minu teada on Lightyearis võimalik osta fondidest vaid indeksfonde (ETFe) ning nö traditsioonilisi fonde ei ole võimalik osta.
Mitmed investorid on küsinud, et kuidas kõrge tootlusega võlakirjad liiguvad aktsiaturgude languse korral. USA aktsiaindeks S&P 500 tegi oma tipu 19. veebruaril, turu põhi oli 8. aprillil. Tipust põhja langes Avaroni Võlakirjafondi osak 0,7%, samas kui Euroopa kõrge tootlusega võlakirjade indeks langes 2,5% ja Euroopa pankade AT1 indeks 5,8%. Aktsiaindeksitest langesid eurodes üle 20% USA Nasdaq ja S&P 500, üle 15% Hiina aktsiaturg, arenevate turgude aktsiad ja globaalne aktsiaindeks MSCI ACWI, kus on kõrge osakaal USA turul. Laias laastus saame uuesti tõdeda asjaolu, mida oleme investoritele kogu aeg kommunikeerinud, et kõrge tootlusega võlakirjadel on korrelatsioon aktsiaturgudele, kuid võlakirjahindade langused on madalamad. Seega, minimaalne investeerimishorisont 1,5-2 aastat on vägagi omal kohal.
Jätan siia võlakirjaturgude ja fondi aprilli ülevaate.
- Võlakirjaturu aprillikuu ülevaade
- Meie vaade intresside langetamisele
- Aeg teha portfellis muudatusi - madalam tootlus välja, kõrgem tootlus asemele
- Ülevaade uuest LHV AT1 paberist vs Bigbanki ja Luminori võlakirjad
- Ülevaade varaklassidest börsikrahhis ja nende taastumisest
Aprill oli esimene kuu fondi 18 kuulise ajaloo jooksul, mil osakuhind langes turgude languse taustal. Tänaseks on suur osa langusest juba taastunud. Fondi võlakirjaportfelli aastatootlus tähtajani on endiselt tugev 8,3%.
Panime kirja, mida arvame Baltikumi võlakirjaemitentidest.
Tänane reaalsus kõrge tootlusega võlakirjade turul – emitendid eelistavad professionaalseid investoreid jaeinvestorile. Nimelt on tänasel turul jaeinvestorile kättesaadavad võlakirjaemissioonid tihtipeale sellised, kus investor endale aru andmata võtab omakapitali riski. Samas professionaalsele investorile nagu meie, on kättesaadavad kõvasti parema riski-tulu suhtega emissioonid.
Praegu toimub Balti turul viis kinnisvarasektori võlakirjaemissiooni. Neli ettevõtet kaasab 3-8 miljonit eurot, üks kuni 30 miljonit. Emissioonide intressid jäävad vahemikku 7-11%. Ettevõtete käibed on vahemikus 0-15 miljonit eurot, bilansimahud vahemikus 3-80 miljonit.
Eelmisel nädalal toimus professionaalsetele investoritele suunatud emissioon Skandinaavias – Soome ehituskontsern YIT emiteeris 100 miljoni euro väärtuses hübriidvõlakirju intressiga 8,5%. YIT eelmise aasta käive oli 1,8 miljardit eurot, bilansimaht on 2,4 miljardit. Ettevõtte konsolideeritud omakapitali suhtarv on 28% (ilma hübriidkapitali arvesse võtmata ehk siis kapital, mis riski tasemelt on enne hübriidi). YIT omakapitalibaas on meie hinnangul oluliselt parem kui enamike käimasolevate Balti kinnisvarasektori emitentide puhul. YIT tegutseb lisaks koduturule Soomele ka kõigis kolmes Balti riigis ning Poolas, Tšehhis ja Slovakkias. Elamuehituse tsüklilisust aitab ettevõttel mingil määral siluda ehitustegevus, kus oluline osa on infrastruktuuri projektidel. Erinevalt Balti emissioonidest on YIT aktsia börsil noteeritud, ettevõtte turukapitalisatsioon 570 miljonit eurot, mis teeb vajadusel lisakapital kaasamise lihtsamaks. Seda võimekust on YIT ka tõestanud, kaasates ca 70 miljonit eurot uut omakapitali 2024. aastal. Kuigi YIT intressitase on madalam võrreldes Balti kinnisvaraarendajatega, on meie hinnangul YIT paberi riski-tulu suhe oluliselt parem.
Paralleeli Balti kinnisvarafirmadele (kuigi ei ole otseselt võrreldav), võib tuua ka hiljutise LHV AT1 võlakirjaemissiooni 9,5% tootlusega. LHV AT1 paber 9,5%-se tootlusega on kindlasti parem riski-tulu suhe, kui Balti kinnisvaraarendaja 9-11%-se intressiga. LHV AT1 emissiooni võib ka võrrelda Iute 11-12,5% emissiooniga, mille pakutav maht on 125-175 miljonit. Siit tekib jällegi küsimus, et kas Iute veidi parem intressitase kompenseerib ära ka selle kõrgema riski võrreldes LHV paberiga.
Kokkuvõtteks. Kui aktsiaturul on professionaalsed investorid ja jaeinvestorid võrdses seisus, siis võlakirjaturul on selge eelis professionaalsel investoril. Jaeinvestori eelis on vast ainult väiksemad kauplemise mahud ehk vajadusel on võimalik vähese likviidsusega Balti paberitest ka exit teha.
Kui tahad professionaalsetele investoritele suunatud võlakirjadest kasu lõigata, saad osa oma võlakirjaportfellist investeerida võlakirjafondidesse, nagu ka näiteks Avaroni Võlakirjafondi.
Soetasin eile kahe fondi osakuid. Käesoleva ja Trigoni. Teenustasu vahe on 10x käesoleva fondi kahjuks. Muidugi enda viga, et prospektist ei otsinud selle kohta täpsemat infot ja uskusin LHV kuvatud “3 eurot teenustasu.” Tõsi - sulgudes on kirjas “arvestuslik,” aga seda kuvatakse kõigi puhul, sh Trigoni.
Avaroni Võlakirjafondil on märkimistasu 1%, mis on sisuliselt hinna spread (ostuhinna ja müüghinna vahe) ning on fondi tulu, mitte Avaroni ega panga tulu. Kõrge tootlusega võlakirjadel on laiem hinnavahe kui on aktsiatel. Kui me ostame võlakirja fondi, siis hindame selle koheselt keskhinnale. Avaroni Võlakirjafondi ja Trigoni fonde ei saa omavahel võrrelda, sest üks on võlakirjafond ja teine on aktsiafond. Avaroni aktsiafondidel ei ole sarnast märkimistasu.
Jätan siia meeldetuletuse kõigile neile, kes võlakirju märgivad:
Mu postitus oli pigem suunatud LHV kapsaaeda. Tegin kaks samas summas ostu, mille juures kuvati arvestuslikuks teenustasuks 3 eurot, kuid hiljem selgus, et ühel juhul see vastas tõele, teisel juhul oli see tegelikult 10x kõrgem.