Investorid küsivad meilt tihti, mis on võlakirjafondi kaudu investeerimise eelised. Võlakirjafond on professionaalne investor ning seetõttu saab ligipääsu ka neile emissioonidele, mis jaeinvestori silmapiirile ei jõua. Sel nädalal toimus just üks selline. LHV Pank emiteeris AT1 võlakirja intressiga 9,5%. Emissioon oli rahvusvahelises mõttes väike, vaid 50 miljonit eurot, miinimuminvesteering 200 tuhat eurot. Võlakiri on 5 aasta pärast tagasikutsutav, kui ei kutsuta, siis on intressi reset ehk investoril on intressikaitse olemas. Võlakirjafondi ostsime seda võlakirja 3,2% fondi mahust, Privaatportfelli Fondi 2,7% fondi mahust. Märtsis tegi Bigbank AT1 võlakirja 9%-ga, veebruaris Luminor lausa 7,4%-ga. Bigbanki emissioon oli vaid 3 miljonit eurot, mis tähendab, et seal sisulist järelturgu ei teki, Luminori emissioon aga 150 miljonit eurot. Seega, tänane LHV 9,5% emissioon oli päris magus tükk. Eeldame, et selles emissioonis tekib ka meie mõistes normaalne järelturg.
Huvitav jah, et LHV sellekohane eilse tehingu börsiteade alles täna õhtuks avaldati. Eriti veel nii kõrge intressimääraga.
See on tavapärane, et suunatud pakkumistest tehakse pressiteade/börsiteade alles hiljem. Tavaline turupraktika.
LHV möödunud hilissügisene AT2 6% oli järelikult ikkagi liiga madal tase eriti tolle aja kohta, mida kinnitab ka järelturg, ehkki ebalikviidne.
Meie keeli see Sinu AT2 on Tier2 võlakiri. Ja Tier 2 on palju madalama riskiga võrreldes AT1-ga. Seega, see 6% oli õigustatud tase emissiooni-aegses turuolukorras.
Sõnastan arvamuse siis pigem selliselt, et hoopis praegune AT1 on ehk pisut liiga kõrge, mis ühtib vist ka eelnevas postituses olnud Avaroni seisukohaga. Eriti kuna BIGi vastavad määrad olid 6,5 ja 9. Kuigi investori vaatest on alati kõik intressid liiga madalad.
Edit: lisasin BIGi võrdluse ja täiendasin pehmendava sõnaga “pisut”. Riskid on erinevad, iseasi, kas nii palju.
Jah, see on magus tükk, kuigi risk on AT1-s ka selgelt kõrgem võrreldes tavaliste võlakirjadega.
Rumeenia riigi võlakirjad - mis on teie seisukoht arvestades praegust poliitilist olukorda? Kas on plaan enda 3% osakaalu vähendada? Ei tundu just kõige parem olukord kus olla…
Kõrge tootlusega võlakirjades on volatiilsus täiesti normaalne nähtus, mistõttu me arvame, et investorid peaksid võtma 2 aastase investeerimishorisondi, kui siia varaklassi investeerivad. Ja portfell peab olema väga hästi hajutatud. Ostsime võlakirja 94,9 pealt, praegu on mid-price 88,4, vaikselt taastub.
Presidendivalimiste esimese vooru tulemus ning sellele järgnenud sotsiaaldemokraadist peaministri tagasiastumine on lisanud lühiajalist poliitilist ebakindlust. Samas tuleb tõdeda, et eelarvepoliitika osas pole detsembris ametisse asunud valitsus seni astunud vajalikke samme süveneva eelarvedefitsiidi ohjeldamiseks. Sellest vaatenurgast ei jää valitsusvahetuse tõttu midagi sisuliselt pooleli – pigem avaneb uuel valitsusel võimalus alustada oluliste eelarveotsustega puhtalt lehelt. Teise vooru järgselt (18. mai) moodustatav uus valitsus peab seisma silmitsi ebapopulaarsete, ent vältimatute kärpeotsustega. Poliitilisel maastikul spekuleeritakse, et sotsiaaldemokraatide otsus lahkuda koalitsioonist liberaalidega võib olla strateegiline samm, mille eesmärk on sillutada teed uue koalitsiooni moodustamiseks parempopulistliku erakonna Liit Rumeenlaste Ühendamiseks (AUR) kaasabil – erakonnaga, mille liidrist George Simionist võib tõenäoliselt saada järgmine president. Uue valitsuse keskseks proovikiviks saab riigieelarve tasakaalustamine. Kui poliitiline tahe struktuursete kärbete elluviimiseks osutub ebapiisavaks, jääb lauale võimalus pöörduda Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) poole. Sellisel juhul võib valitsus positsioneerida end olukorra päästjana, viidates, et defitsiidi pärand on varasemate liberaalide vastutusel ning IMF-i kaasamine ja nende pool ettekirjutatud reformid on vajalikud, kuid „peale sunnitud“ meetmed.
Hetkel ei ole meil plaanis Rumeenia riigi võlakirjapositsiooni vähendada, kuna oleme arvemusel, et poliitilise ebakindluse möödumisel ja uue valitsuse moodustamise järgselt võetakse ette vajalikud fiskaalpoliitilised sammud. Oluline on märkida, et isegi kui eelarvepuudujäägi ohjamine kujuneb aeglasemaks protsessis, siis mõõdukas Rumeenia avaliku sektori võlatase (55% SKT-st) võimaldeb seda veel mõnda aega ilma suuremate probleemideta finantseerida.
Lightyeari kaudu pole juhuslikult plaanis fondi kättesaadavaks teha?
Hea meelega teeks, kuid minu teada on Lightyearis võimalik osta fondidest vaid indeksfonde (ETFe) ning nö traditsioonilisi fonde ei ole võimalik osta.
Mitmed investorid on küsinud, et kuidas kõrge tootlusega võlakirjad liiguvad aktsiaturgude languse korral. USA aktsiaindeks S&P 500 tegi oma tipu 19. veebruaril, turu põhi oli 8. aprillil. Tipust põhja langes Avaroni Võlakirjafondi osak 0,7%, samas kui Euroopa kõrge tootlusega võlakirjade indeks langes 2,5% ja Euroopa pankade AT1 indeks 5,8%. Aktsiaindeksitest langesid eurodes üle 20% USA Nasdaq ja S&P 500, üle 15% Hiina aktsiaturg, arenevate turgude aktsiad ja globaalne aktsiaindeks MSCI ACWI, kus on kõrge osakaal USA turul. Laias laastus saame uuesti tõdeda asjaolu, mida oleme investoritele kogu aeg kommunikeerinud, et kõrge tootlusega võlakirjadel on korrelatsioon aktsiaturgudele, kuid võlakirjahindade langused on madalamad. Seega, minimaalne investeerimishorisont 1,5-2 aastat on vägagi omal kohal.
Jätan siia võlakirjaturgude ja fondi aprilli ülevaate.
- Võlakirjaturu aprillikuu ülevaade
- Meie vaade intresside langetamisele
- Aeg teha portfellis muudatusi - madalam tootlus välja, kõrgem tootlus asemele
- Ülevaade uuest LHV AT1 paberist vs Bigbanki ja Luminori võlakirjad
- Ülevaade varaklassidest börsikrahhis ja nende taastumisest
Aprill oli esimene kuu fondi 18 kuulise ajaloo jooksul, mil osakuhind langes turgude languse taustal. Tänaseks on suur osa langusest juba taastunud. Fondi võlakirjaportfelli aastatootlus tähtajani on endiselt tugev 8,3%.