snipping tooli aktiveerimise kombinatsioon : “shift+windows+s”
See on snip&sketch 
Igal juhul tasuks vältida täisekraani postitamist ja saatmist.
no nii, Michal on rääkinud
https://www.err.ee/1609759671/michal-eestis-on-liiga-palju-kaubanduspindu
Eestis on liiga palju kaubanduspindu, mis omakorda mõjutab hinnastamist ja muudab kauba tarbijate jaoks kalliks.
no kuidas te ise selle peale ei ole tulnud, mida rohkem ja säravamaid poode on seda kallim on kaup tarbijale ja muu selline soigumine
aga kui nii on, siis elevandist toas, mis on kartellikokkulepped, ei julge keegi rääkida
Hiljuti oli uudis (mis kõlas rohkem nagu rohke debelaki uudis), et metssigu ei saa enam lasta kuna seda metsseal liha ei ole enam kuhugile panna aga normaalse hinnaga jaemüüki? Ei, ennem laseme kogu Eesti seafarminduse vastu taevast kui laseme hinda alla.
Aga mis on see üldse peaministri asi, kuipalju on eraettevõtetel kaubanduspinda ?
Peaministri asi on maksud ja mida kõrgemad on maksud, seda kõrgemad on ka hinnad.
Ja siis aetakse täiesti vaimuvaeset juttu, et kui makse alla tuua, siis hinnad alla ei tule. Makse tõstes lähevad üles küll nagu nalja .
Mis krdi super-viagra kaubanduses on riik leiutanud, et üles tõuseb, kuid alla enam kuidagi ei lähe ?
See on juba palja silmagagi näha. Käisin reede õhtupoolikul suures supermarketis toidukaupa ostmas - no väga vähe oli rahvast seal ja autmaatkassades hoopis tühi, hiigelparkla oli kah pooltühi.
Oli vaja pisut ehituskaupa koduse remondi tarvis - see pood pandi argipäeval kinni juba k 18 ja laupäeval k 16 !
Ja ega kaugel pole ka aeg kui maksud jälle Lätti sõidavad …
3 Likes
Kui sul on infot või kahtlusi kartellikokkulepete osas, siis õige organ on Konkurentsiamet, mitte LHV foorum. Kas (a) oled pöördumise teinud; (b) ei julge rääkida, nagu sa enda kommentaaris viitasid; või (c) oli see sisutühi plõksimine?
4 Likes
Huvitav jah kuidas tuul pöördub. Alles ju kuulsime seda juttu kuidas Lätsi olevat konkurentsi vähem ja selle pärast hinnad kõrgemal vaatamata madalamale käibemaksule.
Neivelti seinalt:
Näiteks ühes edukamas ketis Selveris on pindade üürikulu koos kütte ja valvega umbes kuus protsenti kaupade keskmisest müügihinnast. Kas saaks odavamalt? Kindlasti saaks. Aga kas keegi arvab, et Selveri töötajad sellega iga päev ei tegele? Kindlasti tegelevad. Aga peaminister arvab millegipärast, et ei tegele.
Ligi arvates 24% käibemaksu alandamine näiteks 6% punkti 18% peale kaupu odavamaks ei teeks aga Michali arvates on 6% kaubanduspindade kulu kaupade hinnas liiga palju.
6 Likes
Kinnitus ka Coopilt, et pindade kulu ei ole märkimisväärne.
https://www.err.ee/1609760439/coopi-juht-poehoone-kulu-ei-ole-kaupmehe-ariplaanis-markimisvaarne-osa
1 Like
Raudsepp ütleb ka, et see poepindade rohkuse jutt on häma, et fookus oluliselt ära nihutada, nagu me isegi läksime sellega siin kaasa:
Eks see jutt oligi suunatud rohkem erakonna enda valijatele õigustuseks ja see seltskond vast usub ka seda jama.
2 Likes
Tartu kesklinna ehitatakse riiklikult üht suurt pinda juurde, millest ca 50% läheb otseselt või kaudselt eraettevõtlusele väljarentimiseks.
1 Like
Eesti majandusest võiks ju arutleda. Aga praegu ei toimu mitte arutelu vaid hüsteeriline hädakisa. Käibemaks tõusis 2%. Kisa on vähemalt 100% eest. Inflatsioon on 5,6% - paljuvõitu jah, aga hiljuti oli 20%, mäletan ka seda, kui oli ca 970%. Palgad/pensionid ei seisa ka paigal. Jääb üle küsida, kellele on see kasulik? Vastutustundetud populistid mängivad kahtlast mängu.
Ma pole Jaak Alliku fänn, aga hiljuti ühes intervjuus tõstatas ta probleemi, et kunagi juhtisid erakondi isikud, kes olid ka muus tegevuses midagi korda saatnud, midagi juhtinud, hakkama saanud. Aga praegu pole vahet, võta Michal või Reinsalu, algusest peale poliitbroilerid.
1 Like
Käibemaks on tõusnud jupi kaupa 20% pealt 24% (20% tõusu) ja kui see ei ole suur tõus siis mis on suur tõus? Kusjuures 20% pidi ka ju olema ajutine ja tagasi minema 18% peale.
Kui riik ei oska kulutusi juhtida ja peab üle 50% koos tulu ja muude maksudega ära võtma siis on asjad ikḱa väga-väga halvad ja hädkisa peaks olem veel palju palju suurem.
15 Likes
Probleem on selles, et reformierakond läheb alati nende jaoks lihtsamat teed, ehk siis kärpimise ja efektiivistamise asemel hakkab makse tõstma. See on mugav, aga vastutustundetu. Tõsi, kärpimine toimub, aga reformierakond kärbib oma pidevate maksutõusudega riigi konkurentsivõimet ja ettevõtlikust, mitte enda priiskamist ja on oma maksufestivaliga nüüd juba liiale läinud.
Kui eravõttes sissetulekud ja väljaminekud omavahel ei klapi ning toote hinda tõsta ei saa, siis tuleb väljaminekuid vähendada, muutuda efektiivsemaks, areneda.
Kõiki peale neid maksutõususi on reaalsus see, et raha on ikka puudu, reformierakond suurendab meie laste tuleviku arvelt jätkuvalt riigi laenukoormust, samalajal kuuleme sellelt erakonnalt ikka veel juttu tasuta asjadest.
Sisuliselt oleme oma majandusega reformierakonna juhtimisel Kreeka poole teel ning enne midagi paremaks ei hakka minema, kuni IMF võtab riigi rahanduse juhtimise üle ning hakatakse päriselt kulupoole ülevaatamisega tegelema. Nagu Eesti majanduse praegune olukord näitab, siis okupatsiooniaegse plaaniinstituudi mentaliteet tänapäeva ei sobi ning riik sellega edu ei saavuta.
7 Likes
Ma lihtsalt vahepeal tuletan meelde, et riik on kaitsekuludesse suunanud täiendavalt ca 4% SKPst. See tähendab, et ilma Vene agressioonita oleks riigieelarve +2,5% SKPst ja poleks vaja ei üht ega teist maksu, mis hiljuti lisandunud. Riigi poolse ebaefektiivsuse üle saab ja tuleb vinguda aga reaalselt need maksutõusud tulenevad sellest otsusest.
3 Likes
mis takistas enne kaitsekuludesse panustada, Vene ohtu ei olnud? Oleks riigikaitsesse koguaeg panustatud nagu Soomes, siis ei oleks nüüd vaja eelmise 20a. tegematajätmisi tasa teha. Meenutagem, reform tahtis isegi ajateenistuse kaotada.
15 Likes
Kas ära ei väsita juba see propagandistlik jamps, et nüüd on kaitsekulutused tohutult tõusnud ja seepärast pidime räiged maksud juurde keevitama ?
Vaadake riigieelarvet
2024.a. eelarve kulud 17,68 B eurot, sellest kaitsekulud 1,111 B
2025.a. eelarve kulud 18,19 B eurot, sellest kaitsekulud 1,197 B
Eelarve kulud on suurenenud 511 miljoni võrra , kaitsekulud 86 miljoni võrra
Kuhu iganes see lisaraha läheb, mida tahetakse uute / suuremate maksudega kokku kraapida, väga suures enamuses kuhugi mujale.
Ehk nagu Võrklaev omal ajal ütles: Raha kulub igale poole !
Tõsi on hoopis see, et Eesti majanduse seis on nii vilets, et neil, kes pumba juures, tuleb orjarahvale, kes põllul küürutavad aina rohkem piitsa anda, et oma elustandardit säilitada. Kuid sel põllul küürutajal on siiski eelised Mahtra mõisa talupoegade ees 1858 : nad ei pea mõisa põlema panema, et paruni kabajantsikute piitsutamisest pääseda. Nad võivad lihtsalt lahkuda.
Nii inimesed kui ettevõtted
14 Likes
Nende arvelt kes lahkuvad (lahkuvad sit riigist ettevõtlikumad ja töökamad koos peredega), nende arvelt tuleb siia jäävatele pärismaalastele veelgi rohkem piitsa anda.
Samas on valitsusel oma valikud tehtud, kas toetada ja soodustada ettevõtlust ja töökust ning seeläbi majanduskasvu ja suuremaid sissetulekuid sh suuremat maksutulu, või pärssida ajuvabade maksutõusudega riigi konkurentsivõimet ja igal võimalikul viisil loopida töökusele kaikaid kodaraisse. Aga katsu seda plaaniinstituudi mentaliteediga seltskonnale selgeks teha, kes pole 35 aasta jooksul suutnud aru saada, et maailm on muutunud.
6 Likes
Veel suvalisemat võrdlust ei leidnud? Jutt oli 2021 ja varasematest kuludest (645 miljonit) vs 2025 (1,2 mld) ja edasi (nt järgmine aasta vist juba üle 2 miljardi).
Kes kujutab ette, et Soomes on kõik jube hästi ja lisainvesteeringuid ei vajata ja ei tehta, elab muumimaal, mitte päris maailmas. Natukenegi võiks teema kohta googeldada enne kui kommenteerid.
Vene ohu osas: Venemaa on enda sõjaväele kuluvat eelarvet mitmekordistanud, mistõttu me teeme sama. Kui sulle ei mahu pähe, et isegi kõrge oht on ajas muutuv suurus ja võib muutuda nt väga kõrgeks, siis vist ei olegi mõtet rohkem siin vestelda.
3 Likes
Soome kaitse-eelarve oli enne sõda 1,9% SKPst, on täna 2,5% ja plaanitakse tõsta 5% peale, kusjuures muretsetakse, et kust see raha võtta.
Küll on hea, et nemad investeerima ei pea.
4 Likes
Tekkis huvi, mis see tõus siis olnud on, kuni 2023a olid kaitsekulud suhteliselt stabiilselt poole miljardi ümber, pärast seda on hea tõus olnud. Ja plaan on tõsta veelgi:
2025 1,197 B
2024 1,111 B
2023 0,899 B
2022 0,545 B
2021 0,560 B
2020 0,516 B
allikaks, wikipedias olevad lingid riigiteataja eelarve ülevaadetele:
https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_riigieelarve#Eesti_riigieelarve_mahud