Arutelu Eesti majandusest

Vaba teema
770

To: Draax.
Onlyfäns ning suunamudimine (ehk influentsimine) on ajutised nähtused ja mingi aja pärast kaovad sealt tagant rahad ära, sest toimub sellest üleküllastumine.
Onlyfänsis teenivad korralikult vaid vähesed. Ka suunamudimisel on vähesed loetletud, kes on selles valdkonnas edukad ja miski ei garanteeri nende edukust ka edaspidigi.
Mingi hobusenägu võis ju mõni kuu Onlyfänsis kuus 20000 dollarit sissetulekut saada, aga nagu ajalugu on näidanud, siis mingi hetk kuivab selline rahavoog kokku ning aina raskem saab olema siduda enda külge uut publikut kes on reaalselt ka nõus maksma selle jama eest, mida sinna sotsiaalmeediasse produtseeritakse.

See kõik loetletu on väga sarnane kunagiste interneti-rahamasinatega, kus loodeti et klikid või reklaambännerid toovad raha sisse, mis ehk kunagi alguses tõidki, aga nüüdseks on sealt rahad tagant ära liikunud, sest on aru saadud, et selline tehnoloogia siiski ei toimi sedasi, kui see alguses välja reklaamiti.

Suunamudimisele analoogne näide nähtuste ja tehnoloogiate kaduvusest: Ka 1990-datel ja 2000-date alguses oli tohutu rahamasin igasugused boybändid (ka mõned girlbändid). Igaüks neist bändidest pidas mõni aasta vastu ja siis tulid peale uued näod ja uued boybändid, kuni kogu see turuosa vajus suuresti unustusse. Publikut hakkas huvitama hoopis miski muu, näiteks EDM ja seda esitavad spetsiaalsed DJ-id.

771

Onlyfansimine konkreetselt on ajutine, aga muutuvad ajad toovad selle asemele ka alati midagi muud. Kunagi olid ‘juutuuberid’ tegijad, mõned suutsid oma videosid täitsa okeilt monetiseerida ja neid videosid sai teha peaaegu kõigest. Isegi sellest, et inimesed vaatavad videost kuidas teine inimene arvutimängu mängib.

Aga põhimõte, et noored otsivad lihtsamat sissetulekut, mida saab koguda ilma, et peaks kellast kellani tööl käima ja kellelegi aru andma, jääb. Ja ma ei oska seda ka neile kuidagi ette heita.

772

To: Draax.
Seda lihtsamat sisetulekut on noored aastakümneid otsinud. Ega narkoärigi midagi muud pole, kui see sama lihtsa ja kerge sissetuleku saamise üritamine.
Omal ajal müüdi raha eest Soomest saadud hilpe ja salvestati muusikat ümber ja müüdi piraat-kassette, hiljem müüdi kirjutatud CD plaate jne.

1 Like
773

Tsitaat Neivelti artiklist:
Ma tuletan neid vanu maksumäärasid meelde selleks, et näidata, kuidas meie maksusüsteem oli veel 20 aastat tagasi tänasest oluliselt solidaarsem. 18 protsenti käibemaksu ja 26 protsenti tulumaksu on võrreldes tänaste määradega kasulikum inimestele, kellel on väiksemad sissetulekud.
Lubab näidata, aga tegelikult paneb villast. TMvaba määra muutuse on miskipärast pildist välja jätnud. Kui kogemata, siis tekitab pisikese kahtluse tema kompetentsis, kui meelega, siis tema agendas.
Tol ajal oli TMvaba määr ca 20% keskmisest palgast. Praegu on ca 38%. Seda arvestades saab näiteks pool keskmist palka teeniv inimene praegu rohkem käibeta summas kaupa osta kui tol ajal.

3 Likes
774

Huvitav küsimus on, kui palju peaks ühiskond selliseid “otsinguid” kinni taguma? Kas otsija peaks saama sel ajal sotsiaaltoetusi, tasuta arstiabi? Maksab riik kinni, kui inimene 15 a ülikoolis käib?
Jõuab pensioniikka, palju peab olema “elamisväärne” pension, kui otsingud eriti ei õnnestunud?

2 Likes
775

Ülikooliga on väga lihtne - tuleb taastada kunagine 1980-1990-datel valitsenud süsteem - ülikooli sisseastumiskonkursid, riiklikud õppekohtade kindlad tellimused erialade lõikes. Kes saab sisse, neil on soodustused, kes ei saa sisse, saab kas järgmine või ülejärgmine aasta või läheb kutsekookooli või tööle. Vahet pole palju kordi sa konkursiga sisse saad, täidad õppeplaani, oled sees, ei täida õppeplaani, saad eksmati. Vabaks jäänud õppekohad täidetakse nendega, kes on tasulisel õppel.
Ja sisseastumiseksamite raskusaste ning küsimused olid just seotud selle erialaga kuhu sisse astusid ja olid seotud konkursi tihedusega. Mida suurem oli antud erialale konkurss, seda raskemad olid sisseastumiseksamid.

Sellest kõigest on siin foorumis ammu kirjutatud…

Ainult, et poliitikud ei taha sellest aru saada ning ajavad mingit mulli välja mingitest noorte “võrdsest” ja sünnipärasest “õigusest” kõrgharidust saada. Kogu see kõrghariduse-jama sai alguse sellest, kui otsustati, et gümnaasiumite riiklikud lõpueksamid hakkavad olema ülikooli sissesaamise aluseks.

6 Likes
776

kas just nõukogude aega on vaja tagasi minna aga süsteem enne aaviksoo “tasuta kõrgharidust” tuleks taastada.

süsteem oli toimiv. need, kes laisaks muutusid asendati tasulistega.
meil on küll tasuta kõrgharidus aga väga vähe tahetakse rääkida väljalangevusest.

lisaks poliitikutele mulle tundub, et siin on ka ülikoolide poolne mingi kala kusagil. ilmselt on tänaseks ülikoolid väga rahul sellega, et riik tellib stabiilselt mingi arvu kohtasid ja nad ei pea väga pingutama nende tasulistega. stabiilne rahavoog.

ja endast lugupidav ülikool teeb täna ka sisseastumiskatsed. sisult on tegemist IQ testiga. aga seda ei saa nii nimetada, kuna see oleks muidu väga rassssistlik. kas ja mis kujul need gümna eksamid peaks olema, kellel neid vaja läheb. on lõputu arutelu. aga hea ressurss läheb sinnagi magama igal aastal.

777

ikkagi tuli ära
kinnitage rihmad, kui te otse pihta ei saa siis läbi Euroopa nõudluse languse ikkagi

778

Tol ajal ei pidanud üldse arvutama ega arvet pidama, et kas ühel noorel on liiga palju riigieelarve najal õpitud ja teisel noorel jääb kõrgharidust puudu ja talle peab seda ka “jätkuma”. Kõik pani paika sisseastumiseksamitel moodustunud pingerida. Ning, erinevalt tänapäevast, ülikoolid ei pidanud vastu võtma kõiki “lävendit” ületavaid noori ja pärast mõistatama, et kuhu need kõik nüüd õppima panna, vaid oli ette antud piiratud arv õppekohti, mida täideti.

2 Likes
779

Võta rahulikult, 1. augustini on aega. TACO.

1 Like
780

Jah, ja riik tellis ja ütles kui mitu tudengit ühel või teisel erialal ta rahastab. Juurat ja majandust õppisid paljud tasulisel kohal.

Aga isegi see süsteem töötas teatud piirini. Ikkagi olid mõned “vajalikud” erialadel sellised, kus riigi tellimus ületas oluliselt noorte huvi. Pigem oldi nõus tasulisel kohal majandust või juurat õppima.

Ja see on veel ülikoolide erialade pilt. Kui enne oli juttu sinikraedest, siis kutsekoolides on teatud erialadel huvilisi samuti palju vähem kui tahetakse vastu võtta.

781

Kas “tasuta” kõrgharidusele üle minnes, kus oldi sunnitud vastu võtma viimane kui üks lävendiga koolilõpetanu, lahendas selle probleemi?

2 Likes
782

Ma lugesin kusagilt, et ainult 20 % inimestest on võimelised mingit vähegi mõistlikku kõrgharidust omandama. ( s.t. mis annaks ka eriala, millega on võimalik elatist teenida paremini kui kojamehe luuda liigutades, pirukaid küpsetades või supermarketis kaupa riiulitele ladudes ).

Sellel okupatsiooni / sovetiajastul oli Tartu Ülikoolis 6000 üliõpilast. Elanikke oli Eestis siis 1,5 miljonit.
Juba siis rääkisid mõned professorid täiesti lahtise tekstiga eravestlustes, et kolmandik üliõpilastest on liiga lollid ja liiga laisad, neile pole üldse mõtet kõrgharidust anda, neile on seda vaja samapalju nagu seale sadulat, kuid kõrgemalt poolt oli käsk antud, et peab olema nii- ja naapalju kõrghariduse saajaid ja kes vähegi viitsis kohal käia ja eksameil spikerdada, see ikka läbi veeti kah kuni diplomini.

Nüüd on Eestis 1,3 miljonit elanikku ja Tartu Ülikoolis 14 000 üliõpilast . Kas inimeste intellektuaalne võimekus on sedavõrd tõusnud ? Muidugi mitte.
Lihtsalt latti on niipalju veel alla lastud. See lävend, mis 40 aastat tagasi oli madal ja mida professorid ei jõudnud ära kiruda, on nüüd veelgi madalam.

6 Likes
783

Ei, aga see polnudki mu väide, et lahendab.

Tahtsin lihtsalt viidata, et ka see riikliku tellimuse süsteem ei suuda sundida noori valima erialasid, mis nende seas populaarsed ei ole ja tagajärjena on alati mingis sektoris töökäsi puudu, sest ülikoolidest või kutsekoolidest tuleb lõpetajaid näpuotsaga. Ja probleem ei ole selles, et ei tahetaks ega suudetaks õpetada. Õppida ei taheta.

784

Täna kirjutatakse lõputöid AI abiga. Info on nüüd kõigile tasuta ja klassikalise hariduse aeg on läbi.

785

Meil on liiga kaua soovitatud noortele: “Omandage eriala, mis teile meeldib”.
Tegelikult peaks olema: “Omandage eriala, mis ei ole teile ebameeldiv ja kus saadav palk vastab teie ootustele.”

9 Likes
786

Suunamudimine/Onlyfansi puhul on tegemist tavalise showbusinessiga, kus teenivad vähesed aga siis ka palju, enamik mitte midagi ja teevad end lolliks ja rikkuvad oma tuleviku ära. Lisaks on terve sektor tegelikult languses, kuna uudsus kadunud ning AI mis suudab personaalsemalt läheneda muutub järjest paremaks.

Jutt oli aga passiivtulu teenimisest, kus siiski 95% loodab jõuda sinna investeerimisega, mitte TIK TOKis passatiga põlvas rallides või oma jalgevahe näitamisega OFis. Noored ei ole nüüd nii lollid ja reaalsusest irdunud ka.

Lihtsalt mingil määral on terve see passiivtulu teenimine muutunud noorte seas üsna suureks kinnisideeks. Mille põhjus on selles, et keegi ei taha käia tööl järgnevad 50 aastat ning see pakub vähemalt idees, töötavat lahendust selle vältimiseks.

Mille peamine jama on selles, et kui suur osa inimesi üritab seda teha, siis ei saa sellega hakkama keegi, sest päeva lõpuks peab keegi töö ära tegema ja kui rantjeesid tekib liiga palju, lööb see teenuste hinnad nii üles, et vaesemad neist peavad ikkagi tööle tagasi minema.

Muidugi on selle peamiseks kõrvalmõjuks see, et üleüldine elukallidus igat pidi tõuseb, millest saavad kõige rohkem pihta rahvas, kes on vähemedukam, mis paneb riigi neile pappi külvama, mis omakorda paneb makse tõstma jne. Ühesõnaga saame kalliks ja vaeseks riigiks, mille poole tegelikult me juba praegu liigume.

Ilma AI/Robotiseerimiseta saab puhtalt füüsiliselt siiski üsna väike osa ühiskonnast elada mitte midagi tehes. Sealjuures seoses elanikkonna vananemisega, see arv pigem väheneb, kui suureneb, seega suuremas pildis pigem tegemist suurs kasutu tõmblemisega, kus enamik peavad tööl ikkagi edasi käima.

3 Likes
787

Ja mis selles täpsemalt halba on??? Kui AI abil tehakse ära must töö. Mitte, et Ai kirjutab sinu asemel??? Vanasti, juba “etableeritud” teadlased lasid musta töö ära teha kraadiõppetudengitel või õppeassistentidelt (“kaasautori” kommi eest). Teadlastel olid laboritehnikud jms. Nüüd lihtsalt on “AI” ja see on ka tavalisele, teadusmaailma redeli esimesel pulgal seisvale jeekimile kättesaadav. Lihsalt üks teenus, mis enne oli ainult eliidile, on täna kõigile.

2 Likes
788

Täna kirjutatakse LHV foorumisse kommentaare AI abiga, tulemus on täielik tüütu saast. Mõne kommentaari juures tunnistatakse AI loomingut, mõne teise juures mitte.

1 Like
789

Veel näiteid: Kirjanik Alexandre Dumas vanem kasutas õpipoisse või assistente pikkade tekstide väljamõtlemiseks ja kirjutamiseks, mis paigutati tema kirjutatud raamatute sisse.
Kunstnik Mark Kalev Kostabi kasutab palgatud tööjõudu oma maalide valmistamisel, et need kiiremini valmis saaks.

AI ei too midagi kvalitatiivselt uut. AI suudab lihtsalt seda mahtu tohutute suurusjärkude võrra suurendada, ilma kvaliteeti tõstmata. Aga see pole veel midagi hullu võrreldes järgnevaga: palju hullem on see, et see isik, kes kasutab AI abi oma tekstide “võimendamisel”, ei loe millegipärast mõttega seda teksti läbi, mida AI produtseerinud on, ja ta lükkab selle, kui enda loomingu, otse meediasse (või mõne komisjoni ette) kõigile teistele hekseldada.