Täna kirjutatakse LHV foorumisse kommentaare AI abiga, tulemus on täielik tüütu saast. Mõne kommentaari juures tunnistatakse AI loomingut, mõne teise juures mitte.
Veel näiteid: Kirjanik Alexandre Dumas vanem kasutas õpipoisse või assistente pikkade tekstide väljamõtlemiseks ja kirjutamiseks, mis paigutati tema kirjutatud raamatute sisse.
Kunstnik Mark Kalev Kostabi kasutab palgatud tööjõudu oma maalide valmistamisel, et need kiiremini valmis saaks.
AI ei too midagi kvalitatiivselt uut. AI suudab lihtsalt seda mahtu tohutute suurusjärkude võrra suurendada, ilma kvaliteeti tõstmata. Aga see pole veel midagi hullu võrreldes järgnevaga: palju hullem on see, et see isik, kes kasutab AI abi oma tekstide “võimendamisel”, ei loe millegipärast mõttega seda teksti läbi, mida AI produtseerinud on, ja ta lükkab selle, kui enda loomingu, otse meediasse (või mõne komisjoni ette) kõigile teistele hekseldada.
Paljude puhul hakkab olemagi nii, et alles 50 aastat aktiivset rabamist tagab lõpuks sellise kapitali, mis võimaldab äraelamiseks sobiva passiivtulu. (Vaata kasvõi meie ühte väga viljakat kommentaatorit, kes aeg-ajalt oma eraelu ja sissetulekuid avalikult eksponeerib.) Millegipärast aga tänapäeva noored arvavad, et nad saavutavad selle sama asja 10 korda lühema ajaga.
Samas, kui vaadata innovatsioonilistes valdkondades töötavaid inimesi, siis neist paljud võiksid juba praegu jalad seinale visata ja mitte midagi enam oma elus teha. Aga otse vastupidi, nad rabavad jätkuvalt kui oravad rattas, rajades uusi ettevõtmisi.
Teadlane saab alluvate poolt tehtavast lihtsamast osast suurepäraselt aru. Tudeng laseb AI-l kardetavasti töö teha ka asjade kohta, millest ta ise suuremat midagi ei tea.
1 Like
Ärksam ning võimekam tudeng võtab AI poolt produtseeritud teksti ja hakkab seal kirjas olevate asjade kohta internetist taustainfot otsima, et mitte pärast õppejõudude ees päris lolli olukorda jääda. Nojah, seda kõike võib ju samuti õppeprotsessiks nimetada, iseasi kui palju sellest ka tudengile meelde jääb ja ta seda ka reaalsuses rakendada oskab.
1 Like
Ma ei julgeks ennast küll teadlaseks nimetada, aga AI mõistlikus kasutamises ei näe ma midagi halba. Hiljuti näiteks oli vaja ühest riistvarast viimane välja pigistada io võimekuse vaates. Kiirus, vaid kiirus, ei muud… noo, mõtlesin välja kaks konkureerivat seadistust. AI soovitas ühte teist täiendavat (muide, mõned soovitused olid jama, mõned täielik jamamõned päris OK).
Nuputasin välja testiplaani, kirjutasin pisikese skripti ja siis käiasin seda 2, 4, 8, 16 ja 32 tööga. Umbes mitukümmend korda. Et välja siluda “jõnksud”.
raw data andsin AI-le hekseldada. Joonistas väga kenad graafikud ja tabelid csv pealt.
Tulemus oli mu endagi jaoks üllatav. Eeldatav võitja (seadistus) sai “underdogi” käest vasta lonti, niimis tolmas.
Pärast tegi AI veel esitluse ja kiirkokkuvõtte kolleegidele tulemuste tutvustamiseks.
Akadeemilises maailmas peaks sinna veel “allikad” laskma kokku otsida ja natuke “analüütilist osa” juurde kirbada laskma, et miks just selline testimise metoodika jms.
Sissejuhatus, kokkuvõte ja olekski bakatöö mahus (või vähemalt ainetöö) töö valmis.
Ma olen täiesti päri, et nagu paljudes teistes valdkondades, riisub meelelahutusäris koore pisike osa tegutsejaid.
Lihtsalt selle passiivtulu teenimise soov on igati mõistetav ja seda ei maksa pahaks panna.
Ja hetke seis Eestis tundub ka olevat selline, et kui kokkuvõtteks teenid sellega paarsada eurot kuus, siis pole see sissetulek, millega ära elada, aga abiks ikka ja why not. Pole väga erinev tuhandetest teistest OÜdest millest palgatöö kõrvalt aasta peale ehk kümmekond arvet erinevate pisemate teenuste eest välja kirjutatakse.
Kui noor sellest midagi muud ei saa, siis esimese ettevõtluskogemuse ikkagi, kui seda mingi OÜ alt teha.
1 Like
Selle passiivtuluga on väike “catch”. Selleks, et lubada endale luksust jagada “tutvustamise eest” paremale ja vasakule luisvuittonikotte (made in China, nagu viimane skandaalne paljastus väidab) kosmeetikat ja “porsesid”, peab sellel asjal päris kõva KATE peal olema. Omahinna ja müügihinna vahe ikka hellad 1000%. Maine! Bränd! jne.
Pole väga näinud, et keegi pisikese katte ja “volume” pealt teenitavat kraami vasakule-paremale jagaks.
See “üeliigne” raha (katte jaoks) peab ju kusagilt tulema. Esmapilgul võib see isegi vahva tunduda. Peaaegu nagu “sotsialistlik unelm”. Võtame selle privilegeeritud 1% käest raha ära – müüme talle 100 EURise omahinnaga käekoti 60 000 EURi eest. KaZumm. Ja suuname 59 900 EUR majandusse tagasi.
Kas ikka on nii. “Tagasi” läheb see pisku mis hiina töölisele antakse, natuke näpuotsatäis “influenserile” ja ühte teist jaemüügile ja reklaamile jne.
Lõviosa jääb “ringlema” sinna samasse 1% kätte. Mina toodan 1000% marginaaliga ühte luksustoodet, sina teist. Raha tõstame ühest taskust teise. Win-win?
Enamgi veel, selleks, et ärimehe trofeebimbo saaks 60k kotiga uhkeldada, peab see süsteemi hiiglasliku tolmuimejana pigem sealt “alt poolt” raha juurde imema. Konsolideerimised, väikekonkurentide lämmatamine, private equiti, kõikvõimalikud “pitsitamised” kasumlikkuse suurendamiseks.
Ehk siis… “kusagilt” tuleb raha (mõnusa müügikatte pealt). Paar kopsi pudeneb sellest ka “suunamudijale”… kes siis selle eest reklaamib SAMA elustiili (ja võib olla saab ka viilukese vorsti leiva peale). Veits absurdne ei tundu?
NB! Ei, ma pole kade. Ei ma ei soovita “päris” sotsialismi “alternatiivna”. Ma nendin, kuidas mina seda asja näen. “Cope” jutu võite endale käepärasesse pimedasse kohta toppida, aga asjalik kriitika või kommentaarid on oodatud.
Skp/skt. Eesti. Mida on meil muule maailmale pakkuda?
Tantsu ja laulupidu ))) Omavahel võibki üksteisele statistikas kaupu vahendades tore olla, eriti laenatud papi eest )))
2 Likes
Just on uudis, et Eestis lõpetab jalatsitööstus tegevuse.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120390051/eesti-jalatsitoostuse-kokkukukkumine-aastaga-lopetasid-tegevuse-pooled-ettevotted
Ma ise vaataks sellele peale kui mitte tootmismajandusele vaid teenusmajandusele, sest kogu see majandamine paistab välja kui teenuse osutamine, mitte tootmine. Aga selle majandamise saadus konkureerib mitte teenuste turul vaid toodangu turul.
Samas on siin valdkonnas ka kõvasti vastuolusid.
Näiteks rohkem kui aasta tagasi ilmunud artiklis https://arileht.delfi.ee/artikkel/120268636/peidus-parl-tuntud-soome-kaubamargi-jalatsid-valmivad-eestis-tagasihoidlikes-tingimustes on märgitud, et nende toodetud jalatsite järgi on tohutu nõudlus, ometigi mindi pankrotti ja pandi butiik kinni. Miks?
vaata ka artiklid sarjast “armastatud kohvik sulges uksed”
Kui oleks ikkagi olnud piisavalt paljude klientide poolt armastatud, siis poleks äkki pidanud neid uksi sulgema.
3 Likes
Jõuame jälle sinna tagasi kuhu ka varem oleme jõudnud – ajakirjandus toodab massiliselt praaki.
kui ma oleks kingariiulil näinud enamvähem normaalset kinga sildiga “Tehtud Eestis” oleksin selle valinud aga ma ei ole sellist kinga siiamaani näinud, miks? Eesti jalatsitööstus?
Hetkel ei saa me nii või teisiti aasia toodete vastu, nendes segmentides.Muidugi on meedia pealkirjad sageli vastuolus teksti sisuga. Viimase 5 a jooksul on ecco tooted kohutavalt alla käinud ))) Isiklik praktika ja kingseppade inf ))))
Sest vajalikus mahus müüki on võimalik teha ainult laiemal turul, aga see eeldab sellel turul sissetöötanud kaubamärki. Nii et allhankena tehtud eesti jalatsit ostad mõne soome või rootsi sildiga.
(nüüd enam muidugi mitte, sest energiahind ja maksud tähendavad, et seni allhanget teinud ettevõtted lõpetavad üldse töö).
3 Likes
Ma ei kritiseeri. Ma konstanteerin fakti. Asjaolud muutuvad. Loomulikult on see hea, tööd tulevad sisukamad ja arenguhüpped inimese jaoks suuremad.
2 Likes
Riik tunnistab viga: pensionid ja üürihinnad on kasvanud statistilise apsu tõttu liiga kiiresti.
Aastaid kestnud metoodiline viga arvutamisel on kunstlikult paisutanud Eesti inflatsiooninäitajat, mistõttu on nii pensionid kui ka tuhanded indekseeritud lepingud kallinenud kiiremini, kui tegelik majandusolukord eeldanuks. Uus analüüs hindab, et metoodiline viga elektrihindade arvutamisel on Eesti üldist hinnataset (HICP) paisutanud kumulatiivselt 3–4%. Seejuures pole tegu enam ainult Eesti Panga ökonomisti hinnanguga.
1 Like
Kui ma nüüd õieti mäletan siis oli Ligi see, kes arvas et meil arvutatakse inflatsiooninäitajat valesti.
Eesti peab harjuma aeglasemate kasvunäitajatega ning sellises olukorras muutuvad varem ebaolulised statistilised vead olulise tähtsusega vigadeks. „Kui meil varem võis viga olla näiteks üks-kaks protsenti aastas, siis kui su majanduskasv ongi üks-kaks protsenti, on viga selle kasvuga võrreldes väga suur,“ nentis Oja. „Mida rohkem me oleme vana Euroopa riigi moodi, kus on aeglane kasvutempo, siis minevikus tehtud vead nii kergesti välja ei taandu. Me peame muutma oma statistika täpsemaks, sest ka paberil suurem inflatsioon kandub otse pärisellu.“
Kohutav. Veel üks sigadus Rataselt, Ossinovskilt, Helmelt ja Seeder - Reinsalult. Alates 2016 aasast on Eestile tekitatud üüratu kahju.