Avaroni Võlakirjafond – Euroopa kõrge tootlusega võlakirjad

  • 22.01 algas Avaroni Võlakirjafondi avalik märkimine. Fondi saab investeeerida läbi LHV ja Swedbanki internetipanga, juhised investeerimiseks leiad https://avaron.ee/investeeri

  • Fond investeerib peamiselt Euroopa ettevõtete kõrge tootlusega võlakirjadesse (high-yield bonds). Fond on tegutsenud juba 2023. aasta oktoobrist. Fondi A-osaku 2024. aasta tootlus peale kulusid oli +11,5%. Finantsinspektsioon kooskõlastas oma 20.01.2025.a. otsusega fondi uued tingimused ning fond jätkab avaliku eurofondina.

  • Meil on oma nahk mängus. Tänaseks on fondi maht kasvanud üle 20 miljoni euro. Avaroni ja Avaroni tiimi investeeringud fondi on 3,4 miljonit eurot.

  • Fondi portfell on hästi hajutatud – aasta lõpu seisuga oli fond investeeritud 60 erineva emitendi 73 võlakirja. Fondi portfelli jooksev tootlus (current yield) on 8% ja tootlus tähtajani (yield to maturity) 8,2%. Kuigi fondil on kõrge jooksev tootlus, peaks investor arvestama, et fondi tootlus ei ole garanteeritud ega fikseeritud ning võlakirjade hinnad kõiguvad turul sarnaselt aktsiahindadega.

  • Parimaid investeerimisvõimalusi näeme täna Baltikumi ja Skandinaavia võlakirjaturgudel, samuti Kreekas. Sektoriti moodustavad pangad, kinnisvara ja finantsteenused suurima osa portfellist. 26% portfellist on tagatud võlakirjades, 43% tagamata võlakirjades ja 25% allutatud võlakirjades. Üle 30% portfellist oleme paigutanud emissioonidesse, mille maht on üle 250 miljoni euro ja 21% emissioonidesse, mille maht on alla 25 miljoni euro.
    Vaata fondi portfelli allokatsioone riikide, sektorite ja võlakirja tüüpide osas Avaroni kodulehelt - Meie fondid - Avaroni Võlakirjafond - Kuuülevaade

  • Avaroni Võlakirjafond sobib investorile, kes otsib pangahoiusest kõrgemat tootlust, olles valmis kõrgema tootluse saamiseks võtma ka kõrgemat riski. Kõrge tootlusega võlakirjade tootlusootus ja riskitase on kõrgemad nii pangahoiusest, riiklikest võlakirjadest kui ka investeerimisjärgu võlakirjadest (rahvusvahelise reitinguga eurovõlakirjadest). Samas on kõrge tootlusega võlakirjade riskitase madalam dividendiaktsiate, kasvuaktsiate ja aktsiafondide omast. Kuigi fondi saab siseneda igapäevaselt ning väljuda alla 25 000 eurose investeeringu puhul 10 pangapäevaga ning üle 25 000 eurose investeeringu puhul 1-2 kuuga, peaks fondi investeerimisel investoril olema 2-aastane investeerimishorisont, sest turgude volatiilsuse korral võivad kõrge tootlusega võlakirjad samuti langeda.

  • Investorid on meie käest küsinud, kuidas Avaroni Võlakirjafond erineb LHV Euro Võlakirjade Fondist. LHV Euro Võlakirjade Fondi tootlusootus ja riskitase on madalamad võrreldes Avaroni Võlakirjafondiga, sest LHV fond investeerib investeerimisjärgu eurovõlakirjadesse. Seega sobib LHV fond investorile, kellel on madal riskitase ning lühike investeerimishorisont, olles pigem alternatiiv, kuigi kõrgema riskiga, deposiidile. Avaroni Võlakirjafondi riskitase ja tootlusootus on kõrgemad, sest me investeerime kõrge tootlusega võlakirjadesse. Kui investori investeerimishorisont on alla aasta, sobib pigem LHV Euro Võlakirjade Fond, kui investori investeerimishorisont on üle 2 aasta ja investor on valmis võtma mõõdukat riski, pigem Avaroni Võlakirjafond.

  • Fondi tingimuste, prospekti ja põhiteabedokumendiga saad tutvuda siit:
    https://avaron.ee/meie-fondid/avaroni-volakirjafond/

Vaata Avaroni kodulehelt INVESTEERIMISBLOGI alt ka:
Avaroni Võlakirjafondi tutvustus (video, kus tutvustame fondi lähemalt)
Vaata ja kuula Võlakirjadesse investeerimise töötuba (video, kus räägime lähemalt, kuidas me võlakirju valime ja mis on oluline silmas pidada kõrge tootlusega võlakirjadesse investeerimisel)

Kui Sul küsimusi tekib, võta minuga julgelt ühendust:

Kristel Kivinurm-Priisalm, Avaroni juhtivpartner

7 Likes

Lisan siia ka fondi tutvustava video: Avaroni Võlakirjafondi tutvustus | Avaron

6 Likes

Kui Sind huvitab, kuidas me valime kõrge tootlusega võlakirju portfelli, miks on intressitsükkel võlakirjadesse investeerimisel oluline, miks peab ALATI läbi lugema kõrge tootlusega võlakirjade prospekti ja miks meie jaoks osad võlakirjad on investeeritavad, teised mitte, vaata seda videot. Fondijuht Rain Leesi selgitab meie 15-aastase kõrge tootlusega võlakirjadesse investeerimise kogemuse videos üksipulgi lahti.

6 Likes

Meilt on küsitud, miks peaks kõrge tootlusega võlakirjadesse investeerimisel investoril olema vähemalt 2-aastane investeerimishorisont. Vastus on see, et aktsiaturgude volatiilsuse korral ka võlakirjade hinnad kõiguvad. Panime ühele graafikule Euroopa aktsiaindeksi ja kõrge tootlusega võlakirjade indeksi - 2007. tipust alates. Võlakirjadel võttis turu suure languse korral taastumine aega 2 aastat, kusjuures vaid 1 aasta oli miinus üle 10%. Aktsiad aga taastusid 6 aastat ja 6 kuud.

2 Likes

Lisaks on märkimistasu 1%, mis ka kiireid sisse-välja sutsakaid ei soosi.

Märkimistasu 1% läheb fondi, mitte Avaronile. Kõrge tootlusega võlakirjades on likviidsemates paberites spread (ostu- ja müügihinna vahe) 0,5%-1,5%. Samas Balti paberites võib see küündida oluliselt kõrgemale. Seega see 1% ongi võlakirjade ostu-ja müügihinna hinnavahe. Ehk kui investor ise ostaks täna võlakirju turult, siis tal oleks samamoodi spread, ja kõrgem kui 1%.

Võlakirjafondis on võlakirjad kajastatud ostu-ja müügihinna keskmisena. Kui investor ise ostab võlakirju või kui meie ostame uue rahaga, mis fondi tuleb, võlakirju, peame maksma turul grammike kõrgemat hinda, kui on võlakirjad fondis täna hinnatud. See 1% on seega kulu selleks, et mitte kahjustada fondis olevate investorite positsiooni.

Ja muidugi, ega me ei ole huvitatud lühiajalisest kapitalist :slight_smile:

10 Likes

Tänud kiire täpsustuse eest! Pilt selgem🙂 Edu fondide juhtimisel ja mahtude kasvatamisel!

1 Like

Kahju, et väljamakseid ei tehta.

Iga investor saab endale teha sobiva väljamakse fondiosaku kasvust, müües endale sobival ajal fondiosakuid. Avaroni fondides on mitmeid “noori pensionäre”, kes iga aasta alguses vaatavad üle, kui palju fondiosakud on kasvanud ning seejärel müüvad eelmise aasta kasvu ulatuses fondiosakuid ning “elavad” saadud tulust. Läbi LHV ja Swedbanki netipankade on see iga aasta alguses kolm klikki netipangas.

2 Likes

Jätan siia graafiku - Euroopa ettevõtete kõrge tootlusega võlakirjad, investeerimisjärgu võlakirjad ja aktsiad. On hämmastav, et viimase 20 aastaga on kõrge tootlusega võlakirjade ja aktsiate tootlus olnud sarnane - küll aga risk on aktsiates oluliselt kõrgem olnud.

6 Likes

Ennustamine on tänamatu töö, aga arvamust võib ikka avaldada :slight_smile: . Arvame Avaronis, et intresside langustsükkel kestab vast aasta, mis annab investoritele tugeva taganttuule. Siin graafikul Euroopa Keskpanga ja USA Föderaalreservi intressitasemete areng alates aastast 1999. Kui turgude ootused intresside languse osas peavad paika, siis aasta pärast võime vaadata võlakirjainvestorina tänastele intressitasemetele tagasi kui veel meeldivalt kõrgetele.

5 Likes

Kas teil on jagada ka investeeringute ülevaadet, nagu on pensionifondidel. Huvitav oleks vaadata, kuhu ja mis mahus investeeringuid teete? Kui mitte, siis mis on Top 10 positsiooni ja mis mahus.

1 Like

Detailset portfelli me ei avalda igakuiselt. Siin on fondi detsembri lõpu ülevaade:

Siin on päris detailselt kirjas fondi jaotused:

2 Likes

Ja kui Sa ikkagi väga tahad teada suurimaid instrumente, helista mulle 5112242, ja ma räägin meie positsioneeringust lähemalt. Täna kõige suurem positsioon fondis on 3,4% fondi varadest.

1 Like

Ja vast hea tunnetuse annab ka see tabel:

2 Likes

Kõrge tootlusega võlakirjad pakuvad täna parimat jooksvat tootlust. Kui aastatel 2015-2021 oligi mõistlik osta endale korter, see välja üürida ja teenida üüritulu, siis täna on kõrge tootlusega võlakirjade tootlus indeksi tasandilgi kõrgem nii üürikorterist, aktsiate dividenditootlusest kui riigivõlakirjadest ja investeerimisjärgu võlakirjadest. Kauaks see nii jääb, otsustavad Euroopa Keskpanga pankurid. Seniks aga tasub võlakirjainvestoritel nautida taganttuult.

Tänud vastuste eest! Süvenen & ilmselt osalen. Kaua märkimine toimub?

Tegemist on avatud fondiga, mida saab iga päev märkida. Samas vaadates, kui aktiivne on Euroopa Keskpank intresside langetamisel, siis pigem võiks märkida varem kui hiljem :slight_smile:

1 Like