Kinnitus ka Coopilt, et pindade kulu ei ole märkimisväärne.
https://www.err.ee/1609760439/coopi-juht-poehoone-kulu-ei-ole-kaupmehe-ariplaanis-markimisvaarne-osa
1 Like
Raudsepp ütleb ka, et see poepindade rohkuse jutt on häma, et fookus oluliselt ära nihutada, nagu me isegi läksime sellega siin kaasa:
Eks see jutt oligi suunatud rohkem erakonna enda valijatele õigustuseks ja see seltskond vast usub ka seda jama.
2 Likes
Tartu kesklinna ehitatakse riiklikult üht suurt pinda juurde, millest ca 50% läheb otseselt või kaudselt eraettevõtlusele väljarentimiseks.
1 Like
Eesti majandusest võiks ju arutleda. Aga praegu ei toimu mitte arutelu vaid hüsteeriline hädakisa. Käibemaks tõusis 2%. Kisa on vähemalt 100% eest. Inflatsioon on 5,6% - paljuvõitu jah, aga hiljuti oli 20%, mäletan ka seda, kui oli ca 970%. Palgad/pensionid ei seisa ka paigal. Jääb üle küsida, kellele on see kasulik? Vastutustundetud populistid mängivad kahtlast mängu.
Ma pole Jaak Alliku fänn, aga hiljuti ühes intervjuus tõstatas ta probleemi, et kunagi juhtisid erakondi isikud, kes olid ka muus tegevuses midagi korda saatnud, midagi juhtinud, hakkama saanud. Aga praegu pole vahet, võta Michal või Reinsalu, algusest peale poliitbroilerid.
1 Like
Käibemaks on tõusnud jupi kaupa 20% pealt 24% (20% tõusu) ja kui see ei ole suur tõus siis mis on suur tõus? Kusjuures 20% pidi ka ju olema ajutine ja tagasi minema 18% peale.
Kui riik ei oska kulutusi juhtida ja peab üle 50% koos tulu ja muude maksudega ära võtma siis on asjad ikḱa väga-väga halvad ja hädkisa peaks olem veel palju palju suurem.
15 Likes
Probleem on selles, et reformierakond läheb alati nende jaoks lihtsamat teed, ehk siis kärpimise ja efektiivistamise asemel hakkab makse tõstma. See on mugav, aga vastutustundetu. Tõsi, kärpimine toimub, aga reformierakond kärbib oma pidevate maksutõusudega riigi konkurentsivõimet ja ettevõtlikust, mitte enda priiskamist ja on oma maksufestivaliga nüüd juba liiale läinud.
Kui eravõttes sissetulekud ja väljaminekud omavahel ei klapi ning toote hinda tõsta ei saa, siis tuleb väljaminekuid vähendada, muutuda efektiivsemaks, areneda.
Kõiki peale neid maksutõususi on reaalsus see, et raha on ikka puudu, reformierakond suurendab meie laste tuleviku arvelt jätkuvalt riigi laenukoormust, samalajal kuuleme sellelt erakonnalt ikka veel juttu tasuta asjadest.
Sisuliselt oleme oma majandusega reformierakonna juhtimisel Kreeka poole teel ning enne midagi paremaks ei hakka minema, kuni IMF võtab riigi rahanduse juhtimise üle ning hakatakse päriselt kulupoole ülevaatamisega tegelema. Nagu Eesti majanduse praegune olukord näitab, siis okupatsiooniaegse plaaniinstituudi mentaliteet tänapäeva ei sobi ning riik sellega edu ei saavuta.
7 Likes
Ma lihtsalt vahepeal tuletan meelde, et riik on kaitsekuludesse suunanud täiendavalt ca 4% SKPst. See tähendab, et ilma Vene agressioonita oleks riigieelarve +2,5% SKPst ja poleks vaja ei üht ega teist maksu, mis hiljuti lisandunud. Riigi poolse ebaefektiivsuse üle saab ja tuleb vinguda aga reaalselt need maksutõusud tulenevad sellest otsusest.
3 Likes
mis takistas enne kaitsekuludesse panustada, Vene ohtu ei olnud? Oleks riigikaitsesse koguaeg panustatud nagu Soomes, siis ei oleks nüüd vaja eelmise 20a. tegematajätmisi tasa teha. Meenutagem, reform tahtis isegi ajateenistuse kaotada.
15 Likes
Kas ära ei väsita juba see propagandistlik jamps, et nüüd on kaitsekulutused tohutult tõusnud ja seepärast pidime räiged maksud juurde keevitama ?
Vaadake riigieelarvet
2024.a. eelarve kulud 17,68 B eurot, sellest kaitsekulud 1,111 B
2025.a. eelarve kulud 18,19 B eurot, sellest kaitsekulud 1,197 B
Eelarve kulud on suurenenud 511 miljoni võrra , kaitsekulud 86 miljoni võrra
Kuhu iganes see lisaraha läheb, mida tahetakse uute / suuremate maksudega kokku kraapida, väga suures enamuses kuhugi mujale.
Ehk nagu Võrklaev omal ajal ütles: Raha kulub igale poole !
Tõsi on hoopis see, et Eesti majanduse seis on nii vilets, et neil, kes pumba juures, tuleb orjarahvale, kes põllul küürutavad aina rohkem piitsa anda, et oma elustandardit säilitada. Kuid sel põllul küürutajal on siiski eelised Mahtra mõisa talupoegade ees 1858 : nad ei pea mõisa põlema panema, et paruni kabajantsikute piitsutamisest pääseda. Nad võivad lihtsalt lahkuda.
Nii inimesed kui ettevõtted
14 Likes
Nende arvelt kes lahkuvad (lahkuvad sit riigist ettevõtlikumad ja töökamad koos peredega), nende arvelt tuleb siia jäävatele pärismaalastele veelgi rohkem piitsa anda.
Samas on valitsusel oma valikud tehtud, kas toetada ja soodustada ettevõtlust ja töökust ning seeläbi majanduskasvu ja suuremaid sissetulekuid sh suuremat maksutulu, või pärssida ajuvabade maksutõusudega riigi konkurentsivõimet ja igal võimalikul viisil loopida töökusele kaikaid kodaraisse. Aga katsu seda plaaniinstituudi mentaliteediga seltskonnale selgeks teha, kes pole 35 aasta jooksul suutnud aru saada, et maailm on muutunud.
6 Likes
Veel suvalisemat võrdlust ei leidnud? Jutt oli 2021 ja varasematest kuludest (645 miljonit) vs 2025 (1,2 mld) ja edasi (nt järgmine aasta vist juba üle 2 miljardi).
Kes kujutab ette, et Soomes on kõik jube hästi ja lisainvesteeringuid ei vajata ja ei tehta, elab muumimaal, mitte päris maailmas. Natukenegi võiks teema kohta googeldada enne kui kommenteerid.
Vene ohu osas: Venemaa on enda sõjaväele kuluvat eelarvet mitmekordistanud, mistõttu me teeme sama. Kui sulle ei mahu pähe, et isegi kõrge oht on ajas muutuv suurus ja võib muutuda nt väga kõrgeks, siis vist ei olegi mõtet rohkem siin vestelda.
3 Likes
Soome kaitse-eelarve oli enne sõda 1,9% SKPst, on täna 2,5% ja plaanitakse tõsta 5% peale, kusjuures muretsetakse, et kust see raha võtta.
Küll on hea, et nemad investeerima ei pea.
4 Likes
Tekkis huvi, mis see tõus siis olnud on, kuni 2023a olid kaitsekulud suhteliselt stabiilselt poole miljardi ümber, pärast seda on hea tõus olnud. Ja plaan on tõsta veelgi:
2025 1,197 B
2024 1,111 B
2023 0,899 B
2022 0,545 B
2021 0,560 B
2020 0,516 B
allikaks, wikipedias olevad lingid riigiteataja eelarve ülevaadetele:
https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_riigieelarve#Eesti_riigieelarve_mahud
Nagu ikka, tundub tõde olevat kusagil seal vahepeal.
Jah, kaitsekulud kasvavad, aga riigieelarve on ka 2020. aastast kasvanud ja kogu see kasv (sh. kogu maksutõusudest või uutest maksudest kogutav raha) ei kulu kindlasti ainult riigikaitsele, kuigi valitsuserakondadele meeldib seda kogu aeg rõhutada. Selle kõrvalt visatakse raha vasakule ja paremale erinevate valimislubaduste katteks ja indekseeritud kulude jaoks.
7 Likes
Majandusega hakkama ei saa (3 aastat majanduslangust ainukesena Euroopas), ideid ei ole, pidevalt suurendatakse riigi võlakoormust ja siis tõmmatakse vana julgeoleku ja rahvuste pinnalt vastandamise plaat käima või hakatakse teisi erakondi mustama (sellel nädalal Isamaa mustamine).
Kui hakkama ei saa, minge Leetu ja õppige nende pealt, kuidas riigijuhtimine ja majandus toimib.
8 Likes
Kuna ilmselt Lietuva pm on hetkel vist juba vaba, siis võiks palgata ))))
Seda poleks valija alla neelanud. Et NATOs vähesed täidavad 2% normi ja meie kulutame 6%.
Selles, et eelarvetasakaal tuksi keerati on ikka süüdi eelkõige see valitsus, kes headel aegadel (kui tuleks reserve koguda) kukkus neid hoopis kulutama. COVID ja sõda on objektiivselt olukorda raskendanud. Kui midagi on tasakaalust välja lastud, siis tagasi tõmbamine on väga raske. Mitte, et ma RE viimaseid samme kõiki toetaks (eriti nt Tallinna jama), siis meenutaks, et Seedri pealesurutud arutud peretoetused tõmmati tagasi (ja saadi selle eest kõvasti sõimata, populism vohab).
2 Likes
OI-Oi - Reinsalu populism ja lausvaled ei olegi teiste erakondade mustamine? Partei, mis võttis liikmeks Ratase ja Karilaiu teeb häält … Päris tore saab olema vaadata, mida nad võimule tulles tegema hakkavad, kuidas kõik maksud ära kaotatakse jne. Seejuures on Eesti maksusüsteemi kõige idiootsem komponent - maksuküür - Isamaa panus.
4 Likes
Kõige suurem kaitsekulude tõus siis 2023.a. 545lt miljonilt — 899le M . Ja kuna maksuralli pihta hakkas ? Kindlasti mitte 2023.a., mis oli muuseas ka valimiste aasta.
Käibemaks oli sellal 20 %, automaksu piits veel ei plaksunud ja mõned teised maksunumbrid on siin
https://maksumaksjad.ee/maksuinfo/maksuseaduste-muudatused/maksud-2023/
Näitab veel kord kui valelik on valitsuspropagandistide pläma selllest, et maksuralli on põhjustatud kaitsekulude suurendamisest
6 Likes
Stagna, ega riigieelarve tulud ja kulud ei käigi ajaliselt niimoodi täpselt ühte sammu.
Suurim kaitsekulude tõus võis 2023. olla, aga samas tehti otsus ja võeti kohustus ka minimaalselt seda 3% taset hoida. Lühiajaliselt saab seda puuduolevat osa katta laenu või reserviga, aga pikaajaliselt on vaja maksutulud sinna kõrvale tõsta.
See 2023. aasta ei tähenda, et enne maksutõuse oleks suudetud see kaitsekulude tõus vanade maksumäärade pealt ära katta.
3 Likes