Samas tekkis Aasmäe sõnul küsimus, milline on marjakasvatuse süsinikuheide ja keskkonnamõju.
Kas terve mõistus on lõplikult lahkunud?
7 Likes
Mulle isiklikult tundub, et kui terve mõistuse lahkumise teesklemine on mingite varjatud eesmärkide saavutamiseks kasulik, siis teeseldakse terve mõistuse lahkumist.
1 Like
Ei tea jah - on ka võimalik, et päevast päeva selles keskkonnas olles hakkavadki lõpuks seda jama uskuma ja juurde tootma.
1 Like
No aga iseenda taastootmine ilma uut väärtust loomata kelleltki teiselt konfiskeeritud ressursside najal ongi parasiitluse definitsioon ju, mis omakorda sobitub varjatud eesmärgiks.
1 Like
Saab
Kas teadsid, et meil siin kaevandatakse jämedalt miljon tonni turvast aastal (2023a 0,89 miljonit tonni ja 2024 0,95 miljonit tonni. 2025 aastal vähem, 0,63 miljonit tonni sest märg suvi oli), enamus pannakse täna lihtsalt laevale (ca 95% kaevandatavast mahust) ja kärutatakse siit labaselt minema - sest kohalik turba väärindamine on enamvähem kõik hävitatud. Meile jääb sellest jämedalt kaks eurot per tonni kaevandustasu. (loe: 1,5-2 miljonit eurot), mõned lisamiljonid tööjõumakse ja lähemas-kaugemas tulevikus segisongitud plats kuhu saab roppude projektirahade eest mustikaid istutada.
See turbakaevandamine aga moodustab eesti süsinikuheitest ca 10%, et ehk siis 1,45 miljonit tonni co2 ekvivalenti, mis turul oleks väärt tänasel hinnatasemel ca 116 miljonit eurot.
Mis me siit järeldada võime - maavarade väljamaa onule parseldamine on kasulik-kasumlik küll, aga mitte meile ja meie riigieelarvele.
Lahtiütelus: kõik numbrid on AI poolt ja ma absoluutsele tõele ei pretendeeri.
5 Likes
Võtame tüki kaupa. Meil on noormeestele kohustuslik ajateenistus. Milleks? Et õppida oma Kodumaad vajaduse korral relvajõuga kaitsma. Kas see on autoritaarne v. koguni totalitaarne kellegi meelest (v.a. mõned siniste-ja-roheliste-juustega tegelased)???
Miks peaks peaks Juhiomadustega ja Juhivõimetega noorte, uuendusmeelsete, innovatiivsete ja ägedate noorte meeste (ja naiste!!!) kohustuslik riigiajateenistus, et teenida oma Kodumaad ja muuta “asju paremaks” olema kuidagi rohkem autoritaarsem-totalitaarsem???
NB! Meenutagem, et 19. sajandi paiku oli meil ports “kodanlikke revolutsioone” ja osalt nende käigus, osalt juba varem, saavutas aadelkond kauaoodatud võidu. Nad vabastati riigi teenimise kohustusest. Said lahti “neetud monarhi” lõa otsast. Mis juhtus? Imekiiresti käis see seltskond alla… muutusid noblesse obligest lihtlabasteks rent-seekeriteks. Ja 20. sajandi keskpaigaks polnud kunagistest kuulsatest suguvõsadest, mis kestsid sajandeid alles enam mitte midagi.
Vot selleni viib “passiivne tulu ainult millegi omamise eest” ja võim ilma kohustuste-vastutuseta.
Ise te virisete siin, et “ettevõtja on maa sool” ja “juhid on meil niisugused ja naasugused”. Ma pakun konkreetse, ajaloos ära proovitud ja töötava lahenduse – soovid noblesse olla, siis pead ka mõned “obligatsioonid” võtma.
Kõik kelle net worth ületab mingi summa N (mis tuleks kokku leppida) on kohustatud läbima (oma valitud perioodil, enne 40nda eluaasta täitumist) 2-aastase “riigiteenistuse” mõne Ministeeriumi, Ameti, Riigiettevõtte või KOV “tegevjuhina”. See töö oleks loomulikult tasustatud. Samade takside alusel, mis meil praegu kehtivad.
1 Like
põlevkivist rääkides: "Põlevkivitööstuse ettevõtted maksavad nii vee erikasutusõiguse (kaevandustest ja karjääridest väljapumbatud vesi ning jahutusvee võtmine), maavara kaevandamisõiguse, jäätmete ladestamise tasu kui ka keskkonnatasu saasteainete väljutamise eest välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse.
2016-2020 a. maksid põlevkivitööstuse ettevõtted keskkonnatasu kokku ca 270 mlj €. 2020. a moodustasid põlevkivitööstuse keskkonnatasud kõikidest keskkonnatasudest (56,2 mlj €) 49%. 2016 oli põlevkivitööstuse osakaal 75% keskkonnatasudest.
Põlevkivi kaevandamisõiguse tasumäärad muutusid 2016-2020 märkimisväärselt, olles 0,275-1,78 eur/t.
Põlevkivi kaevandamisõiguse tasu laekus 2020.a 5,5 mlj € (kaevandati 9,2 mlj t.), vahemikus 0,275…0,89 €/t. 2021. a IV kvartalis tõusis kaevandamisõiguse tasumäär 3,18 € tonnini, kuivõrd raske kütteõli (1% väävli sisaldusega) Cargo FOB Basis- hind tõusis, millest sõltuvalt muutus ka kaevandamisõiguse hind. 2021. a tasuti 24,8 mlj € maavara kaevandamisõiguse tasu ja kaevandati 12 mlj t põlevkivi.
Võrreldes 2011. aastaga tõusis põlevkivi lend- ja koldetuha ning poolkoksi ladestamise
tasumäär 1,44 €/t pealt 2015. aastaks 2,98 €/t peale. 01.01.2020 kuni 31.12.20 määrati põlevkivi lend- ja koldetuhale ajutine saastetasumäär 1,31 €/t, kuid poolkoksil säilis varasem saastetasumäär 2,98€/t. Põlevkivi aheraine, sealhulgas rikastusjäätmete ladestamise tasumäär tõusis 2013. a tasemelt (0.76 €/t) aastaks 2015 2.98 €/t peale. Kaevandustest väljapumbatud vee tasumäär: võrreldes 2011. aastaga on olnud tõus 28.9%, tõustes varasemalt 40,96 €/tuh m3 pealt 57,64 €/tuh m3 peale aastaks 2020. Karjääridest väljapumbatud vee tasumäär: 2011. aastal tuli tasuda tuh m3 väljapumpamiseks 14,69 € ning 2020. a oli see tõusnud 20,67 €-le.
2020. aastal oli saastetasumäär orgaanilisel hapnikutarbel (BHT7) 1435 €/t, üldfosforil (Püld) 12014 €/t, üldlämmastikul (Nüld) 2826 €/t, heljumil 552.89 €/t, sulfaatidel 7.09 €/t, ühealuselistel fenoolidel 24326 €/t, orgaanilise aine termilise töötlemise vedelsaadustel 4582 €/t ja muudel ohtlikel ainetel 21056 €/t. - allikas
1 Like
Einotore. Näed hulga vaeva, et leida kusagilt obskuursest failist internetis data palju põlevkivifirmad maksavad oma kivi ja tegevuse eest kokku riigile ja siis mingi dikkheed lipustab selle numbreid täis kommi kui spämmi. Edu enda põlemapanemisel, ahf.
1 Like
Matke maha lootused, et AI toob riigiaparaati säästu või tööjõuressursi kokkuhoidu: Kaks miljonit eurot tehisarule ei vähenda ametnike arvu
Justiits- ja digiministeeriumi AI ja andmete talituse juhataja Keaty Siivelt ütles, et tehisaru eesmärk ei ole töökohti vähendada, vaid automatiseerida rutiinseid ülesandeid, et inimesed saaksid keskenduda suuremat väärtust loovale tööle.
Nende jaoks, kes üleliigseks osutuvad, mõeldakse lihtsalt uued töökohad ja töö välja ning pidu kestab edasi.
10 Likes
Mina olen siiski AI suhtes optimist. AI-l on tohutus koguses elektrit vaja, küll ta saadab need mõttetud ametnikud Ida-Virumaale põlevkivi kaevandama.
2 Likes
Aga mida Teie siis ootasite??? Kui AI/LLM juurutamise ja rakendamisega tegevad inimesed, kelle töökoht ja positsioon ja heaolu sõltuvad eelkõige selle projekti saboteerimisest???
1970ndatel avastati see vabas maailmas – siis kui (mini)arvutid muutusid ka väikesele- ja keskmisele ettevõttele taskukohaseks. Kui panna arvutiseerimisti juhtima “pahupidi vestistatud” isikud, siis tuleb kulusid ja töökohti pigem juurde.
Eestis “avastati” sama fenomen 1990ndatel. Digitaliseerumise-komputeriseerumise esimese laine ajal.
Nüüd avastame sama “Ameerikat” kolmandat korda.
Vastuseks võiks olla “kirves” e. “krokodill” … aga kes seda vastust ka kuulda tahab.
3 Likes
Kehtib reegel - mida aeg edasi, seda suuremaks kujuneb inimkonna nälg energia järele. Seda tendentsi ei pidurda mitte miski. Sellist nn “unistust” nagu on rohepesijatel, et inimkond piirab energiatarbimist, ei saa tekkida. Ja kui inimkond hakkab igasuguseid materjale taaskasutama ning igasugust prügi ümber töötlema, siis tekib veelgi ulatuslikum vajadus veelgi suurema energiakoguse järele.
Tsivilisatsiooni arengutaset näitab tsivilisatsiooni võimekus energiat ümbritsevast keskkonnast koguda, salvestada, muundada ja tarvitada. Mida rohkem, seda uhkem. Roheparunid tahaks tagasi “vana head pärisorjuse aega”. Ennast muidugi mõisavalitsejate või maaomanike rollis nähes. Niisama lihtne ongi.
Võttes arvesse kõiki asjaolusid, eelkõige seda, et 1970ndate lõpuks oli NSVL sisuliselt pankrotis, sai PB IMHO üsna hästi hakkama. Sisuliselt näita mulle mõne ettevõtte nõukogu, kes oleks paremini hakkama saanud 20 aastat sisuliselt pankrotis ettevõtte “vee peal hoidmisega”, hoidnud 20 aastat ära (valeinfot levitades) aktsihinna mutta kukkumise ja vedanud kõiki “audiitorieid” (välismaa luureteenistused ja think-tankid, kes kõik hindasid NLiidu olukorda reaalsest tunduvalt paremaks) ninapidi. Kõike arvesse võttes, said nad üsna hästi hakkama. Alles uue CEO määramisega läksid alt.
1 Like
Naftahindadel ei olnud 1980ndate algul veel häda midagi ( Breznevi surma ajal üle 30 dollari barrel võrreldes 60ndate ja 70ndatega kui see oli isegi alla 5 dollar) ja aina pumbati. Gaas hakkas kah aina rohkem sisse tooma. Majanduslikult oleks N. Liit üsna rahuldavalt hakkama saanud, ehkki majandus oli meeletult ebaefektiivne ja raiskav ja lisaks tuli ülal pidada ka kogu nn . sotsialismileeri . P Korea on palju vaesem ja ei ole võim seal ära lagunenud.
Põntsu pani N. Liidule ikkagi Gorba glasnost. Vähehaaval sai hakkata tõde rääkima mitte ainult dissidentide ringides ja Lääne raadiohäältes vaid ka avalikult meedias ja seda valele rajatud riik välja ei kannatanud. Kui hirm võimu ees ja tõe rääkimise ees oli kadunud, lagunes see võim kohe ka ära . Ega asjata Gorbale Nobeli rahupreemiat ei antud: ta ei tahtnud impeeriumi lagunemist, kuid tegi väga head tööd, et see siiski juhtuks
1 Like
Stagna, mida ma just kirjutasin. Kui kujutleme PBd kui Globaalse Haardega Hiigelettevõte nõukogu. Mida ta teeb… paneb paika strateegia, eks? Mis oli NLiidu “strateegia”. Säilitada IGA HINNA EEST status quo, lisaks privileegid, võim ja “aparaat”. Selle strateegia poolt olid sisuliselt kõik kellel vähegi mingit otsustusõigust oli. Pisima parteimurtikeseni välja. Ja nad said sellega päris hästi hakkama, kuni võtsid uue CEO (Gorba), sest oletati, et “midagi” oleks vaja “muuta”. See oli vale taktika valitud strateegia täitmiseks. Teie P-Korea näide on suurepärane. MIDAGI polnuks vaja muuta. “kruve” oleks tulnud tihedamalt kinni keerata. Gorba asemele oleks neil olnud kedagi Putleri-sugust tarvis. Ja püsinuks see NLiit tänaseni, kui “miilenki”. Keegi meist ei piiksuks siin LHV foorumis.
NB! Jällegi, ma ei anna mingit hinnangut, et see oli hea või inimsõbralik või nliidu kodanike enamusele kuidagi soodne strateegia. Strateegia on strateegia. See pole oma olemuselt “hea” või “halb”. See kas viib koos sobivate operatiiv-taktikaliste vahenditega soovitud tulemusele või ei vii. Kõik sõltub eesmärgist.
Sama võime jälgida meie “rohestrateegia” juures… pandi paika “eesmärk” (mingid protsendid) valiti strateegia ja hetkel käib taktika… "majanduse seisust, energiahindadest või kohalike elanike kurtmisest hoolimata tuuliku-ja-patareiparadiisi. Ja sinnapoole me liigume. Järelikult. Tegemist on “hea” strateegiaga, sest see viib eesmärgile lähemale. See, et eesmärk ise on veidi loll… see on iseküsimus.
1 Like
Kusjuures, kas on tehtud mingeid mõõtmisi, mis tõendavad, et see tegevus viib eesmärgile lähemale? Kas need mainitud protsendid juba kukuvad? Kust üldse teatakse, et see viib lähemale? Hetkel lihtsalt mõned arvavad ja usuvad seda.
Paistab, et maailmas on palju inimesi, kes “peavad midagi tegema”, olgu see tegevus hea, halb, tark või loll, peaasi, et “midagi tehakse”.
2 Likes
See on nõnda sellepärast, et valitseb usk, et “peaasi et raha liigub!” sõltumata sellest, kas liigub heade, halbade, tarkade või lollide eesmärkide suunas, omakorda lihtsaim viis saavutada “peaasi et raha liigub” olukorda on suruda läbi “peaasi et midagi tehakse” olukord.
To: Totu_Cool
Raha saab ka liikuma panna mingite muude eesmärkide läbi ja muude vahenditega. Sageli palju efektiivsemalt ja tulusamalt. Siin on pigem mängus usk, religioon, ideoloogia.
Rohepesu-teemas panin ühe väärt lingi ühele ERR raadiosaatele, kust leiab taustainfot sellisele ideoloogilisele mõttemaailmale.
Kusjuures 1991. aasta algusest seda ka hakati tegema ja Gorbal polnud üldiselt selle vastu midaga, aga oli üks teine mees, nimega Jeltsin, kellele see ei sobinud.