Just on uudis, et Eestis lõpetab jalatsitööstus tegevuse.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120390051/eesti-jalatsitoostuse-kokkukukkumine-aastaga-lopetasid-tegevuse-pooled-ettevotted
Ma ise vaataks sellele peale kui mitte tootmismajandusele vaid teenusmajandusele, sest kogu see majandamine paistab välja kui teenuse osutamine, mitte tootmine. Aga selle majandamise saadus konkureerib mitte teenuste turul vaid toodangu turul.
Samas on siin valdkonnas ka kõvasti vastuolusid.
Näiteks rohkem kui aasta tagasi ilmunud artiklis https://arileht.delfi.ee/artikkel/120268636/peidus-parl-tuntud-soome-kaubamargi-jalatsid-valmivad-eestis-tagasihoidlikes-tingimustes on märgitud, et nende toodetud jalatsite järgi on tohutu nõudlus, ometigi mindi pankrotti ja pandi butiik kinni. Miks?
vaata ka artiklid sarjast “armastatud kohvik sulges uksed”
Kui oleks ikkagi olnud piisavalt paljude klientide poolt armastatud, siis poleks äkki pidanud neid uksi sulgema.
Jõuame jälle sinna tagasi kuhu ka varem oleme jõudnud – ajakirjandus toodab massiliselt praaki.
kui ma oleks kingariiulil näinud enamvähem normaalset kinga sildiga “Tehtud Eestis” oleksin selle valinud aga ma ei ole sellist kinga siiamaani näinud, miks? Eesti jalatsitööstus?
Hetkel ei saa me nii või teisiti aasia toodete vastu, nendes segmentides.Muidugi on meedia pealkirjad sageli vastuolus teksti sisuga. Viimase 5 a jooksul on ecco tooted kohutavalt alla käinud ))) Isiklik praktika ja kingseppade inf ))))
Sest vajalikus mahus müüki on võimalik teha ainult laiemal turul, aga see eeldab sellel turul sissetöötanud kaubamärki. Nii et allhankena tehtud eesti jalatsit ostad mõne soome või rootsi sildiga.
(nüüd enam muidugi mitte, sest energiahind ja maksud tähendavad, et seni allhanget teinud ettevõtted lõpetavad üldse töö).
Ma ei kritiseeri. Ma konstanteerin fakti. Asjaolud muutuvad. Loomulikult on see hea, tööd tulevad sisukamad ja arenguhüpped inimese jaoks suuremad.
Riik tunnistab viga: pensionid ja üürihinnad on kasvanud statistilise apsu tõttu liiga kiiresti.
Aastaid kestnud metoodiline viga arvutamisel on kunstlikult paisutanud Eesti inflatsiooninäitajat, mistõttu on nii pensionid kui ka tuhanded indekseeritud lepingud kallinenud kiiremini, kui tegelik majandusolukord eeldanuks. Uus analüüs hindab, et metoodiline viga elektrihindade arvutamisel on Eesti üldist hinnataset (HICP) paisutanud kumulatiivselt 3–4%. Seejuures pole tegu enam ainult Eesti Panga ökonomisti hinnanguga.
Kui ma nüüd õieti mäletan siis oli Ligi see, kes arvas et meil arvutatakse inflatsiooninäitajat valesti.
Eesti peab harjuma aeglasemate kasvunäitajatega ning sellises olukorras muutuvad varem ebaolulised statistilised vead olulise tähtsusega vigadeks. „Kui meil varem võis viga olla näiteks üks-kaks protsenti aastas, siis kui su majanduskasv ongi üks-kaks protsenti, on viga selle kasvuga võrreldes väga suur,“ nentis Oja. „Mida rohkem me oleme vana Euroopa riigi moodi, kus on aeglane kasvutempo, siis minevikus tehtud vead nii kergesti välja ei taandu. Me peame muutma oma statistika täpsemaks, sest ka paberil suurem inflatsioon kandub otse pärisellu.“
Kohutav. Veel üks sigadus Rataselt, Ossinovskilt, Helmelt ja Seeder - Reinsalult. Alates 2016 aasast on Eestile tekitatud üüratu kahju.
Inflatsiooni arvutamisega võiks nagu tegeleda Konjunktuuriinstituut. Ainuke sõnum, mis sealt viimaste aastate jooksul on tulnud - “Leedu läheb meist mürinal mööda” (variant - on juba läinud).
Mida paganat! Jälle kopeeritakse siia, lisaks lingi panekule tasulisele artiklile, veel selle artikli sisu topelt ka? Milleks? Must lipp abiks.
no näed, elu on ju lill, oleme ju jõudnud õitsvasse kommunismi, nüüd hakkab tulema statistika selliselt, et tänu Kristelile ja teistele tema partei liikmetele on Eestis EU madalaim inflatsioon ja kõrgeim majanduskasv
Kui ma poodi lähen, siis see hinnalipik, mida ma näen, on lihtsalt minu vaimuhaige luul.
Pole võimalik, et 600 g leivapäts maksab üle euro ja Viru Valge 500 ml 9 eurot !
Tahaks müüjale kah seda öelda, kuid tema ajab ikka oma joru, et tulebki niipalju maksta .
Temal kah siis ilmselt luulud .
Kui seal oli üks suur tabel, siis tegelikult on see päris hea algus asja refaktoriseerimisele.
Nüüd tuleb profileerides kitsaskohad üles leida ja neid siis optimeerida. Uued arendused aga teha korralikult.
Viru valge on veel kallis naps. Grossi viin maksab 5,74€
Konkurentsitult odavaim hobi on täna viinajoomine.
Kui nõuka ajal statistika ei meeldinud, hakati tsentrite asemel puudasid kasutama.
Ma ütleks, tunnetuslikult, et inflatsioon on pigem meil ametlikult väiksemaks mugavdatud, kui see mida tänaval näeb.
Kõikse kurvem on see, et ei jää midagi muud üle kui nõustuda. Kui ma üleüldse igasuguse kärakapanemise maha jätsin, siis hakkas minema õhtul teleka ees üsna “sixpäkiga” võrreldavas eelarves pähkleid-näkse-kommi-küpsist-soolapulka-kõrsikut.
Muudest asjadest (a la sportimine v. hobid või miskid kultuura-üritused) on juba paar korda juttu olnud. Ja veel üks tähelepanek. Kui sul on “kaine reede” siis ilmselt ei ole sul ka pool-pohamkast õllega uimerdamise laupäeva. Siis ta tahad midagi TEHA. Näiteks hakkad terrassi või suitsuahju või verandat vms. ehitama. Või teed midagi muud asjalikku. UH-OH!!! Ole mees löö tööriistade (mis on küll ühekordne kulu) tööriistade tarvikute (näiteks lihvkettad) kinnitusvahendite ja materjali ja elktrikulu kokku. Oi. o… Väisasin täna DEPOT võtsin mõned (tõesti mõned) suured poldid, seibid, 16 mutrid ühe spetsiifilise kinnituse jaoks. Natuke veel sellist pudu ja kõige kallim asi oli purgike musta sprevärvi värviparanduste jaoks. Kokku läks 24 rutsi. Neli “Grossi”. Selle raha eest kannataks juba 2 päeva täitsa korralikult täis olla.
Aga parem ärme hakka arvama, kas on viin “liiga odav” või on kõik muu elukallidus liiga sõge.
Keskmise palga suhtes pole viin MITTE KUNAGI nii odav olnud.
Kujutlege, et aastal 1980 oleks saanud poest tavalise lauaviina 60-70 kopikaga! Isake Darwin oleks mõne kuuga platsi pooltühjaks löönud.