To: PeaLiK.
Kas lehma lüpsmine on põllumajanduses see kõige teravam tööjõu-probleem? Kas varasematel aastatel polnud hoopis maasikakorjamine see valdkond?
Eesti toodab piima 2 korda rohkem, kui ise tarbib. Piima hinnad on laes. Raha laekumine peaks olema ilus, et tööjõule normaalselt palka maksta.
Maasikakasvatus moodustab vist null-koma-midagi piimatootmisega võrrelduna.
Anyway, oleks päris huvitav näha, kuidas maasikate masinkorjesse investeerinud ettevõte käsikorjele panustanud ettevõtetega konkureerida suudaks. Vastavad robotharvesterid on muidu täitsa saadaval: Robotic Harvesters | Agrobot
Snowballs chance in hell oleks sellest meie oludes eluga välja tulla.
1 Like
Mina ei näe, kuidas robotiseerimine saab lahendada ühtegi probleemi ühiskonna jaoks.
Kas see toob raha juurde sotsiaalsüsteemi? Ei too, see võib raha juurde tuua ettevõtjale, kes saab kasutada efektiivsemat tööjõudu. Kas see toob raha juurde inimestele, kes siis ise saaks oma sotsiaalkulude eest hoolitseda ilma riigi abita? Ei too, kui sa ei ole just ülemises palgadetsiilis, kes saab niigi juba ise hakkama ka praegu.
Maasikate masinkorje on alati huvitav, aga maasikate korjamine pole selline valdkond, mille tõttu peaks hoogsalt üliodavat tööjõudu kolmandatest riikidest sisse tassima. Kui ei tasu ära, siis kasvatagu midagi muud, kui maasikaid. Eriti veel tänavusel suvel, kus maasikad mädanevad niiskuse tõttu ära, vahet pole kas seal on robotid või inimtööjõud taga.
Õpilasmalevad meil juba on, äkki tuleks taaselustada selline asi nagu sotsialismi-aegne komsomoliaktivistide šefflus, uues kapitalistlikus kuues. Õpilasmalevad on end õigustanud, samuti kapitalistlikus kuues. Ka enne II maailmasõda oli tugev kooperatiivne liikumine Eestis, kindlasti leiab variante, kuidas kiirelt ja suuremas koguses ajutist tööjõudu linnadest leida.
Robotiseerimine suurendab tööviljakust, mis võimaldab palgata kõrgemalt kvalifitseeritud inimesi ja maksta neile kõrgemat palka, mis tähendab ka kõrgemaid maksulaekumisi. Samuti omanikele suuremat omanikutulu, mis omakorda tähendab suuremaid maksulaekumisi.
Inimese eesmärk ei peaks olema osata ainult lihttööd ja saada ainult miinimumpalka.
Ilmselt tuleb teha ära kiiremas korras arstiteenuse AI-stamine. Kõik probleemid, kus ei ole vaja otsest kokkupuudet lähevad AI-le, kes kirjutab siis vastavad saatekirjad kui näeb, et on vaja. Vähendaks arstide vajadust oluliselt kuna samaaegselt saaks vastuse väga suur number patsiente, kes muidu ukse taga ootaksid.
Teine selline näide on hariduses, kus Eesti õpetajate palgad on näiteks Läti-Leeduga võrreldes palju kõrgemad (eriti kui kõrvutada veel suhtena keskmisse palka), samal ajal meie õpetajad arusaadavalt väidavad, et ikka veel liiga madalad.
Selle maksukoormuse juures ei saa lihtsalt nii suure (statistikaamet väidab, et õpetajaid on ~22 000) töötajaskonna palka nii kõrgele tõsta.
3 Likes
Ilmselgelt, statistiliselt, kõik ei saa saada üle keskmise palka. Sellepärast madala- ja kõrgepalgaliste proportsioon jääb alatiseks enam-vähem samaks, nagu ta on praegu.
Sovjetiajal olid hariduses 40 õpilasega klassid tavalised, põhikoolis. Nüüd ei taheta kuidagi üle 26 õpilasega klasse tekitada. Ka lasteadades hakkab olema 20-lapselise rühma suuruse piirang. Kool on muutumas kohustuslikuks keskhariduse kätte saamiseni.
Millal tehakse ka lasteaed lapsele kohustuslikuks, kui kool seda juba on?
Kõik üle keskmise ei saa teenida, aga siis, detsiilide omavaheline proportsioon ja gini kordaja on erinevates riikides erinev. Kusagil on palkade jaotus ühtlasem, teisal ebavõrdsem.
Draax, nojah, mul õpetajate ja õpetamisega on see blokk, et see on selgelt investeering tulevikku, way olulisem kui mingid teed ja majad. Meditsiini osas mul blokki pole, see on rohkem heaoluteenus, on teatav annus empaatiat (nii meditsiinitöötajate kui patsientide osas), mis tänu mõnede häälekate inimgruppide (uhuud ja ülalmainitud grillvorsti klubi) järjepidevale tööle asendub aina kiirenevas tempos küünilisusega 
1 Like
Kuigi kontoritöötajate/mittekontoritöötajate osakaale eraldi kuskil välja ei tooda, siis Statistikaameti andmed tööandja liigi ja tegevusala järgi näitavad küll sootuks teistpidist pilti.
Seoses rahvastiku vanuselise struktuuri muutumisega tekib defitsiit ennekõike just elukondlike teenuste pakkumises (toiduainetööstus, kaubandus, kommunaalteenused, hooldus), kus kontoritöö osakaal ei saa just suur olla. Kontoriplanktonist pole siin suurt midagi tolku ja neile saab lihtsalt potkut anda, mitte vaevata neid läbi pudelipõhjaklaaside arvutikraanilt tähtede veerimisega.
2 Likes
Arste võib-olla ei ole piisavalt, et vananevat ühiskonda ravida, aga õpetajate probleem (seesama pidev hädakisa, et kohe-kohe jääb suur osa pensionile) hakkab lähema 3-4 aasta jooksul iseenesest lahenema. Pärast 2022. aastat on sündivus nii julmalt kukkunud, et see annab juba lasteaedades tunda. Isegi Rae vallas, mis on Eesti lasterikkaim vald, ei olnud sellel kevadel suurt hädakisa sügisese lasteaiakohtade jaotamise osas, sest lõviosa lapsi said koha. Need 2022-2023 sündinud mudilased lähevad nüüd lasteaeda ja neid on juba eelmiste aastakäikudega võrreldes väga vähe.
Seesama põlvkond läheb umbes 2029 kooli ja siis virutab reaalsus paljudele KOV-idele ja koolipidajatele kuvaldaga piki vahtimist - korraga on (pool)tühjad klassiruumid. Suuremad lennud lahkuvad, algklassidesse tuleb juba poole vähem lapsi. Ja võivad need õpetajad ka tasapisi rahulikult pensionile minna.
1 Like
Kas meil on ametliku miinimumpalga-tase sõltuvusse pandud kuidagi keskmisest palgast või mediaanpalgast? Ei tohiks ju nii olla? Seega, kui ma kirjutasin miinimumpalgast, miks siia sisse tõmmati keskmise-palga teema (eriti veel keskmisest palgast veelgi kõrgema palga teenimise mõttes)?
Veel mõni aasta tagasi käis läbi info, et Euroopa lõikes on just Eestis kõige rohkem õpetajaid tööl ühe õpilase kohta. Nüüd, laste arvu vähenedes see tendents süveneb.
Samas, hiljutine immigratsioon Ukrainast tõi Eestisse päris korraliku koguse uusi lasteaialapsi ja õpilasi.
Huvitav, mis sellise AI-keelemudeli treenimise ja käitamise kulud olla võiksid, mis asendaks 7-aastat kestva kõrghariduse põhiõppe, erialaõppe ja residentuuriga saavutatava kompetentsi? Ühest tuumajaamast piisaks selle käigushoiuks?
Dr Google on niigi kõigile neile juba vana tuttav, kes on saanud teada, et vajaliku erialaarsti juurde pääsemiseks võib kuluda 1,5 aastat ja selle ajani tuleb kuidagi ära kannatada.
See juhtub siis kui sa vendor-lock-in’i kinni jääd. Kuidas John Deere farmereid lüpsis, seda me teame kõik. Tegelikult tuleks juba TÄNA vastu võtta SEADUS… ainult avatud standardid ja ühilduvad süsteemid. Täielikult dokumenteeritud. Eraisikul on muidugi vaba voli osta mistahes HikVisioni, aga sellisel juhul on “pisikesi” probleeme lubade, serrtifikaatide, toetuste jms. saamisega. Auditite läbimisega. st. neid ei saadagi ja läbitagi. Kas meie teravama pliiatsid Riigikogus mõtlevad selle peale? Zero, Nil, Zippo. Aga robotitel on juba “jalg ukse vahel”. Viimane aeg oleks see regulatsioon vastu võtta TÄNA, sest Homme. On. Hilja.
3 Likes
Ehk siis, su ettepanek on muuta palgadetsiilide omavahelist proportsiooni? Lahendada probleem meditsiinitöötajate palku vähendades ja miinimumpalka tõstes?
Esiteks ma ei usu, et see on võimalik ja teiseks, sellel ei ole enam mingit seost robotiseerimise ja automatiseerimisega.
Arvutite kasutuselevõtt ei kaotanud ära odava lihtöö tegijaid. Internet samuti. Ei juhtu nii ka peale üleüldist teenuste automatiseerimist.
Tänapäeva tööjõu vabaliikumise olukorras ei tasu ära unustada, et teatud ametikohad sh. meditsiinis arstid+õed+hooldajad on vägagi oodatud ka teiselpool riigipiiri ehk teatud taluvuspiir hoiab nende väljapoole liikumistahet kontrolli all aga kui teiselpool saadav hüve (nii netotasu kui mõnel juhul vähem hüsteeritsev keskkond) muutub piisavalt palju suuremaks, siis ollaks varmimad ka lahkuma ja see kes kord lahkunud, see on suure tõenäosusega ka mingiks ajaks (kui mitte jäädavalt) kadunud …
juba ‘Mereröövlitütar Arabellas’ oli kõnekäänd, et " mürgita, mürgita - esimese tormiga lähed üksi põhja" ehk siis töötasu ei pea olema ametitiitliga vaid sisulise ja ühiskonnale vajaliku töösisuga kooskõlas!
nt. “riigikogulaste” ja ülejäänud ametkonna (ametnike) palk ei peaks olema sõltuvuses, mitte keskmisest palgast, vaid näiteks SKP/riigi elanikkonna kogu heaolukasvamise protsendist! küll siis leiaks ka mõtteid ja vahendeid ülejäänud kogukonna ja mitte ainult oma leivanukikese eest hoolitsemiseks!
4 Likes
On väga lihtne, robustne rusikareegel. ÜHE pensionäri täielikuks ülalpidamiseks (s.h. lisaks penisonile ka sotsiaal- ja ravikulud) on vaja “keskmiselt viis” (VIIS!) keskmise palgaga keskmist töötajat.
Seega, robotiseerimise puhul on vältimatu, et “roboti sotsiaalmaks” tuleb. Näiteks robot teeb tööd. Samasugust palka saav samasugust tööd tegev inimene saab N summa. Sellelt läheb 36% “roboti sotsmaksu” vanurite- ja penskarite vajadusteks. Lihtne? Päriselt ei ole, aga on ilmselt tehtav.
PROBLEEM on selles, et koos UUE tehnoloogia peab kindlasti ringi disainima ka töövoo. Täielikult. “Trepingi taga seisev metallmees” on ikka väga 50ndad. Ja mine nüüd võta täpselt kinni, kui palju ja kes suudaks asendada inimest
Loogiline alternatiiv oleks muidugi mingit sorti ettevõtte tulumaks. Sest kui enne läks kulu inimese peale ja nüüd kulub “asendatud inimese” peale vähem, siis see raha ju bilansis kajastub.
Aga muidugi on siin üüüüüüüratu “halli ala” soo, kuhu eestlastest “rehepapid” kohe meelsasti kõrvuni sukelduksid. Kindlasti suudab osav finantsjuht, koos pädeva raamatupidajaga “näidata” et robotiseerimise kasum on täpselt NULL. Zero. Niipalju kui enne maksti inimestele palgafondi, kulub nüüd robotite hooluduse, liisingmakse, remondi ja kõrgharitud robotitehnikute palkadeks. Samas kui suurenenud tootlikkuse, võime 247 töötada, puudvate haiguspäevade, dekreetide ja puhkuserahade summa “kaob” kusagile bilansi ridade vahele nagu mutiaucku.
Ńullsummamäng.
Kahjuks, mina ka ei tea, kuidas seda mõistatust nii lahendada, et ettevõtjad-maksumaksjad ei oleks ebaõiglaselt koheldud ja pensionärid-vanurid oleks toidetud. Targemad ehk käivad mõne idee välja.
2 Likes