Ma olen ka märganud, et Rumeenias on võlakirjades hea likviidsus.
Avaroni Võlakirjafondi veebruari tootlus oli +1,2%. Fondi viimase 12 kuu tootlus on +11,3%.
Võlakirjaturgude ja fondi viimast ülevaadet saab lugeda siit:
Veebruari kokkuvõte:
- Fondi võlakirjaportfelli aastatootlus tähtajani endiselt tugev 7,8%
- Portfell hästi hajutatud - 78 võlakirja 65 ettevõttelt
- Fondi maht 24,4M, Avaroni osalus 3,4M
- Lisaks eilsele intressilangetusele on oodata veel kahte intressilangetust sel aastal, mis peaks meie portfellile soodsalt mõjuma. Peale seda Euroopa Keskpank ilmselt teeb pausi.
- Eelmisel kuul investeerisime 7,4% fondist uutesse võlakirjadesse kaalutud keskmise ostuhinnaga 7,9%
- Fondi varade geograafiline allokatsioon on aastaga oluliselt muutunud. Baltikum moodustab täna 34% fondist (aasta tagasi 52%), Skandinaavia ettevõtete võlakirjade osakaal on tõusnud 21% peale (aasta tagasi vaid 7%)
- Arvame, et kuniks Euroopa Keskpank on intresside langetamise lainel ja fondi portfelli tootlus tähtajani on üle 6,5%, on väga soodne aeg investeerida
4 Likes
Ma arutlen nii, et kas mitte Euroopa “taasrelvastamisse” uhatav rohke laenuraha ei päädi inflatsiooni käest kargamisega ja selle ohjeldamiseks peatse intressitõstmisega?
Nagu covidi järgselt?
2 Likes
Äge - esimene sisuline küsimus! 10 punkti Mutionu. Tõsi, asjaolu, et Saksamaa on kardinaalselt eelarvepoliitikat ümber vaatamas ja Euroopa riikide kaitsekulutused selgelt suurenevad, on inflatsiooni edasine langus keeruline ning samuti ei tohiks taas tõusev inflatsioon suure üllatusena tulla. Just selle pärast me väldimegi madala tootlusega riigivõlakirju, sest meie hinnagul on pigem ebatõenäoline, et Euroala riigivõlakirjad suudavad järgneval kümnendil pakkuda tootlust, mis säilitaks ostujõudu, rääkimata ostujõu kasvatamisest ehk reaaltootlusest. Kõrge tootlusega võlakirjadest on suurem tõenäosus saada kompensatsiooni inflatsiooni eest. Kui tõesti intressid peaks 1-2 aasta perspektiivs taas tõusma hakkama, on ka küsimus, kuidas reageerivad aktsiaturud kõrgemate intresside suhtes?
Avaroni Võlakirjafondi portfellis me oleme teinud sellise lükke, et 55% portfellist on kas ujuva intressiga või re-settable-intressiga, mis pakub kaitset, kui intressid peaksid taas tõusma hakkama. Seniks, enjoy the ride!
3 Likes
@Kristel_Avaronist Kristel, huvitab see, kuidas te nendel 65 ettevõttel (ja lisa on ilmselt tulemas) jooksvalt silma peal jõuate hoida, et võimalikku kapitali kaotust vältida või siis minimeerida? Ilmselt enne ostu teete kodutöö ära, aga mis ja kas on need punased lipud, mis paneksid mõnest võlakirjast ennetähtaegselt loobuma?
2 Likes
Asi see nüüd 65 ettevõtet katta. Meie fond kattis ühel Aasia börsil sadu ettevõtteid.
Meil on Eesti mõistes väga suur investeerimistiim - 3 fondijuhti, keda toetavad 5 analüütikut. Tüüpiliselt varahaldusfirmades/pankades tegeleb investeerimistiim nii börsifirmade aktsiatesse/võlakirjadesse investeerimise, indeksinvesteerimise, alternatiivsete varaklasside, private equity ja ka kinnisvaraga. Meie fookus on vaid börsidel noteeritud aktsiad ja võlakirjad.
Üks analüütik suudab katta 30-70 ettevõtet, sõltuvalt sellest, mitu neist on portfellides ehk deep coverage ja mitu on jälgimisnimekirjas. Meie tiim on Avaronis juba 18a tegelenud börsifirmade analüüsiga, seega meil on “elukogemus” olemas. Ilma kodutööta me kunagi ei investeeri. Mitmed Eesti emitendid on öelnud, et kui tuleb emissioon, oleme me pea ainsad, kes tulevad ettevõtte juurde detailsete küsimustega. Ja kahjuks ka nii mõnelegi emitendile ebameeldiv investor, sest me tõesti jälgime oma mudelites, kas ettevõte täidab covenante. Hiljuti oligi üks Balti kaasus, kus ettevõte lihtsalt otsustas muuta arvutuspõhimõtteid ilma investoreid teavitamata.
Kui Sul on soov aru saada, kuidas me analüüsime võlakirju ning mis on meie jaoks oluline, siis saad seda kõike vaadata/kuulata siit videost, mille me investeeringute juhi Rain Leesiga hiljuti tegime võlakirjade analüüsist, alusta 30 minuti pealt, enne on seda on võlakirjaturu suur pilt.
5 Likes
See Balti kaasus on üldse üks häbematu ettevõte.
Asi ei ole 65 ettevõtet katta, asi on need 65 ettevõtet, kuhu investeerida, välja valida. Me hetkel vaatame vaid selliseid emissioone, kus intress on üle 7% ja bilanss parketikõlbulik. Selliseid emissioone tuleb meil iga kuu sisse 25-30, mille läbi analüüsime ja senimaani oleme 4-5 raha pannud.
2 Likes
Põhjamaade võlakirjaturg on investorite jaoks väga huvitav - Baltikumist suurem ja likviidsem. Kirjutasime selle kohta ülevaate.
2 Likes
Tere, kui Eestis peaks puhkema ebatõenäoline kuid võimalik sõjaolukord ning võim Eestis peaks vahetuma, siis kuidas toimub varade kättesaamine? Oletame, et ka Eesti pangad kus hoiate võlakirju lakkavad eksisteerimast?
3 Likes
Meie fondide investorid on samas olukorras kui kõik teised investorid, kes hoiavad väärtpabereid Eesti kommertspankades, olgu selleks väärtpaberiks fondid, võlakirjad, aktsiad, indeksfondid. Siinkohal on paslik vaadata, mis toimus Ukrainas. Kõik suured pangad meie teada toimivad edasi, äri käib ehk pangad niisama ei lakanud eksisteerimast.
Küll aga Ukraina Keskpank tegi piirangud Ukraina grivna konverteerimiseks välisvaluutadesse ning Ukraina pankadest välismaale kantavate rahade osas. Selle mõte oli, et pankade kliendid ei vahetaks oma sääste välisvaluutaks ja läbi selle ei nõrgendaks kohalikku valuutat ning et välismaale kannetega ei tekiks panganduses nö pangajooksu, kus pangad hoiustajatest tühjaks jookseksid. Eestis meil valuutariski ses mõttes ei ole. Peamine risk on siiski pangajooks, mistõttu suure tõenäosusega kehtestataks ka Eestis sarnases olukorras nii raha väljavõtmise kui ülekande limiidid.
Seega, peamine risk on raha hoidmine pankades. Samas, kui peaks tulema täiemahuline sõda, siis Baltikumi varade väärtus langeb oluliselt, olgu selleks siis võlakiri, aktsia, kinnisvara. Raha piirangute osas peaks ka mõtlema sellele, et kui ostad fondi või väärtpaberit, siis kui soovid seda panga kaudu maha müüa, laekub raha ikkagi sinu Eesti kommertspanga kontole, ostsid sa siis USA indeksit või Eestist juhitud fondi. Seega, piirangud kehtiksid ka sellele rahale.
Infoks, et Avaroni Võlakirjafondis on täna Baltikumi osakaal varadest 34%. See on aastaga oluliselt langenud. Peamine põhjus on see, et Põhjamaades on turg täna palju aktiivsem, likviidsem ja huvitavam ehk Baltikumist oleme liikunud Põhjamaadesse.
5 Likes
Kas Põhjamaade instrumendid on hoitud otse Põhjamaade pankades / börsivahendajate juures?
Kõigi Avaroni investeerimisfondide vara hoiab Swedbank ehk Swedbank on fondide depoopank. Samuti Swedbank arvutab fondide igapäevast puhasväärtust, hoiab investorite nimekirja ja samuti hoiab silma peal fondi kontodel. Depoopangana Swedbank Eesti hoiab Eesti varasid, Lätis, Leedus ja Rootsis Swedi kohalik haru, muudes riikides peamiselt Citi või Statestreet. Kõikide eurofondide depoopankade tegevus on avalik, meie depoopanga alamhaldurid on näha siin:
2 Likes
Jätan siia märtsikuise võlakirjaturgude ülevaate. Arvestades asjaolu, et märtsis tegid globaalsed aktsiaturud läbi olulise kukkumise ja Euroopa kõrge tootlusega võlakirjade indeks langes lausa 1%, jäime Võlakirjafondi +0,3% tootlusega täitsa rahule. Portfelli aastatootlus tähtajani endiselt tugev 7,9%. Euroopa kõrge tootlusega võlakirjad endiselt muudest jooksvat tootlust pakkuvatest varaklassidest riski-tulu suhtena kõige huvitavamad.
Võlakirjafondid - kuidas neil vahet teha? Investorid pidevalt küsivad meilt, missugune võlakirjafond on ikkagi kõige parem. Siin õige vastus sõltub investori riskitasemest ja investeerimishorisondist eelkõige. Panime kokku tabeli kõikidest Eestis müüdavatest võlakirjafondidest ning põhimõtetest, mida investor peaks järgima ja analüüsima fondi valikul.
3 Likes
Avaroni Võlakirjafond vs LHV Euro Võlakirjade Fond - mõlemad investeerivad küll võlakirjadesse, aga on oma olemuselt täiesti erinevad, nii riskitaseme kui tootlusootuse poolest. Paljud investorid küsivad, kuidas siis need fondid erinevad. Panime kõik kirja siia:
2 Likes
Kas Avaron oleks valmis selgitama, kuidas kujuneb Avaroni Võlakirjafondi riskitase 3/7. Kui fond investeerib kõrge tootlusega võlakirjadesse, siis see ei tundu pealtnäha kokku käivat reaalsusega. Milline on Avaroni tegevusplaani juhtudeks, kui võlakirjad lähevad defaulti? Kuidas kaitsete investorite huve?
Väga hea, et sellele teemale tähelepanu pöörad ja küsid sisulisi küsimusi. Fondi riskitase (Summary Risk Indicator) ei ole fondijuhi subjektiivne hinnang, vaid selle arvutusmetoodika on ette antud Euroopa Liidu poolt välja töötatud regulatsiooniga. Riskinäitaja võimaldab investoril mõista, et kui ta hoiab investeeringut soovitusliku aja, siis kas tegu on madala või kõrge riskiga finantstootega. Regulatsiooni ja riskinäitaja esitamise nõue võimaldab kaitsta jaeinvestoreid segaste või peidetud riskide eest ja suurendada fondide läbipaistvust. Fondi riskitaset arvutatakse ajaloolise volatiilsuse ehk hinnakõikumise alusel ehk see baseerub tururiskil. Riskitase on puhas valemi põhjal arvutatud finantsiline näitaja ja seda arvutatakse fondi viimase 5 aasta ajaloolise osaku igapäevase hinnakõikumise pealt. Kuna Avaroni Võlakirjafondil ei ole piisavat tegevusajalugu, siis võimaldab regulatsioon kasutada riskinäitaja arvutamiseks sobivat võrdlusalust ning antud juhul on kasutatud Euro likviidsete kõrge tootlusega võlakirjade indeksi andmeid (Markit iBoxx EUR Liquid High Yield Index TRI). Indeksi andmete põhjal, eeldades, et soovituslik hoidmisaeg on 2 aastat, tulebki riskitase 3/7.
Sa oled ChatGPT-sse pannud kahjuks oma küsimuse valesti – riskihinnang on fondil 3/7, mitte 3/10-st. Kui paned 3/7-st, annab ChatGPT Sulle sellise vastuse:
2 Likes
Avaroni Võlakirjafond investeerib samadel põhimõtetel võlakirjadesse nagu Avaroni Privaatportfelli Fond on seda viimased 15+ aastat teinud. Avaroni Privaatportfelli Fond kombineerib nii kõrge tootlusega võlakirjad, aktsiad ja kulla, samal põhimõttel arvutatud fondi riskinäitaja on hoopiski 2, mitte 3.
Avaroni Võlakirjafond küll investeerib kõrge tootlusega võlakirjadesse, kuid me ei investeeri kogu portfelli päris junki ehk kõrge krediidiriskiga paberitesse. Investorite “kaitse” ehk meie mõistes riskijuhtimine toimub läbi meie investeerimisprotsessi ja portfelli hajutamise. Esiteks me analüüsime läbi iga kuu väga palju emissioone, kuid investeerime neist vähestesse. Näiteks märtsis käis meie laualt läbi 39 uusemissiooni, mille tootlus tähtajani oli üle 6% (alla 6% emissioone me ei vaata). Meie analüüsiportsess baseerub ettevõtete analüüsil, kus järgime põhimõtteid, et ettevõtted peavad suutma teenindada oma võlga nii täna kui tulevikus. Ehitame ettevõtetele oma finantsmudelid, jälgime firmade tulemusi iga kvartal. Täna me ostame pigem võlakirju, kus tootlus tähtajani on 6-9% ning väga harva üle selle, sest riskid on väga kõrge tootlusega võlakirjadel oluliselt kõrgemad. Näiteks meie riskiprofiilile ei sobi Storendi võlakiri, kuigi see on tootluse poolest ahvatlev paber. Samamoodi näiteks me ei investeerinud Air Balticu võlakirja, sest meie investeerimispõhimõtted seda ei lubanud.
Siit lingilt saad lähemalt vaadata, missugune näeb välja meie investeerimisprotsess võlakirjadesse investeerimisel (alusta 27 minutist, alguses on näide suurest finantskriisist, kuidas aktsiad ja võlakirjad liikusid turu langusel, misjärel räägime täpsemalt meie investeerimisprotsessist):
Samas ei ole me naiivsed, et meil ükski võlakiri ei läheks defaulti ehk ei suudaks kas lühiajaliselt või pikaajaliselt oma võlga teenindada. Seetõttu on meil portfell väga hästi hajutatud. Portfellis on 70 erineva ettevõtte võlakirjad. Kõige suurem positsioon on 3%-ga Rumeenia riigi võlakiri, ning üle 2,5%-seid positsioone on lisaks Rumeenia võlakirjale vaid 4 ning need on kõik tugevad pangad. Väga kõrge riskiga ettevõtted moodustavad meie portfellist enamasti 0,5%-2%. Kogu fondi investeeringute nimekiri on välja toodud fondi aastaaruandes, mis on kättesaadav siit (vali Aastaaruanne, lk 17):
Avaroni Võlakirjafondis ei ole ükski emitent veel defaultinud ehk jäänud oma intressimaksetega hiljaks või mitte suutnud oma võlga teenindada. Võlakirjafondis ei ole ka ühtegi instrumenti, mis kaupleks alla 90. Samas, me ei ole naiivsed, et seda ei juhtuks. Me oleme kõrge tootlusega võlakirjadesse investeerinud läbi Avaroni Privaatportfelli Fondi juba 15+ aastat. Kokku on Avaroni Privaatportfelli Fondis läbi 15+ aasta olnud 6 defaulti (5 firmalt), recovery rate on olnud 52%, nende võlakirjade tootlus kokku on olnud -36%. Defaultid olid aastatel 2010, 2013, 2014 ja 2x 2024. Just seetõttu on meie portfellid väga hästi hajutatud. Kui me vaatame Avaroni Privaatportfelli Fondis ainult võlakirjade osa, siis on see suutnud ajalooliselt näidata oluliselt paremat tootlus võrreldes Euro likviidsete kõrge tootlusega võlakirjade indeksiga: Privaatportfelli Fondis olevate võlakirjade 10 aasta kumulatiivne tootlus 85% võrreldes indeksi nadi 33%-ga.
Anna märku, kas said oma küsimustele vastused.
2 Likes