Ma olen ka märganud, et Rumeenias on võlakirjades hea likviidsus.
Avaroni Võlakirjafondi veebruari tootlus oli +1,2%. Fondi viimase 12 kuu tootlus on +11,3%.
Võlakirjaturgude ja fondi viimast ülevaadet saab lugeda siit:
Veebruari kokkuvõte:
- Fondi võlakirjaportfelli aastatootlus tähtajani endiselt tugev 7,8%
- Portfell hästi hajutatud - 78 võlakirja 65 ettevõttelt
- Fondi maht 24,4M, Avaroni osalus 3,4M
- Lisaks eilsele intressilangetusele on oodata veel kahte intressilangetust sel aastal, mis peaks meie portfellile soodsalt mõjuma. Peale seda Euroopa Keskpank ilmselt teeb pausi.
- Eelmisel kuul investeerisime 7,4% fondist uutesse võlakirjadesse kaalutud keskmise ostuhinnaga 7,9%
- Fondi varade geograafiline allokatsioon on aastaga oluliselt muutunud. Baltikum moodustab täna 34% fondist (aasta tagasi 52%), Skandinaavia ettevõtete võlakirjade osakaal on tõusnud 21% peale (aasta tagasi vaid 7%)
- Arvame, et kuniks Euroopa Keskpank on intresside langetamise lainel ja fondi portfelli tootlus tähtajani on üle 6,5%, on väga soodne aeg investeerida
4 Likes
Ma arutlen nii, et kas mitte Euroopa “taasrelvastamisse” uhatav rohke laenuraha ei päädi inflatsiooni käest kargamisega ja selle ohjeldamiseks peatse intressitõstmisega?
Nagu covidi järgselt?
2 Likes
Äge - esimene sisuline küsimus! 10 punkti Mutionu. Tõsi, asjaolu, et Saksamaa on kardinaalselt eelarvepoliitikat ümber vaatamas ja Euroopa riikide kaitsekulutused selgelt suurenevad, on inflatsiooni edasine langus keeruline ning samuti ei tohiks taas tõusev inflatsioon suure üllatusena tulla. Just selle pärast me väldimegi madala tootlusega riigivõlakirju, sest meie hinnagul on pigem ebatõenäoline, et Euroala riigivõlakirjad suudavad järgneval kümnendil pakkuda tootlust, mis säilitaks ostujõudu, rääkimata ostujõu kasvatamisest ehk reaaltootlusest. Kõrge tootlusega võlakirjadest on suurem tõenäosus saada kompensatsiooni inflatsiooni eest. Kui tõesti intressid peaks 1-2 aasta perspektiivs taas tõusma hakkama, on ka küsimus, kuidas reageerivad aktsiaturud kõrgemate intresside suhtes?
Avaroni Võlakirjafondi portfellis me oleme teinud sellise lükke, et 55% portfellist on kas ujuva intressiga või re-settable-intressiga, mis pakub kaitset, kui intressid peaksid taas tõusma hakkama. Seniks, enjoy the ride!
3 Likes
@Kristel_Avaronist Kristel, huvitab see, kuidas te nendel 65 ettevõttel (ja lisa on ilmselt tulemas) jooksvalt silma peal jõuate hoida, et võimalikku kapitali kaotust vältida või siis minimeerida? Ilmselt enne ostu teete kodutöö ära, aga mis ja kas on need punased lipud, mis paneksid mõnest võlakirjast ennetähtaegselt loobuma?
2 Likes
Asi see nüüd 65 ettevõtet katta. Meie fond kattis ühel Aasia börsil sadu ettevõtteid.
Meil on Eesti mõistes väga suur investeerimistiim - 3 fondijuhti, keda toetavad 5 analüütikut. Tüüpiliselt varahaldusfirmades/pankades tegeleb investeerimistiim nii börsifirmade aktsiatesse/võlakirjadesse investeerimise, indeksinvesteerimise, alternatiivsete varaklasside, private equity ja ka kinnisvaraga. Meie fookus on vaid börsidel noteeritud aktsiad ja võlakirjad.
Üks analüütik suudab katta 30-70 ettevõtet, sõltuvalt sellest, mitu neist on portfellides ehk deep coverage ja mitu on jälgimisnimekirjas. Meie tiim on Avaronis juba 18a tegelenud börsifirmade analüüsiga, seega meil on “elukogemus” olemas. Ilma kodutööta me kunagi ei investeeri. Mitmed Eesti emitendid on öelnud, et kui tuleb emissioon, oleme me pea ainsad, kes tulevad ettevõtte juurde detailsete küsimustega. Ja kahjuks ka nii mõnelegi emitendile ebameeldiv investor, sest me tõesti jälgime oma mudelites, kas ettevõte täidab covenante. Hiljuti oligi üks Balti kaasus, kus ettevõte lihtsalt otsustas muuta arvutuspõhimõtteid ilma investoreid teavitamata.
Kui Sul on soov aru saada, kuidas me analüüsime võlakirju ning mis on meie jaoks oluline, siis saad seda kõike vaadata/kuulata siit videost, mille me investeeringute juhi Rain Leesiga hiljuti tegime võlakirjade analüüsist, alusta 30 minuti pealt, enne on seda on võlakirjaturu suur pilt.
5 Likes
See Balti kaasus on üldse üks häbematu ettevõte.
Asi ei ole 65 ettevõtet katta, asi on need 65 ettevõtet, kuhu investeerida, välja valida. Me hetkel vaatame vaid selliseid emissioone, kus intress on üle 7% ja bilanss parketikõlbulik. Selliseid emissioone tuleb meil iga kuu sisse 25-30, mille läbi analüüsime ja senimaani oleme 4-5 raha pannud.
2 Likes
Põhjamaade võlakirjaturg on investorite jaoks väga huvitav - Baltikumist suurem ja likviidsem. Kirjutasime selle kohta ülevaate.
2 Likes
Tere, kui Eestis peaks puhkema ebatõenäoline kuid võimalik sõjaolukord ning võim Eestis peaks vahetuma, siis kuidas toimub varade kättesaamine? Oletame, et ka Eesti pangad kus hoiate võlakirju lakkavad eksisteerimast?
3 Likes
Meie fondide investorid on samas olukorras kui kõik teised investorid, kes hoiavad väärtpabereid Eesti kommertspankades, olgu selleks väärtpaberiks fondid, võlakirjad, aktsiad, indeksfondid. Siinkohal on paslik vaadata, mis toimus Ukrainas. Kõik suured pangad meie teada toimivad edasi, äri käib ehk pangad niisama ei lakanud eksisteerimast.
Küll aga Ukraina Keskpank tegi piirangud Ukraina grivna konverteerimiseks välisvaluutadesse ning Ukraina pankadest välismaale kantavate rahade osas. Selle mõte oli, et pankade kliendid ei vahetaks oma sääste välisvaluutaks ja läbi selle ei nõrgendaks kohalikku valuutat ning et välismaale kannetega ei tekiks panganduses nö pangajooksu, kus pangad hoiustajatest tühjaks jookseksid. Eestis meil valuutariski ses mõttes ei ole. Peamine risk on siiski pangajooks, mistõttu suure tõenäosusega kehtestataks ka Eestis sarnases olukorras nii raha väljavõtmise kui ülekande limiidid.
Seega, peamine risk on raha hoidmine pankades. Samas, kui peaks tulema täiemahuline sõda, siis Baltikumi varade väärtus langeb oluliselt, olgu selleks siis võlakiri, aktsia, kinnisvara. Raha piirangute osas peaks ka mõtlema sellele, et kui ostad fondi või väärtpaberit, siis kui soovid seda panga kaudu maha müüa, laekub raha ikkagi sinu Eesti kommertspanga kontole, ostsid sa siis USA indeksit või Eestist juhitud fondi. Seega, piirangud kehtiksid ka sellele rahale.
Infoks, et Avaroni Võlakirjafondis on täna Baltikumi osakaal varadest 34%. See on aastaga oluliselt langenud. Peamine põhjus on see, et Põhjamaades on turg täna palju aktiivsem, likviidsem ja huvitavam ehk Baltikumist oleme liikunud Põhjamaadesse.
5 Likes
Kas Põhjamaade instrumendid on hoitud otse Põhjamaade pankades / börsivahendajate juures?
Kõigi Avaroni investeerimisfondide vara hoiab Swedbank ehk Swedbank on fondide depoopank. Samuti Swedbank arvutab fondide igapäevast puhasväärtust, hoiab investorite nimekirja ja samuti hoiab silma peal fondi kontodel. Depoopangana Swedbank Eesti hoiab Eesti varasid, Lätis, Leedus ja Rootsis Swedi kohalik haru, muudes riikides peamiselt Citi või Statestreet. Kõikide eurofondide depoopankade tegevus on avalik, meie depoopanga alamhaldurid on näha siin: