Arutelu Eesti majandusest

Praktikas vist keeruline. Meil niigi üpris oligopoolne turg. Palju neid tee-ehituse ettevõtteid ikka on. Suurte IT arendusega vist sarnane lugu, et tahaks ikkagi, et hanke võitnud
firmal oleks kogemust ja piisavalt tööjõudu, et projekt ilusti tähtajaks ära ka teha.

Aga nii mõneski sektoris on suur hädakisa tõusnud, kui riik on öelnud, et kärbib või lükkab investeeringuid edasi. Illustreerib ilusti seda sõltuvuse aspekti ja kui suur osa majandusest tegelikult läbi riigieelarve käib.

Kui lisada ka riigiettevõtted ja sihtasutused (RMK, Eesti Energia, Haiglad, raudtee jne.) siis on avaliku raha osakaal veel suurem.

1 Like

Läheb nüüd ja vaatab, mis on riigi osa SKP-st. Ma ei ütle, et sellega on hästi aga puhta jampsi pole vaja ka genereerida.
Mu esimeses makro loengus ütles õppejõud (olgu muld talle kerge) umbes sedasi: “Meie praegune tase on 33% aga peaks olema võimalik jõuda 30%-ni ja see võiks ollagi optimaalne. Riigi poolt pakutavad teenused siiski päris tasuta kätte ei tule.”
Me vist ei jõudnud kordagi selle optimaalseks peetud väärtuseni ja tänaseks oleme tollasegi taseme ületanud.

1 Like

Just. Saaks ehk toda ettevõtjate ja riigi vahelist suhet veidi lõdvemaks, hajutaks riske. Muidu igati ontlikud riigikapitalismi ja sotsialismi siunavad ettevõtjad ei peaks ju esimese riigipoolse eelarvekärpe peale müts näpus toetust küsima tulema.

Praktikas saaks mu pakutud lihtsast nõudest kerge vaevaga mööda (iga hanke jaoks uus ettevõte, toetutaks alltöövõtjatele, kelleni too nõue ei ulatu), aga mõtlemisainet siin ehk on…

Raulir ei pidanud seda silmas.
Raulir pidas silmas seda, et kui on algatatud suurprojektid, siis liiga suures osas ei ole need eraprojektid erarahade eest vaid on riigi projektid riigi rahade eest. Maksukoormuse osakaaluga SKP-st pole siin suurt pistmist.

33% kandis oli valitsemissektori kogukulude osakaal SKP-sse viimati vist Juhan Partsi valitsuse ajal ning tõesti - 30% võiks olla optimumilähedane. Praegu (2025.a. andmete põhjal) on see aga 43,8% (18,2B vs. 41,6B).

3 Likes

aga huvitav mõelda, kas oleksime PÄRISELT ühiskonnana valmis turualustel toimetades nt andma vabaks Saaremaa praamiliikluse? Rongiliikluse? Lõpetama “tasuta hariduse”? Erastama Tallinna ühistranspordi? Vanglad erakätesse? Liiklusõnnetuste menetlemine kindlustuse kätte? Elektritootmise ja ülekande erastama? Haiglad- ravi jne erastama? E-riigi erastama? Või miks peaks riik arendama oma põlevkiviõlitööstust?
Täna peale covidi kriise, kütusekriise ja Ukraina sõda on inimestel pigem tekkinud ootus suure kaisutava riigi järele, kes silub kõik konarused ära ning inimestele ongi tekitatud võlts-tunne, et nt ühistransport ongi tasuta või Saaremaa praamipilet ei tohigi maksta üle 5EURi. Või et mitmekordne tasuta hobikõrgharidus on inimõigus, mille nimel viimse veretilgani võidelda.
Ei kujuta hästi ette, kuidas see erasektor oma kasumiootusega siia pilti sobiks.

2 Likes

Kui ametnike töö teevad ära erafirmad: riigiasutused ostavad aina rohkem kommunikatsiooniteenust (1)
Minu sõrendus.

  • Riigiasutuste kulud suhtekorraldusfirmadele kasvasid paari aastaga 4,7 miljonilt eurolt 7,3 miljoni euroni.

  • Suurim tellija on 39-liikmelise kommunikatsioonitiimiga EISA, mille PR-partnerid kasvatavad Eesti tuntust.

  • Ministeeriumid kasutavad PR-firmasid eriprojektide tegemiseks, ELi nõuete ja lisakompetentsi tõttu.

Põhimõtteliselt võib ja saab ametnikelt ka otse küsimusi küsida, aga mõnes asutuses on põhimõte, et oma peaga ei tohi keegi vastata, sest juhid tahavad kontrollida teavet, mis majast välja läheb.

Sageli ei selgita asutuste tööd rahvale mitte asutuse kommunikatsioonitöötajad, vaid nende ülesannete täitmiseks palgatakse suhtekorraldusfirma.

  1. aastaks oli summa paisunud 7,3 miljoni euro peale.

Torkab silma, et mitme suhtekorraldusfirma jaoks on riigiasutused peamine leivaisa. Selgub, et näiteks Akkadian sai mullu üle 80 protsendi müügitulust riigiasutuste käest. Sealjuures 1,1 miljonit tuli Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuselt (EISA) ja 0,4 miljonit tervisekassalt.
Miltton New Nordicssai enam kui poole oma müügitulust riigiasutuste käest, sealjuures u 1,6 miljonit eurot EISA-lt.

EISA ongi suurim kommunikatsioonifirmadele maksja. Tänavu on ta suhtekorralduseks maksnud juba ligi 0,9 miljonit eurot. Sealjuures töötab EISAs äriregistri andmetel 479 inimest, kellest 39 tegeleb nende ENDA turunduse ja kommunikatsiooniga Miks on vaja veel kolmele PR-firmale maksta?

«Nimetatud Eesti ettevõtted aitavad riigi turundamisele kaasa meie hankepartneritena ja läbi nende käib välismaal turundus- ja kommunikatsioon,» kirjutas EISA kommunikatsioonitiimi juht Kasper Elissaar.

Teisisõnu: EISA palkab Eesti PR-firma, et too hangiks sihtriigi PR-firmalt piirkondlikke ekspertteadmisi ja kontakte.

Mida Eesti maksumaksja oma raha eest saanud on?

Elissaare sõnul on Eestit ja meie võimalusi atraktiivse töötamis- ja elukohana, ekspordikoostöö partnerina ja reisisihtkohana tutvustatud investoritele 20 riigis. PR-partnerid korraldavad seal meediasuhtlust, levitavad infot, korraldavad pressireise, tagavad meediakajastuse EISA välisriigis korraldatud sündmustele ning vahendavad intervjuusid riikides, kus EISA-l endal «puudub otsene PR-võimekus».

«Töö tegemiseks kaasavad nad alltöövõtjatena kohalikke agentuure ja teisi partnereid, et eesmärke võimalikult tulemuslikult ellu viia,» kirjutas Elissaar.

Elissaar tõi välja, et niimoodi on tänavu saadud Eestile üle 2800 rahvusvahelise kajastuse, näiteks Wall Street Journalis, Bloombergis, Wiredis, CNNis ja National Geographicus.

Kommunikatsiooniga on toetatud näiteks Rooma–Tallinna lennuliini avamist Itaalias, Düsseldorfi– Tallinna lennuliini avamist Saksamaal ja Helsingi–Kuressaare lennuliini avamist Soomes.

«Rootsis Stockholmis sai korraldatud tuhandete külastajatega linnafestival Hooked on Estonia, kuhu üheks päevaks viidi Eestist parim toit ja kokad, muusikud, saun ja muu, mis inspireeriks rootslasi Eestit reisisihtkohana kaaluma,» lisas Elissaar.

PR-firmasid kasutavad ka paljud ministeeriumid, nt
*otsitakse «strateegilist kommunikatsiooni»
*küsitakse abi poliitika väljatöötamisel, selle avalikkusele selgitamisel
*ürituste ja kampaaniate korraldamisel
*muidugi probleemide silumisel
*euroraha, mis on vaja ära kulutada

MKM on maksnud Corporele ja Milttonile kokku juba ligemale 100 000 eurot. Ministeeriumi avalike suhete osakonnas on samal aja tööl 4 inimest Osakonnajuht Taavi Audo märkis, et nad püüavad võimalikult palju oma jõududega ära teha. :crazy_face:

Corporega koostöö on pmst lõppenud, aga Miltton?
«Välispartnereid kasutame tähtajaliste töömahukate projektide puhul, mis eeldavad lisajõu värbamist või teenuse sisseostmist. Nad ei tohi selleks eraldi inimest palgata, aga ÜMBER NURGA, läbi PR - firma, on see koššer. ütles Audo
Seega JOKK skeem.

«Üks selline leping on sõlmitud Milttoniga 1,5 aastaks ning rahastatud 70 protsendi ulatuses Euroopa Sotsiaalfondist,»
Projekti eesmärk on
*vähendada soolist segregatsiooni, *valgustada inimesi stereotüüpide teemal *suurendada soolist tasakaalu otsustamises ja juhtimises

«Milttoniga sõlmitud lepingu kaudu on kaasatud lisakskaks soolise võrdsuse eksperti,» rääkis Audo. Töö on väga praktiline:
*uuringud
*noorte proovipäevad
*õpetajate ja noorsootöötajate seminarid
*naisjuhtide töövarjupäevad
*häkatonid
*sotsiaalmeedia kampaaniad

MKM-i palgal on töövaldkonnas 4 ja võrdsuspoliitika osakonnas 4 inimest, lisaks on riigi palgal võrdõigusvolinik, kelle büroos töötab 4 inimest.

(Kui ametnike töö teevad ära erafirmad: riigiasutused ostavad aina rohkem kommunikatsiooniteenust)

1 Like

Väga hästi sobiks. Ma ei näe ühtegi vastuargumenti kogu kommentaari jooksul, vaid irratsionaalset hirmu.

Sellel samal põhjusel miks ei peaks erastama Saaremaa praamiliiklust, haiglaid jms sa üles loetlesid.
Või peaks - nagu on ka tänaseks juhtunud - Eesti suurimad maavaravarud andma peenraha eest ära mingile välismaisele ettevõttele kelle pealisülesandeks pole muud kui siit kasumit kokku roobitseda.

1 Like

Selles gooligani listis on nüüd koos igasugu asju, millest osa ei pea olema riigikapitalistide käes kes konkurentidest erafirmasid lämmatavad, omades suht olematut kontrolli kõrgemalt erinevate rahapõletamiste üle ja samas sügavaid taskuid.

Osad jälle vist ei toimi vabal turul hästi, UK näit. riigistab raudtee-vedajaid ja monopoolseid veeettevõtteid praegu.

iffkilla, maavarade hindu firmadele saab riik reguleerida kaevandamisõiguse tasude kaudu

Ensh…fication on Reaalne Asi, mitte “irratsionaalne hirm”. Aktsionäride huvid eelkõige, on Reaalne Asi, mitte irratsionaalne hirm. Ekselitabeliga emmbeeaad inseneride asemel on Reaalne Asi, mitte irratsionaalne hirm.
SEE erasketor millest te räägite ja unistate on ammu ajaloo hämarusse vajunud koos 20. sajandi, moraali, tööeetika, vastutustunde jms. sellise “aegunud pahnaga”.

Eesti jälle Esimeste Kindlas Reas :frowning:
https://www.visualcapitalist.com/cp/europe-youth-unemployment/

Jutt õige, kuid kas “rohkem riiki” ehk asendame olukorra “ekselitabeliga emmbeeaad inseneride asemel” olukorraga “ekselitabeliga Kärenid inseneride asemel” lahendab probleemi või süvendab seda? Kui eesmärgiks on üldise jõukuse ja elukvaliteedi tõstmine kogu elanikkonnale, siis justnimelt SEE erasektor tuleks taastada, mis su enese sõnade järgi on “ammu ajaloo hämarusse vajunud”…

1 Like

Minu seisukoht oli ja on jätkuvalt ,et me vajame “küberzaibatsut” – strateegiliste majandusharude küberneetilist juhtimist (plaanimajandus AI-juhtimisel, kui soovite). 100% Erasektorile võiks jääda “vahvliküpsetamine” ja “puulusikad”.
Ja otse loomulikult peaks tagasi tulema Omaniku Vastutus. Eelisseisus peaks olema suurettevõtted, mis on kindla OMANIKE ringi, Juhid / Ettevõtjad (suure algustähega) kontrolli all. “Anonüümne” “kapitalisotsialism” kus mingi udube “fond” koondab miljon väikeomanikku ja tulemus on “nagu sotsialismis” e. “kui kõik on omanikud, siis pole keegi päriselt Omanik” peaks kaduma.
Hetkel kaevab kapitalism ise endale koos vaba turumajanduse jäänustega hoogsalt hauda. Varsti tõmmavad mulla ka peale …
Ja era- ja riigisektori rotatsiooni oleks vaja. Esialgu, kuni inimesed harjuvad, kasvõi sundkorras. Juhtisid edukalt eraettevõtet… ajasid paar milkut (või paarkend) kokku… aitab. Ole nüüd hea mees ja Teeni Oma Kodumaad… Juhina. CEO-st Ministeeriumi või Asutuse Peadirektoriks. Vanemaks saades siis Riigikokku või mõnda nõukokku elukogemust jagama. 40+ aastaks peab Kohustuslik Riigiteenistus läbitud olema. Siis peaks juba Riigikogu peale mõtlema. Ilmselt oleks mõni Nõukoda kah abiks, kuhu alates 65 eluaastast saab kuuluda. Tasakaalustamaks nooruse Sturm und Drang.

Küllaltki autoritaarsed ettepanekud :stuck_out_tongue:

Autoritaarse riigiusu reaaleluline tulemus on olukord, kus riigiaadel on siiralt veendunud, et ilma nendepoolse targa juhtimiseta ei kasvaks rabas marjad ka!

6 Likes

Ühel suurriigil oli selline nõukoda - Poliitbüroo. Ei mäleta, mis neist sai.

4 Likes

Kas sa mäletad aastaid 1991 ja 1992? Siis kui Eesti NSV ministrite nõukogu esimehe kohusetäitja käärkäsi oli võimul ja ta üritas hoida riiklikult kehtestatud hindadest oma kümne hambaga kinni ja ei tahtnud kuidagi järeleandmisi teha? Ja kui käärkäsi sai kõrgest ametist kinga ning tema asemel tuli sarnasesse ametisse Tiit Vähi ning viimane lasi hinnad vabaks, kas mäletad mis siis juhtus?

UK rongillikluse teema näitabki seda, et lihtsalt ei tasu ära.

Nüüd natsionaliseeritakse ja hakatakse paar korda rohkem veel peale maksma.

Kusjuures rongifirmad on rohkem oligopoolsed, mitte monopoolsed, st nad ei dikteeri hindu, enamuse suuremate kohatde vahel saab mitme firma vahel valida.

Veefirmadega on teine asi - nood on naturaalsed monopolid. Mitmed neist on viimastel aastakümnetele üle elanud ka varadest tühjakskantimist jms. Sh on alla lastud ka veereservuaare ja põllumaaks maha müüdud jne. Odavam on puhastusseadmete remondi asemel solk lihtslat jõkke lasta voolata ja trahve maksta jne. Veefirmade puhul on riigi või KOV omanduses olemine loomulik.

UKs kusjuures on ka Poliitbüroo olemas Lordide koja näol. Pmst täidab see Eesti presidendi poolt täidetavat põhiseaduslikkuse järelevalve rolli.

1 Like

Kohe näha, et valimised on saabumas. Mis te arvate, et reklaamiagentuurid niisama ilusa naeratuse eest kampaaniaid korraldavad…

1 Like