Ma imestan ka väga. Kelle unistus oleks tänapäeval kaevuriks hakata? Olemasolevaid kaevureid tuleb hoida nagu maeiteamida. Hakkavad vanemast otsast pensionile jääma ja kust neid uusi siis võtta? Energiakesksetes maailmakorra võngetes võib olla vaja kaevandamist hoopis suurendada. Nagu Musk on öelnud, et kes kontrollib energiat, kontrollib maailma.
Aga noh, nagu ikka. Sülitame kaevu, sest täna pole vaja. Homse peale ei mõtle.
Kaevurite koondamine on ideoloogiliselt kosher. Nagu ka reformierakonna tagatoas on kokku lepitud, et rääkides põlevkivijaamadest tuleb ilmtingimata lisada tossavad põlevkivijaamad.
1 Like
Täpsusta seda mõttelõnga veidike…
Pole ju midagi arusaamatut? Vajamineva põlevkivi kogus (sh. tulevikus) on teada ja see ka, et selle kaevandamine on ühest kaevandusest mõtekam. Teine kaevandus suletakse, osad kaevurid jäävad sellega seoses tööta ja koondatakse. Mida nendega siis teha kui kivi pole kuhugi panna?
Tekkis küsimus… kas kunagi põlevkivi eksport on ka miski asi olnud, a la suured mustad kuhjad sadamas? Kivisöega kusagil konkureerida oleks (teoreetiliselt) võimalik?
“Kaevandustegevuse ühendamine Estonia kaevandusse võimaldab tagada soodsaima põlevkivi omahinna nii elektritootmisele kui ka õlitootmisele, mis uue tehase valmimisega tarbimismahtu kolmandiku võrra kasvatab,” lausus Karp.
“Kulude kokkuhoiuks oli Enefit Industryl valida, kas sulgeda Narva karjäär või Estonia kaevandus. Arvutused näitasid, et Enefiti õli- ja elektritootmisel aastas vaja minevad umbes 5 miljonit tonni põlevkivi on majanduslikult mõistlikum välja tuua Estonia kaevandusest.”
1 Like
Põlevkivis on orgaanilist (st. põlevat) ollust miski 15-25% jagu, sedagi peale rikastamist.
Söes olenevalt sordist on põlevat ollust miski 75-95% jagu.
Muideks, ka Iru elektrijaama veetaval prügil on põleva olluse sisaldus seal 80-90% juures ning on kütusena oluliselt mõnusam kui põlevkivi seda on 
1 Like
Imporditud on küll jõe tagant minuteada.
Selle imporditud kraami kohta ütlesid kohalikud spetsid mitmeid sõnu, mida siin poleks ilus korrata.
see tähendab, et
Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi kohaselt kasvab SKP tänavu 2,3 protsenti,
Rahandusministeerium hõikas, et üleüldine õitseng on kohe saabumas ja kõik ministeeriumid hakkasid juba positiivset lisaeelarvet koostama, mis tuleks hiljemalt ennem jaanipäeva ära kinnitada
1 Like
Kui Ukraina sõda lõppeks ning sealt pärit võõrtöölised saaksid tagasi koju minna, oleks see tõsine löök Eesti põllumajandusele, sõnas põllumees ja kartulikasvataja Kalle Hamburg “Esimeses stuudios”.
Ega sõda kohe ka ei lõpe ja selleks ajaks peaks juba olema reformierakonna AI teinud oma töö ja vabastanud hulga tööjõudu mida siis saab suunata põllumajandusse ukrainlaste asemel.
Igaks juhuks mainin, et see on poliithuumor!
https://www.err.ee/1609991817/hamburg-ukraina-soja-loppemine-oleks-pollumajandusele-tosine-look
1 Like
USAs olid ka Demokraadid orjapidamise lõpetamise vastu. Peamine põhjus - orjade vabastamine tapab põllumajanduse.
3 Likes
See 2,3% selle aasta majanduskasv on hea unenägu, langust ei tule kuid jääb sinna alla 1%
Seda 2,3 protsendist kasvu võib küll loota siin riigi investeeringutest või tarbimise kasvust, aga tänu ekspordi vähenemisele kindlasti see number on väiksem juhul, kui me ei saa oma tööstusi ja eksporti käima," lausus Haidla.
Eestis tõmmati Alexelal p. lohku LNG terminali ehitusel ja Alexela on nüüd oopis avanud terminalid Soomes ja Lätis. See on märgiline kui väiklaselt ikka eesti viimased valitsused on olnud.
Alexela – LNG-terminali rajamine Hamina-Kotkasse (u 100 miljonit eurot) on märgiline investeering.
1 Like
Mina ei vaataks kõike seda nii positiivse pilguga.
Artiklist lähtuvalt: kui PRISMA poed paiknevad väidetavalt üüripindadel, siis COOPi ostetud poed paiknevad samamoodi. Ega üürilepingud ei muutu omanikuvahetusega. Kui PRISMA ei suutnud kasumisse saada, siis mismoodi COOP üritab selle ostetuga kasumisse saada? Saan aru, et ostusumma ei olnud eriti suur ja seega COOP-i poolne stardiplatvorm on parem, raamatupidamislikult on numbrid ilusamad kui eelmisel, aga see ei tähenda, et hakatakse kohe kasumit genereerima nende kauplustega.
On süüdistatud, et PRISMA kauplused asuvad ostjate jaoks ebasobivates asukohtades. Ega need asukohad COOP-iks muutumise järel paremaks muutu.
Prisma võis ka soomlastele igusuguste juhtimisteenuste ja muu sellise nime all kasumi välja viia
2 Likes
Kindel? Kohati jäi mulje, et Alexela arvestas korraliku kasumiga, aga riik ei tulnud väljapressimisega kaasa.
Kahtlustada, et Hääl’d on heausksed tüngasaajad, on küll naiivne.
Neil on hea PR. Avalikkus usub praegu sama moodi, et Paldiski hüdrosalvesti oleks Eesti elektrikriisi lahendus. Kui keegi süübib palju selle ehitus pappi nõuab ja mitmeks tunniks elektrit annab, siis on üllatus suur.
PS. isklikult austan Hääl’i ärimeestena, kuid kasumi teenimiseks on ka teisi võimalusi, kui käsi sügavale maksumaksja tasku ajada
2 Likes
Ega tänapäeval ei hakkaks ka mitte ükski ärimees nullist uut Kruonise pumphüdroelektrijaama ehitama. Sest see tuleks liiga kallis võrrelduna sealt saadava kasumiga. Tegu on nõukogude aja päriandiga, kus selliste asjade tasuvuse üle ei arutletud.
Rääkimata tunnelite puurimisest 750 m sügavusse maapinna alla.
1 Like
Prismat on ka kiidetud (teiste jaekettidega võrrelduna) kaasaegse juhtimiskultuuri ja töötajasõbralikkuse eest (midaiganes see antud juhul ka tähendaks).
Paar kuud tagasi sattusin Tartu Annelinna Prismasse, poest jäi väga halb mulje, tööstuskaup, muu riidekaup, pudi- padi vedeleb alustel riiulite vajel, riiulid tühjad, korrastamata, riidekaup sassis riiulitel. Ilmselgelt näha, et juhtimis ja tööjõu probleemid. Mõned väetid vanurid vedasid toidukaupa riiulitele ja püüdsid seal mingit korda säilitada ning töötasid ainult automaatkassad.
Selliseid uudiseid lugedes tekib alati tunne nagu keegi rebiks su rahakotti taskust välja.
3 Likes
Sarnane küsimus tekib sageli erinevate nö probleemsete reatöötajate palkadega riigiametites (pääste, politsei…), et kui täiendavad vahendid saabuvad, siis palju kontori ja palju põllule.
4 Likes