ikkagi tuli ära
kinnitage rihmad, kui te otse pihta ei saa siis läbi Euroopa nõudluse languse ikkagi
Tol ajal ei pidanud üldse arvutama ega arvet pidama, et kas ühel noorel on liiga palju riigieelarve najal õpitud ja teisel noorel jääb kõrgharidust puudu ja talle peab seda ka “jätkuma”. Kõik pani paika sisseastumiseksamitel moodustunud pingerida. Ning, erinevalt tänapäevast, ülikoolid ei pidanud vastu võtma kõiki “lävendit” ületavaid noori ja pärast mõistatama, et kuhu need kõik nüüd õppima panna, vaid oli ette antud piiratud arv õppekohti, mida täideti.
2 Likes
Võta rahulikult, 1. augustini on aega. TACO.
1 Like
Jah, ja riik tellis ja ütles kui mitu tudengit ühel või teisel erialal ta rahastab. Juurat ja majandust õppisid paljud tasulisel kohal.
Aga isegi see süsteem töötas teatud piirini. Ikkagi olid mõned “vajalikud” erialadel sellised, kus riigi tellimus ületas oluliselt noorte huvi. Pigem oldi nõus tasulisel kohal majandust või juurat õppima.
Ja see on veel ülikoolide erialade pilt. Kui enne oli juttu sinikraedest, siis kutsekoolides on teatud erialadel huvilisi samuti palju vähem kui tahetakse vastu võtta.
Kas “tasuta” kõrgharidusele üle minnes, kus oldi sunnitud vastu võtma viimane kui üks lävendiga koolilõpetanu, lahendas selle probleemi?
2 Likes
Ma lugesin kusagilt, et ainult 20 % inimestest on võimelised mingit vähegi mõistlikku kõrgharidust omandama. ( s.t. mis annaks ka eriala, millega on võimalik elatist teenida paremini kui kojamehe luuda liigutades, pirukaid küpsetades või supermarketis kaupa riiulitele ladudes ).
Sellel okupatsiooni / sovetiajastul oli Tartu Ülikoolis 6000 üliõpilast. Elanikke oli Eestis siis 1,5 miljonit.
Juba siis rääkisid mõned professorid täiesti lahtise tekstiga eravestlustes, et kolmandik üliõpilastest on liiga lollid ja liiga laisad, neile pole üldse mõtet kõrgharidust anda, neile on seda vaja samapalju nagu seale sadulat, kuid kõrgemalt poolt oli käsk antud, et peab olema nii- ja naapalju kõrghariduse saajaid ja kes vähegi viitsis kohal käia ja eksameil spikerdada, see ikka läbi veeti kah kuni diplomini.
Nüüd on Eestis 1,3 miljonit elanikku ja Tartu Ülikoolis 14 000 üliõpilast . Kas inimeste intellektuaalne võimekus on sedavõrd tõusnud ? Muidugi mitte.
Lihtsalt latti on niipalju veel alla lastud. See lävend, mis 40 aastat tagasi oli madal ja mida professorid ei jõudnud ära kiruda, on nüüd veelgi madalam.
6 Likes
Ei, aga see polnudki mu väide, et lahendab.
Tahtsin lihtsalt viidata, et ka see riikliku tellimuse süsteem ei suuda sundida noori valima erialasid, mis nende seas populaarsed ei ole ja tagajärjena on alati mingis sektoris töökäsi puudu, sest ülikoolidest või kutsekoolidest tuleb lõpetajaid näpuotsaga. Ja probleem ei ole selles, et ei tahetaks ega suudetaks õpetada. Õppida ei taheta.
Täna kirjutatakse lõputöid AI abiga. Info on nüüd kõigile tasuta ja klassikalise hariduse aeg on läbi.
Meil on liiga kaua soovitatud noortele: “Omandage eriala, mis teile meeldib”.
Tegelikult peaks olema: “Omandage eriala, mis ei ole teile ebameeldiv ja kus saadav palk vastab teie ootustele.”
9 Likes
Suunamudimine/Onlyfansi puhul on tegemist tavalise showbusinessiga, kus teenivad vähesed aga siis ka palju, enamik mitte midagi ja teevad end lolliks ja rikkuvad oma tuleviku ära. Lisaks on terve sektor tegelikult languses, kuna uudsus kadunud ning AI mis suudab personaalsemalt läheneda muutub järjest paremaks.
Jutt oli aga passiivtulu teenimisest, kus siiski 95% loodab jõuda sinna investeerimisega, mitte TIK TOKis passatiga põlvas rallides või oma jalgevahe näitamisega OFis. Noored ei ole nüüd nii lollid ja reaalsusest irdunud ka.
Lihtsalt mingil määral on terve see passiivtulu teenimine muutunud noorte seas üsna suureks kinnisideeks. Mille põhjus on selles, et keegi ei taha käia tööl järgnevad 50 aastat ning see pakub vähemalt idees, töötavat lahendust selle vältimiseks.
Mille peamine jama on selles, et kui suur osa inimesi üritab seda teha, siis ei saa sellega hakkama keegi, sest päeva lõpuks peab keegi töö ära tegema ja kui rantjeesid tekib liiga palju, lööb see teenuste hinnad nii üles, et vaesemad neist peavad ikkagi tööle tagasi minema.
Muidugi on selle peamiseks kõrvalmõjuks see, et üleüldine elukallidus igat pidi tõuseb, millest saavad kõige rohkem pihta rahvas, kes on vähemedukam, mis paneb riigi neile pappi külvama, mis omakorda paneb makse tõstma jne. Ühesõnaga saame kalliks ja vaeseks riigiks, mille poole tegelikult me juba praegu liigume.
Ilma AI/Robotiseerimiseta saab puhtalt füüsiliselt siiski üsna väike osa ühiskonnast elada mitte midagi tehes. Sealjuures seoses elanikkonna vananemisega, see arv pigem väheneb, kui suureneb, seega suuremas pildis pigem tegemist suurs kasutu tõmblemisega, kus enamik peavad tööl ikkagi edasi käima.
3 Likes
Ja mis selles täpsemalt halba on??? Kui AI abil tehakse ära must töö. Mitte, et Ai kirjutab sinu asemel??? Vanasti, juba “etableeritud” teadlased lasid musta töö ära teha kraadiõppetudengitel või õppeassistentidelt (“kaasautori” kommi eest). Teadlastel olid laboritehnikud jms. Nüüd lihtsalt on “AI” ja see on ka tavalisele, teadusmaailma redeli esimesel pulgal seisvale jeekimile kättesaadav. Lihsalt üks teenus, mis enne oli ainult eliidile, on täna kõigile.
2 Likes
Täna kirjutatakse LHV foorumisse kommentaare AI abiga, tulemus on täielik tüütu saast. Mõne kommentaari juures tunnistatakse AI loomingut, mõne teise juures mitte.
1 Like
Veel näiteid: Kirjanik Alexandre Dumas vanem kasutas õpipoisse või assistente pikkade tekstide väljamõtlemiseks ja kirjutamiseks, mis paigutati tema kirjutatud raamatute sisse.
Kunstnik Mark Kalev Kostabi kasutab palgatud tööjõudu oma maalide valmistamisel, et need kiiremini valmis saaks.
AI ei too midagi kvalitatiivselt uut. AI suudab lihtsalt seda mahtu tohutute suurusjärkude võrra suurendada, ilma kvaliteeti tõstmata. Aga see pole veel midagi hullu võrreldes järgnevaga: palju hullem on see, et see isik, kes kasutab AI abi oma tekstide “võimendamisel”, ei loe millegipärast mõttega seda teksti läbi, mida AI produtseerinud on, ja ta lükkab selle, kui enda loomingu, otse meediasse (või mõne komisjoni ette) kõigile teistele hekseldada.
Paljude puhul hakkab olemagi nii, et alles 50 aastat aktiivset rabamist tagab lõpuks sellise kapitali, mis võimaldab äraelamiseks sobiva passiivtulu. (Vaata kasvõi meie ühte väga viljakat kommentaatorit, kes aeg-ajalt oma eraelu ja sissetulekuid avalikult eksponeerib.) Millegipärast aga tänapäeva noored arvavad, et nad saavutavad selle sama asja 10 korda lühema ajaga.
Samas, kui vaadata innovatsioonilistes valdkondades töötavaid inimesi, siis neist paljud võiksid juba praegu jalad seinale visata ja mitte midagi enam oma elus teha. Aga otse vastupidi, nad rabavad jätkuvalt kui oravad rattas, rajades uusi ettevõtmisi.
Teadlane saab alluvate poolt tehtavast lihtsamast osast suurepäraselt aru. Tudeng laseb AI-l kardetavasti töö teha ka asjade kohta, millest ta ise suuremat midagi ei tea.
1 Like
Ärksam ning võimekam tudeng võtab AI poolt produtseeritud teksti ja hakkab seal kirjas olevate asjade kohta internetist taustainfot otsima, et mitte pärast õppejõudude ees päris lolli olukorda jääda. Nojah, seda kõike võib ju samuti õppeprotsessiks nimetada, iseasi kui palju sellest ka tudengile meelde jääb ja ta seda ka reaalsuses rakendada oskab.
1 Like
Ma ei julgeks ennast küll teadlaseks nimetada, aga AI mõistlikus kasutamises ei näe ma midagi halba. Hiljuti näiteks oli vaja ühest riistvarast viimane välja pigistada io võimekuse vaates. Kiirus, vaid kiirus, ei muud… noo, mõtlesin välja kaks konkureerivat seadistust. AI soovitas ühte teist täiendavat (muide, mõned soovitused olid jama, mõned täielik jamamõned päris OK).
Nuputasin välja testiplaani, kirjutasin pisikese skripti ja siis käiasin seda 2, 4, 8, 16 ja 32 tööga. Umbes mitukümmend korda. Et välja siluda “jõnksud”.
raw data andsin AI-le hekseldada. Joonistas väga kenad graafikud ja tabelid csv pealt.
Tulemus oli mu endagi jaoks üllatav. Eeldatav võitja (seadistus) sai “underdogi” käest vasta lonti, niimis tolmas.
Pärast tegi AI veel esitluse ja kiirkokkuvõtte kolleegidele tulemuste tutvustamiseks.
Akadeemilises maailmas peaks sinna veel “allikad” laskma kokku otsida ja natuke “analüütilist osa” juurde kirbada laskma, et miks just selline testimise metoodika jms.
Sissejuhatus, kokkuvõte ja olekski bakatöö mahus (või vähemalt ainetöö) töö valmis.
Ma olen täiesti päri, et nagu paljudes teistes valdkondades, riisub meelelahutusäris koore pisike osa tegutsejaid.
Lihtsalt selle passiivtulu teenimise soov on igati mõistetav ja seda ei maksa pahaks panna.
Ja hetke seis Eestis tundub ka olevat selline, et kui kokkuvõtteks teenid sellega paarsada eurot kuus, siis pole see sissetulek, millega ära elada, aga abiks ikka ja why not. Pole väga erinev tuhandetest teistest OÜdest millest palgatöö kõrvalt aasta peale ehk kümmekond arvet erinevate pisemate teenuste eest välja kirjutatakse.
Kui noor sellest midagi muud ei saa, siis esimese ettevõtluskogemuse ikkagi, kui seda mingi OÜ alt teha.
1 Like
Selle passiivtuluga on väike “catch”. Selleks, et lubada endale luksust jagada “tutvustamise eest” paremale ja vasakule luisvuittonikotte (made in China, nagu viimane skandaalne paljastus väidab) kosmeetikat ja “porsesid”, peab sellel asjal päris kõva KATE peal olema. Omahinna ja müügihinna vahe ikka hellad 1000%. Maine! Bränd! jne.
Pole väga näinud, et keegi pisikese katte ja “volume” pealt teenitavat kraami vasakule-paremale jagaks.
See “üeliigne” raha (katte jaoks) peab ju kusagilt tulema. Esmapilgul võib see isegi vahva tunduda. Peaaegu nagu “sotsialistlik unelm”. Võtame selle privilegeeritud 1% käest raha ära – müüme talle 100 EURise omahinnaga käekoti 60 000 EURi eest. KaZumm. Ja suuname 59 900 EUR majandusse tagasi.
Kas ikka on nii. “Tagasi” läheb see pisku mis hiina töölisele antakse, natuke näpuotsatäis “influenserile” ja ühte teist jaemüügile ja reklaamile jne.
Lõviosa jääb “ringlema” sinna samasse 1% kätte. Mina toodan 1000% marginaaliga ühte luksustoodet, sina teist. Raha tõstame ühest taskust teise. Win-win?
Enamgi veel, selleks, et ärimehe trofeebimbo saaks 60k kotiga uhkeldada, peab see süsteemi hiiglasliku tolmuimejana pigem sealt “alt poolt” raha juurde imema. Konsolideerimised, väikekonkurentide lämmatamine, private equiti, kõikvõimalikud “pitsitamised” kasumlikkuse suurendamiseks.
Ehk siis… “kusagilt” tuleb raha (mõnusa müügikatte pealt). Paar kopsi pudeneb sellest ka “suunamudijale”… kes siis selle eest reklaamib SAMA elustiili (ja võib olla saab ka viilukese vorsti leiva peale). Veits absurdne ei tundu?
NB! Ei, ma pole kade. Ei ma ei soovita “päris” sotsialismi “alternatiivna”. Ma nendin, kuidas mina seda asja näen. “Cope” jutu võite endale käepärasesse pimedasse kohta toppida, aga asjalik kriitika või kommentaarid on oodatud.
Skp/skt. Eesti. Mida on meil muule maailmale pakkuda?
Tantsu ja laulupidu ))) Omavahel võibki üksteisele statistikas kaupu vahendades tore olla, eriti laenatud papi eest )))
2 Likes