Pensioniiga oleks vaja Taani näitel tõsta 70 eluaastani. Tänane 65-ne ei peaks saama tegelikult pensionile.
1 Like
Hea mõte!
Tervena elada jäänud aastad sünnihetkel: 58,7
Meeste tervena elada jäänud aastad sünnihetkel: 56,8
Teedel rallivad rekkad, kaubaautod ja kaubikud, mille sohvrid kiitlevad kohtudes üksteise ees, mitu infarkti/insulti nad üle on elanud; televisiooni “ilmatüdrukul” võtab rulaatori järel kaamera ette tatsamine minuti; koolis unustab õpetaja tahvli ees aeg-ajalt ära, kes ta on; hambaid ravib tohter, kelle parkinsonismist värisevad käed löövad tuimestusampulli vahtu.
6 Likes
Väga kahju öelda aga piir tuleb välistööjõule täiesti lahti teha. Rahvusriik ideena on üllas, kuid seda ei jõua keegi kinni maksta.
1 Like
Aga kas mitte pensioniea tõstmine ei võimalda sotsiaalmaksust suuremat osas tervishoidu suunata, et saaks elada kvaliteetsemalt. Tänapäeval on enamik inimesi siiski kontoritöötajad, mitte kaubaautode juhid vms füüsilise töö tegijad.
1 Like
Meil on piir välistööjõule igati lahti - kogu Euroopa Liit on meil tööjõu kasvulava ja värbamislava. Mingeid takistusi pole, piiranguid pole. Lisaks puuduvad kolmandatest riikidest tööjõupiirangud kõrgspetsialistidele.
Teada on ka see, et odav ja oskamatu välistööjõud kolmandatest riikidest ei ole mitte lahendus, vaid lisakoormus kogu ühiskonnale, ka hilisemate väga teravate ühiskondlike probleemide peapõhjus.
Tegu on väga keerulise probleemiga, mida niisama ühe kiire lahendusvõttega ära ei lahenda.
Meie kohalik tööstus ja teenindusmajandus peab sellest aru saama, et automatiseerimine ja robotiseerimine on ainus lahendus, mismoodi käibeid ja kasumeid tõsta, mitte aga probleeme lahendada väga odava tööjõu abil. Tuleb ka aru saada, et seda odavat tööjõudu kolmandatest riikidest ei jätku lõpmatult.
7 Likes
Tervishoiu osas on meil tegelikult kukkumisruumi omajagu, vastavas edetabelis oleme Euroopas varuga esimeses pooles.
Ausalt öeldes võib-olla parem olekski koomale tõmmata ja kuskil Läti-Leedu-Poola kandis ära käia. Sucks to be see tüüp, kes mingi vältimatu kroonilise haiguse üles korjab ning siis peab elu lõpuni süsteemiga sõda pidama, talle (või siis endale, kes teab), tunnen kaasa. Aga samas kui põhimõtteliselt iga tervislikumatest eluviisidest rääkiv artikkel saab kommentaare stiilis “kuidas te julgete MULLE ütlema tulla, mitu kilo rasvas marineeritud grillvorsti ma nädalas süüa tohin”, siis järelikult on süsteem liiga hea, ei tekita hirmu ega motivatsiooni terve olla. Panen ikka täiega ja kui midagi on, siis küll arstid ära remondivad.
1 Like
Paljud arvavad mõnda aega nii. Siis hakkavad robottehnika rikketehnikute visiidiarved tulema…
Põllumajanduses valitses mõned aastad tagasi suuremat sorti robotlüpsi buum. Tänaseks on pea kõik platsilüpsile tagasi läinud.
1 Like
To: PeaLiK.
Kas lehma lüpsmine on põllumajanduses see kõige teravam tööjõu-probleem? Kas varasematel aastatel polnud hoopis maasikakorjamine see valdkond?
Eesti toodab piima 2 korda rohkem, kui ise tarbib. Piima hinnad on laes. Raha laekumine peaks olema ilus, et tööjõule normaalselt palka maksta.
Maasikakasvatus moodustab vist null-koma-midagi piimatootmisega võrrelduna.
Anyway, oleks päris huvitav näha, kuidas maasikate masinkorjesse investeerinud ettevõte käsikorjele panustanud ettevõtetega konkureerida suudaks. Vastavad robotharvesterid on muidu täitsa saadaval: Robotic Harvesters | Agrobot
Snowballs chance in hell oleks sellest meie oludes eluga välja tulla.
1 Like
Mina ei näe, kuidas robotiseerimine saab lahendada ühtegi probleemi ühiskonna jaoks.
Kas see toob raha juurde sotsiaalsüsteemi? Ei too, see võib raha juurde tuua ettevõtjale, kes saab kasutada efektiivsemat tööjõudu. Kas see toob raha juurde inimestele, kes siis ise saaks oma sotsiaalkulude eest hoolitseda ilma riigi abita? Ei too, kui sa ei ole just ülemises palgadetsiilis, kes saab niigi juba ise hakkama ka praegu.
Maasikate masinkorje on alati huvitav, aga maasikate korjamine pole selline valdkond, mille tõttu peaks hoogsalt üliodavat tööjõudu kolmandatest riikidest sisse tassima. Kui ei tasu ära, siis kasvatagu midagi muud, kui maasikaid. Eriti veel tänavusel suvel, kus maasikad mädanevad niiskuse tõttu ära, vahet pole kas seal on robotid või inimtööjõud taga.
Õpilasmalevad meil juba on, äkki tuleks taaselustada selline asi nagu sotsialismi-aegne komsomoliaktivistide šefflus, uues kapitalistlikus kuues. Õpilasmalevad on end õigustanud, samuti kapitalistlikus kuues. Ka enne II maailmasõda oli tugev kooperatiivne liikumine Eestis, kindlasti leiab variante, kuidas kiirelt ja suuremas koguses ajutist tööjõudu linnadest leida.
Robotiseerimine suurendab tööviljakust, mis võimaldab palgata kõrgemalt kvalifitseeritud inimesi ja maksta neile kõrgemat palka, mis tähendab ka kõrgemaid maksulaekumisi. Samuti omanikele suuremat omanikutulu, mis omakorda tähendab suuremaid maksulaekumisi.
Inimese eesmärk ei peaks olema osata ainult lihttööd ja saada ainult miinimumpalka.
Ilmselt tuleb teha ära kiiremas korras arstiteenuse AI-stamine. Kõik probleemid, kus ei ole vaja otsest kokkupuudet lähevad AI-le, kes kirjutab siis vastavad saatekirjad kui näeb, et on vaja. Vähendaks arstide vajadust oluliselt kuna samaaegselt saaks vastuse väga suur number patsiente, kes muidu ukse taga ootaksid.
Teine selline näide on hariduses, kus Eesti õpetajate palgad on näiteks Läti-Leeduga võrreldes palju kõrgemad (eriti kui kõrvutada veel suhtena keskmisse palka), samal ajal meie õpetajad arusaadavalt väidavad, et ikka veel liiga madalad.
Selle maksukoormuse juures ei saa lihtsalt nii suure (statistikaamet väidab, et õpetajaid on ~22 000) töötajaskonna palka nii kõrgele tõsta.
3 Likes
Ilmselgelt, statistiliselt, kõik ei saa saada üle keskmise palka. Sellepärast madala- ja kõrgepalgaliste proportsioon jääb alatiseks enam-vähem samaks, nagu ta on praegu.
Sovjetiajal olid hariduses 40 õpilasega klassid tavalised, põhikoolis. Nüüd ei taheta kuidagi üle 26 õpilasega klasse tekitada. Ka lasteadades hakkab olema 20-lapselise rühma suuruse piirang. Kool on muutumas kohustuslikuks keskhariduse kätte saamiseni.
Millal tehakse ka lasteaed lapsele kohustuslikuks, kui kool seda juba on?
Kõik üle keskmise ei saa teenida, aga siis, detsiilide omavaheline proportsioon ja gini kordaja on erinevates riikides erinev. Kusagil on palkade jaotus ühtlasem, teisal ebavõrdsem.
Draax, nojah, mul õpetajate ja õpetamisega on see blokk, et see on selgelt investeering tulevikku, way olulisem kui mingid teed ja majad. Meditsiini osas mul blokki pole, see on rohkem heaoluteenus, on teatav annus empaatiat (nii meditsiinitöötajate kui patsientide osas), mis tänu mõnede häälekate inimgruppide (uhuud ja ülalmainitud grillvorsti klubi) järjepidevale tööle asendub aina kiirenevas tempos küünilisusega 
1 Like
Kuigi kontoritöötajate/mittekontoritöötajate osakaale eraldi kuskil välja ei tooda, siis Statistikaameti andmed tööandja liigi ja tegevusala järgi näitavad küll sootuks teistpidist pilti.
Seoses rahvastiku vanuselise struktuuri muutumisega tekib defitsiit ennekõike just elukondlike teenuste pakkumises (toiduainetööstus, kaubandus, kommunaalteenused, hooldus), kus kontoritöö osakaal ei saa just suur olla. Kontoriplanktonist pole siin suurt midagi tolku ja neile saab lihtsalt potkut anda, mitte vaevata neid läbi pudelipõhjaklaaside arvutikraanilt tähtede veerimisega.
2 Likes
Arste võib-olla ei ole piisavalt, et vananevat ühiskonda ravida, aga õpetajate probleem (seesama pidev hädakisa, et kohe-kohe jääb suur osa pensionile) hakkab lähema 3-4 aasta jooksul iseenesest lahenema. Pärast 2022. aastat on sündivus nii julmalt kukkunud, et see annab juba lasteaedades tunda. Isegi Rae vallas, mis on Eesti lasterikkaim vald, ei olnud sellel kevadel suurt hädakisa sügisese lasteaiakohtade jaotamise osas, sest lõviosa lapsi said koha. Need 2022-2023 sündinud mudilased lähevad nüüd lasteaeda ja neid on juba eelmiste aastakäikudega võrreldes väga vähe.
Seesama põlvkond läheb umbes 2029 kooli ja siis virutab reaalsus paljudele KOV-idele ja koolipidajatele kuvaldaga piki vahtimist - korraga on (pool)tühjad klassiruumid. Suuremad lennud lahkuvad, algklassidesse tuleb juba poole vähem lapsi. Ja võivad need õpetajad ka tasapisi rahulikult pensionile minna.
1 Like