Nagu ikka, tundub tõde olevat kusagil seal vahepeal.
Jah, kaitsekulud kasvavad, aga riigieelarve on ka 2020. aastast kasvanud ja kogu see kasv (sh. kogu maksutõusudest või uutest maksudest kogutav raha) ei kulu kindlasti ainult riigikaitsele, kuigi valitsuserakondadele meeldib seda kogu aeg rõhutada. Selle kõrvalt visatakse raha vasakule ja paremale erinevate valimislubaduste katteks ja indekseeritud kulude jaoks.
7 Likes
Majandusega hakkama ei saa (3 aastat majanduslangust ainukesena Euroopas), ideid ei ole, pidevalt suurendatakse riigi võlakoormust ja siis tõmmatakse vana julgeoleku ja rahvuste pinnalt vastandamise plaat käima või hakatakse teisi erakondi mustama (sellel nädalal Isamaa mustamine).
Kui hakkama ei saa, minge Leetu ja õppige nende pealt, kuidas riigijuhtimine ja majandus toimib.
8 Likes
Kuna ilmselt Lietuva pm on hetkel vist juba vaba, siis võiks palgata ))))
Seda poleks valija alla neelanud. Et NATOs vähesed täidavad 2% normi ja meie kulutame 6%.
Selles, et eelarvetasakaal tuksi keerati on ikka süüdi eelkõige see valitsus, kes headel aegadel (kui tuleks reserve koguda) kukkus neid hoopis kulutama. COVID ja sõda on objektiivselt olukorda raskendanud. Kui midagi on tasakaalust välja lastud, siis tagasi tõmbamine on väga raske. Mitte, et ma RE viimaseid samme kõiki toetaks (eriti nt Tallinna jama), siis meenutaks, et Seedri pealesurutud arutud peretoetused tõmmati tagasi (ja saadi selle eest kõvasti sõimata, populism vohab).
2 Likes
OI-Oi - Reinsalu populism ja lausvaled ei olegi teiste erakondade mustamine? Partei, mis võttis liikmeks Ratase ja Karilaiu teeb häält … Päris tore saab olema vaadata, mida nad võimule tulles tegema hakkavad, kuidas kõik maksud ära kaotatakse jne. Seejuures on Eesti maksusüsteemi kõige idiootsem komponent - maksuküür - Isamaa panus.
4 Likes
Kõige suurem kaitsekulude tõus siis 2023.a. 545lt miljonilt — 899le M . Ja kuna maksuralli pihta hakkas ? Kindlasti mitte 2023.a., mis oli muuseas ka valimiste aasta.
Käibemaks oli sellal 20 %, automaksu piits veel ei plaksunud ja mõned teised maksunumbrid on siin
https://maksumaksjad.ee/maksuinfo/maksuseaduste-muudatused/maksud-2023/
Näitab veel kord kui valelik on valitsuspropagandistide pläma selllest, et maksuralli on põhjustatud kaitsekulude suurendamisest
6 Likes
Stagna, ega riigieelarve tulud ja kulud ei käigi ajaliselt niimoodi täpselt ühte sammu.
Suurim kaitsekulude tõus võis 2023. olla, aga samas tehti otsus ja võeti kohustus ka minimaalselt seda 3% taset hoida. Lühiajaliselt saab seda puuduolevat osa katta laenu või reserviga, aga pikaajaliselt on vaja maksutulud sinna kõrvale tõsta.
See 2023. aasta ei tähenda, et enne maksutõuse oleks suudetud see kaitsekulude tõus vanade maksumäärade pealt ära katta.
3 Likes
Veel kord, juba mõnda aega tagasi on tehtud otsus, et Eesti kaitsekulud on alates 2026 vähemalt 5% SKPst. Eesti nominaalne SKP oli 2024 ca 39,5 mld eurot, 5% sellest oleks 1,975 mld eurot. Realistlikult on nominaalne SKP 2026 tegelikult pigem 43 mld eurot ja kulud pigem 2,2 mld kanti.
2 Likes
Minu hinnangul selline kulutus pole Eestile lihtsalt jõukohane (ega ka teistele Euroopa riikidele). Ma pole kindlasti ainus, kelle hinnang on selline Euroopas .
Väga raske oleks seda Euroopa valijale maha müüa, hirmuta Vene sõjaga palju tahes .Üks asi on mingid NATO tippkohutmise otsused, kus valijalt ei küsita midagi, teine reaalne elu. Ükski Euroopa valitsustest pole ju Putini ega Junni sugune diktatuur, need ikkagi peavad valimistel osalema ja sealt tulevikus ka oma mandaadi saama
Saksamaa näiteks nägi ligi 5 % GDP kaitsekulusid viimati 1963.a. kui teisel pool müüri oli DDR ja Punaarmee ning Berliin oli sissepiiratud kindluslinn. Kreeka 1970ndatel, kui oli Küprose kriis ja Kreekas endas valitses sõjaväelaste hunta, nüüd on see rahunenud 3 % kanti. Türgi kulutas 5 %viimati oma 50 aastat tagasi ja sealgi oli perioode, kus sõjaväelased riiki pöörasid, nüüd 2 % klubis.
Portugal nägi 4 % militaarkulusid siis kui valitses diktaator Salazar
UK kulutas viimati 5 % 1986.
Prantsusmaa kulutas koguni 7,3 % 1950ndatel sellal kui ta sõdis Kagu-Aasias ja Aafrikas.
Kui sellest ajast on maailm palju muutunud. Esiteks on heaolu tase Euroopa riikides tohutult tõusnud. Keegi ei taha loobuda sellest, mis on ja elada nagu 1953.a. jälle. Või isegi nagu 1973.a. Teiseks on elanikkond tohutult vananenud. Saksamaal on pensinäride arv viimase 30 aastaga tõusnud 50 %. Kust neile raha võtta ? Kolmandaks migrandihordid, kelle tootlikkus on nõrk, kuid lapsi teha oskavad nad suurepäraselt ja igast sotsiaalabi küsida samuti. Ja muidugi debiilsed rohepöörased luulud, millest Euroopa ei taha kuidagi loobuda, kuid mis neelavad meeletult raha ja suretavad konkurentsivõimet.
Kui Euroooa riigid pöörduks puha tagasi diktatuurimudeli juurde a la Salazar või Franco, oleks see kindlasti võimalik. Kuid seni kuni kodanikel ( kaasa arvatud need kümned miljonid pensionärid, kes kuidagi ei taha ära surra tänapäeval ) lastakse vabadel valimistel hääletada, ma pakun, et sellest ei tule midagi välja . Lihtsalt mingi järjekordse kohtumise kõnekõmin. Trump sai ilusa pildi seal teha ja sellega piirdubki
Muide, see 5 % pole nii raudbetoonkindel poliitiline suunis. See on jagatud kahte ossa: 3,5 % relvad ja laskemoon, luure, küberkaitse jms sõja-värk, mis muuks ei kõlbagi ja siis 1,5 % kaitse-otstarbega kaudselt seotud kulud, mis pole konkreetselt defineeritud. See teine venib nagu kummipael, Holland on tahab näiteks selle hulka tirida ka sadamate ja raudteede rekonstrueerimise .
Näis, siis mida Eesti hakkab selle “kaudsete kulude” hulka tirima, ega meiegi pole päris eile sündinud totakad ? Rail Peldik ? Veel midagi ?
5 Likes
Kindlasti.
Eestis minu meelest juba Pärnu maantee Kanama viadukti ehitati mingi kaitseotstarbelise ELi fondi rahastusega, sest et muu liikluse kõrvalt sõidavad sealt mõnikord ka Paldiskist tulevad soomukid üle.
2 Likes
Poliitiliste väidete tasandil on meil lubatud anda 5% otseselt kaitsekuludeks. See 3,5+1,5 kokkulepe on Nato kokkuleppe järgne alampiir aga Eestis ilmselt reaalsus 5+0,5 vms.
Põhimõtteliselt saavad Balti riigid ja Poola minna NATO-sse nõudega Rail Balticat kaas-rahastada, kuna tegu on riigikaitselise objektiga. Mida see ka kindlasti sellisena on. Lisaks veel Eesti-Soome vahelise tunneli ehitamine.
Häda on ju ka selles, et Euroopa pole mingi ühtne organism. Euroopa riigid ei tunneta Vene ohtu sugugi samamoodi ja samal määral
- Balti riigid tunnetavad seda kõige teravamalt. Kurb ajalooline kogemus on olemas ja väga värske veel. Samas meil on kõige vähem võimekust sellele vastu seista . Pane kasvõi 15 % kaitsekuludeks, ikka ei piisa.
- Soome, Poola, Tšehhi tunnetavad ohtu, kuid juba hoopis vähem. Soomel on kahe venevastase sõja kogemus eelmise sajandi keskelt olemas, mida nad küll ei võitnud, kuid säilitasid vähemalt iseseisvuse
- Rootsi,Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Hispaania, UK veel vähem. Viimati kui Vene väed Pariisi okupeerisid oli 1814. See on prantslastel ammu meelest läinud. Türgi on hoopis omaette ooper. Nemad näevad Venemaas mitte niivõrd ohtu kui kasulikku partnerit, kellega saab hästi äri ajada. Moskvast käib Istanbuli 7 TA lennukit päevas, Antalyasse 11 lendu päevas,Peterburist veel 6 ja 60 päeva on viisavaba Vene passiga … Türgi kuurordid venelasi täis ja Istanbulist saab juba kogu ülejäänud maailma… raske on leida teist NATO maad, mis oleks nii venesõbralik
See ohu väga erinev tase hakkab kindlasti tunda andma.
Need, kelle GDP kõige suurem ja samas kelle rahva elujärg kõige parem, hakkavad esitama täiesti õigustatud küsimusi : miks me peame end vaeseks maksma, et mingid Vene impeeriumiga piirnevad pisiriigid ( mis pealegi mitte nii ammu olid lausa selle impeeriumi osad või mõjusfääris vähemalt ) peaks end julgelt ja hästi tundma ? Meid ei ähvarda ju midagi ?
Milles meie süüdi oleme, et meie elame Atlandi ookeani ääres ja nemad kuskil seal, kus hulguvad ringi karud ja hundid, keda tsiviliseeritud maades võib näha ainult loomaaias ?
3 Likes
Millel põhineb väide, et Poola tunnetab ohtu vähem kui Baltikum? Nii poolakate kaitseinvesteeringud viimastel aastatel, nende asukoht Ukraina kõrval kui ka anecdotal evidence ehk kokkupuuted poolakatega kinnitavad karjuvalt vastupidist.
3 Likes
Lisaks ühisele Ukraina piirile, on Poolal venemaaga pikk-pikk ühine piir, nii ühel kui teisel pool Suwalki koridori. Või arvate, et Kartuli-Gaddafi tegelikult ka kontrollib oma territooriumit ning oma läänepiiri? Poolal on põhjust olla vägagi närvis eriti just Suwalki pärast.
5 Likes
Putin alustab neid sõdasid ( varem Gruusia sõda, nüüd Ukrainas ) selleks et krabada tagaśi tükikesi endise N. Liidu territooriume, mille ta annekteerib ja mida loodab ka sajanditeks Venemaale hoida. Selleks peab muuseas alistataval territooriumil olema rahvuslik koosseis olema Venemaa jaoks soodne.( = palju venelasi, venekeelseid, venemeelseid sovetiinimesi jms ) Krimmis ja Ukraina idaoblastites on .
Seepärast pole ka Poola, Soome, Tšehhi jne niisugused sihtmärgid, mis oleks sama suures ohus kui Baltimaad. Isegi kui õnnestuks sealt sõjaga üle sõita, kõik okupeerida ja pukki panna mingi nukuvalitsus, kuidas saaks Poolast teha Poola NSV- d? Või Soomest oblastit, kus vene võim oleks põlistatud ? See kõik oleks väga ajutine ja mõttetu.
Eestiga läheks lihtsamini. Pole mingi kunst siia asustada veel mõnisada tuhat venelast juurde ja olemegi peale sõda mingi Komi või Jakuutia. Tagasipöördumatult. Poolasse peaks siis vedama juurde mingi 30 miljonit venelast ja küüditama 10 miljonit poolakat Siberise, et vene võimu seal põlistada, no pole lihtsalt realistlik.
7 Likes
Stagnalt hea point. Seep meie jaoks ongi äärmiselt ohtlik see 50-70 k russki mirre, keda Kaja suure hurraaga sisse tassis. Riis Alo adjutandina. Tallinn ongi juba nagu vene linn.
Kui meid venestatakse, siis pole Putjat väga vajagi. Või on liiga suur slaavi osakaal just teistpidi riski koht. Lõpptulem ei ole sama, aga on sarnane. Eestimaad ei loodud selleks, et hakata siin slaavi kultuuri edendama ja ukr russ kodustama.
Ja see hetke tendents küll Kodumaa ega Eestimaana ei ole käsitletav.
Vastupidi, peaks veri ninast väljas pingutama, et eestlasi tagasi tuua, eestlasi kultiveerida ja kogu immigr. kinni panna.
1 Like
Kui meie eelnev diskussioon midagi näitas, siis seda, et sul ei ole ju õrna aimugi, kuidas eestlaste immigratsioon ja emigratsioon on ajas toimunud. Nüüd tuled teisi õpetama sel teemal?
4 Likes
Ei tule siia massiliselt keegi tagasi. Just äsja käisid siin sugulased, kes mõned aastad tagasi lahkusid suure ookeani äärde Läänes. Mitte päris mere ääres, seal on kinnisvara talumatult kallis, nii sadakond km eemal. Paariks nädalaks suvitamas, vanavanemate haudadel, tuttavaid külastamas. Lapsed ka neil väiksed, eesti keelt ei oska kuigipalju.
Rääkisid, et nüüd pole isegi seda motivatsiooni, et pensionieas tagasi tulla, et seal väljateenitud rahaga siin odavamat pensionipõlve nautida, mis oli see põhiplaan kui mindi . Siin sama kallis ja kohati kallimgi.
Pigem pensionipõlveks kuskile Vahemeremaadesse. Hispaania on variant …
Lisaks veel sõjarisk siin. Sama räägivad ka soomlased, kes varem pidasid Saaremaad / Muhumaad odavaks paradiisiks. Kui enam pole odav ja seisvate pukk-tuuleveskite asemel on hiigeltuugenid sul suvemaja taga müra ja vilkuvat valgusreostust tegemas, siis pole ka paradiis enam.
Eesti oleks õnnega koos kui suudaks säilitada praegust rahvastiku koosseisu, kuid väga küsitav kas suudab. Me oleme ikkagi 80 % maailma rahvastiku jaoks väga ihaldusväärne koht, kus elada. Neid, kes tulla tahavad on küllalt ja tulevadki kõigist ilmakaartest, kõige rohkem muidugi idast. Need, kes minna tahavad on eestlased.
Igaühel on ainult üks elu ja seda tahetakse elada nii hästi, jõukalt ja turvaliselt kui võimalik
5 Likes
Saaremaaga ja soomlastega oli nii, et nõukaaja järgselt tundus see teatud vanuserühmale väga mõnus. Käidi mudaravilas ja esimestes spades. Lõpuks osteti endale mingi mereäärne kinnisvara ja elatigi 2-3 kuud iga suvi siin.
Aga juhtus see, et see põlvkond Soome “noori pensionäre” jäi vanaks. 65-sena on tore Saaremaal suvitada. 85-sena enam nii ei reisi. Võib-olla isegi ei sõida iseseisvalt enam autoga.
Nende soomlaste järeltulev põlvkond ei arvanud Eesti saartest eriti midagi. Tore mõnikord käia, aga kindlasti mitte koht kuhu oma kinnisvara osta. Ja nii see soomlaste kokku ostetud ja viisakalt kõpitsetud mereäärsete majade rivi ongi teisele ringile uute omanikeni jõudnud.
5 Likes