Eestis tõmmati Alexelal p. lohku LNG terminali ehitusel ja Alexela on nüüd oopis avanud terminalid Soomes ja Lätis. See on märgiline kui väiklaselt ikka eesti viimased valitsused on olnud.
Alexela – LNG-terminali rajamine Hamina-Kotkasse (u 100 miljonit eurot) on märgiline investeering.
Mina ei vaataks kõike seda nii positiivse pilguga.
Artiklist lähtuvalt: kui PRISMA poed paiknevad väidetavalt üüripindadel, siis COOPi ostetud poed paiknevad samamoodi. Ega üürilepingud ei muutu omanikuvahetusega. Kui PRISMA ei suutnud kasumisse saada, siis mismoodi COOP üritab selle ostetuga kasumisse saada? Saan aru, et ostusumma ei olnud eriti suur ja seega COOP-i poolne stardiplatvorm on parem, raamatupidamislikult on numbrid ilusamad kui eelmisel, aga see ei tähenda, et hakatakse kohe kasumit genereerima nende kauplustega.
On süüdistatud, et PRISMA kauplused asuvad ostjate jaoks ebasobivates asukohtades. Ega need asukohad COOP-iks muutumise järel paremaks muutu.
Prisma võis ka soomlastele igusuguste juhtimisteenuste ja muu sellise nime all kasumi välja viia
Kindel? Kohati jäi mulje, et Alexela arvestas korraliku kasumiga, aga riik ei tulnud väljapressimisega kaasa.
Kahtlustada, et Hääl’d on heausksed tüngasaajad, on küll naiivne.
Neil on hea PR. Avalikkus usub praegu sama moodi, et Paldiski hüdrosalvesti oleks Eesti elektrikriisi lahendus. Kui keegi süübib palju selle ehitus pappi nõuab ja mitmeks tunniks elektrit annab, siis on üllatus suur.
PS. isklikult austan Hääl’i ärimeestena, kuid kasumi teenimiseks on ka teisi võimalusi, kui käsi sügavale maksumaksja tasku ajada
Ega tänapäeval ei hakkaks ka mitte ükski ärimees nullist uut Kruonise pumphüdroelektrijaama ehitama. Sest see tuleks liiga kallis võrrelduna sealt saadava kasumiga. Tegu on nõukogude aja päriandiga, kus selliste asjade tasuvuse üle ei arutletud.
Rääkimata tunnelite puurimisest 750 m sügavusse maapinna alla.
Prismat on ka kiidetud (teiste jaekettidega võrrelduna) kaasaegse juhtimiskultuuri ja töötajasõbralikkuse eest (midaiganes see antud juhul ka tähendaks).
Paar kuud tagasi sattusin Tartu Annelinna Prismasse, poest jäi väga halb mulje, tööstuskaup, muu riidekaup, pudi- padi vedeleb alustel riiulite vajel, riiulid tühjad, korrastamata, riidekaup sassis riiulitel. Ilmselgelt näha, et juhtimis ja tööjõu probleemid. Mõned väetid vanurid vedasid toidukaupa riiulitele ja püüdsid seal mingit korda säilitada ning töötasid ainult automaatkassad.
Selliseid uudiseid lugedes tekib alati tunne nagu keegi rebiks su rahakotti taskust välja.
Sarnane küsimus tekib sageli erinevate nö probleemsete reatöötajate palkadega riigiametites (pääste, politsei…), et kui täiendavad vahendid saabuvad, siis palju kontori ja palju põllule.
Rainer Vakra probleem on selles, et see tüüp pole kohe kindlasti sellisel kompetentsitasemel, kus ta parasjagu oma sinekuuri läbi viib.
Seega igasugune palgatõus tema puhul mõjub… noh, nagu noa keerutamine veritsevas haavas.
Jättes isegi kõrvale Vakra kompetentsi, siis tundub 6750 € sellise ametikoha eest selgelt liiga palju.
On see brutos v. netos? Aga noh, “elukutseline poliitjuht”. Miks mitte… Kliimaministeerium ja Keskkonnaamet on ju täna samade pükste kaks erinevat säärt. Keskkonnaga on seal täpselt nii palju pistmist, et mingi “käepikendus” või “jõuõlg” peab ju olema, et “Brüsseli Kliimasuuniseid” edukalt ellu viia. Ei?
Brutos. Endalegi üllatuseks avastasin, et Keskkonnaametis töötab ligemale 500 inimest. Nii suure organisatsiooni juhtimise eest polegi ehk palju aga küsimus, et kas see peaks olema nii suur ja kui palju seal juhtimist on?
Kliimaministeerium on nii perv***ne nimi, et ma loodan, et uus valitsus selle kiirelt ümber nimetab.
Palju igasugu tiitleid saanud: Tervist edendav töökoht, avaliku sektori mainekaim tööandja, atraktiivseim avaliku sektori tööandja, kaugtöö tegija, vaimset tervist väärtustav organisatsioon, peresõbralik tööandja kuldtase, riigikaitse toetaja häbetase.
Lihtsalt vaatasin meenutuseks, et kes siis plagiaadiga vahelejäänud tegelase kõrgesse ametisse määras : Erki Savisaar.
Tegelikult kas polnud selle asjaga siiski nii - kuna Kõlvart otsustas pealinnas küllaltki eduka häältekrati enne järjekordseid kohalikke valimisi elimineerida, siis toimus (ka elektoraadile suhteliselt ootamatult) iga-ala-asjatundjal nagu puhtjuhuslikult väike karjääripööre südamelähedase eriala suunas. Kui kauaks, mis tingimustel või mis moel täpsemalt need hõbedased käerauad tol hetkel aktiveeriti, ei tea arvata.
See on selline levinud mõttekäik, mis väärib vastust.
Päästjate madal palk ja ohtlik töö vs. päästeameti kontoriinimeste palgad kütavad ikkagi aeg-ajalt kirgi. Mäletan paari aasta tagust artiklit kuidas kogenud päästjale ei mahtunud hinge, et mingi “kontoritibin” sai ameti tähtpäeval mingi aasta parima auhinna vms. Ikka selline “eesliin vs. teised” vastasseis.
Aga täpselt nagu lahingus, ei teeks see eesliin ilma korraliku tagalata suurt midagi ära. Päästevaldkonnast kirjutan just sellepärast, et see on parim näide.
20 aastat tagasi hukkus Eestis tulekahjude tõttu üle 100 inimese aastas. Viimastel aastatel umbes 30-40 kokku. Vähenemine 3x. Kas selle eesliini pärast? Võib-olla mõned, aga enamasti siis kui päästjad kohale jõuavad, on vähe päästa. Hukkunute arv on langenud ikkagi hea ennetustöö ja seadusandlike muudatuste tõttu - kohustuslik suitsuandur, päästeameti inspektori visiidid suurematesse/ohtlikematesse hoonetesse, kõrgemad nõuded uutele hoonetele (sellega tegeleb päästeametis jälle eraldi osakond, kes neid projekte kooskõlastab), koolitused ja teadlikkuse tõstmise kampaaniad ühiskonnas. Kõige sellega võib tegeleda see “kontoritibin”
Haridusvaldkond ei tee ka mingit arenguhüpet, kui sa ainult õpetajate palka tõstad. Vaja on ka õppekavasid, õpikuid kaasajastada, vaadata kuidas koolikeskkond soodustaks õppimist, et eksamid valideeriks päriselt aine omandamist jne. (ja sellega tegeleb suuresti direktor/õppealajuhataja või hoopis ministeeriumi pool.
Ühesõnaga - kui sa tahad ühiskonnas mingit probleemi lahendada, siis lisaraha ainult eesliinile valamine ei anna tingimata parimat tulemust.
Mulle ei ole vaja selgitada nö kontoripoole vajadust ja nende palgataset. Pigem oli rõhk seal, et kui eesllinile ei saa inimest, sest palk on liialt madal, siis selleks mõeldud vahendite ühtlane laiali määrimine ei ole eesmärgipärane (et siis varsti sama juttu ajada). Võimalik, et teen siin veidi liiga, sest mul ei ole suurt motivatsiooni aastate lõikes erinevate positsioonide palgaandmeid võrdlemas käia, aga meediast on silma jäänud, et pigem lähtutakse “midagi kõikidele” printsiibist.
Miks peaks keegi tahtma komando juhiks või politsei grupijuhiks, kui töö on keerukam, vastutust rohkem, pead tegelema inimeste juhtimisega, aga palka saad sama palju kui tavaline päästja või patrullpolitseinik?
Muidugi määritakse laiali, sest sellistes organisatsioonides on kokku lepitud palgatasemed.
Võib arutleda teemal, et kui kõrge peab olema asutuse juhi palk eesliini suhtes, et vahekorrad oleksid õiglased, aga see, et lisaraha määritakse ühtlaselt laiali, on igati loogiline.
Põhjas on ära käidud, maksuküüru kaotamine on andnud mõningase efekti kuid tuleviku suhtes ollakse ettevaatlikud, mis on ka normaale, kui vaadata seda mis maailmas toimub ja droonid lendavad siinsamas piiri äärseid rajatisi pommitama.
https://www.err.ee/1610041261/esimese-kvartali-majanduskasv-kerkis-2-4-protsendile