Vandenõuteooria. Ehk leitakse, et olukord, kus inimesel jääb palgast midagi üle, ta soetab maamajakese või (võimendusega) pisikese üürikonnisvara on ebanormaalne. Miks peaks eraisikul olema võimalus vara koguda? Ehk on selle kõige taga Kaval Plaan likvideerida omanikud kui klass. Kõik, kuni nn. “keskklassini” (endise) elavad palgast-palgani, ei oma midagi, rendivad kõike, transpordist eluasemeni, suurte transnatsionaalsete fondide käest (mingite vahe- ja tütarettevõtete kaudu. Sa ei oma midagi ja oled õnnelik.
Riigile, tõsi küll, see mudel mitte kopkatki juurde ei too, sest kasum viiakse (kasvõi kontsernilaenuna) Eestist välja. Aga see eest on omanikud kui klass likvideeritud, kõigist kodanikest v.a. 1% “mõjukaid” on saanud varatu ja sõnakuulelik “kaltsakproletariaat”. Kohalikud satraabid aga saavad isandate ees kannuseid teenida.
Võmatu?
Kas mitte hiljuti ei olnud see artikkel erakondade maailmavaadetest, kus isegi parempoolsete ettepanekud ei suutnud midagi kärpida ega kokku hoida, lihtsalt kulusid veidi vähem kasvatada kui teiste erakondade soovid?
Alustuseks võib-olla hea seegi, aga probleemi ikkagi ei lahenda.
Ja maksad sellelt sotsiaalmaksu ja muud tööandja kohustused? EI? Sellisel juhul tuleb tasuda “erisoodustusmaks”. Ja üldse, mingi suvalise kolmanda isku kontole “tilgutad”???
Uh-oh!
No üks võimalus oleks näiteks nõndaöelda tervisemaks, ming 2-3% palgast, oleks abiks ikka, sest kuskilt tuleb see puuduolev raha ju välja peksta
Teiste sõnadega - sotsiaalmaksu suurendada.
Need kõlavad tiitlid nagu “tervisemaks” või “julgeolekumaks” ei oma sisulist tähendust. Loeb ikkagi see, mida maksustatakse.
Kas see on aksioom, et kõik riigil puuduolev ikka tuleb kuskilt välja peksta?
Ei, sisulist tähendust hakkavad asjad omama siis, kui me teame kuhu raha läheb (näiteks kütuseaktsiis – teedesse, ja ainult). Mitte nii, et suvalisi auke lapitakse suvaliselt nii nagu tuju tuleb ja “raha läheb igale poole”.
Jah, aga antud juhul võiks see töövõtja õlule jääda. Pensioni teist sammast maksab ju igaüks ise
Põhimõtteliselt omaosalus.
Omar maksab 30 eurot päev äpiomanikule, palju sellest lõpuks sulle pihku jääb? 15?
Mis selle “ettevõtmise” point on?
Ei ole ju vahet, kumma “õlule” kui arvestatakse palgalt. Sisuliselt on tegemist tööjõumaksuga.
Sama hästi võib ju ka näiteks veelkord tulumaksu tõsta 26%-ni (tulumaks rakendub muidugi teistele tuludele ka, mitte ainult palgale). Sel juhul on tegemist tulumaksumäära muutmisega.
Need “julgeolekumaks” ja “tervisemaks” on lihtsalt turunduslikud pealkirjad nendele muudatustele.
Ja nõus Offfiga ka, et praegu on sotsiaalmaks veel ainus sihtotstarbeline maks, mille puhul on üsna hästi teada, kuhu see läheb. Kui tõsta tervisekassa osa sellest 13% pealt 15% peale, siis vähemalt on lootus, et ei virutata mingite muude valimislubaduste katteks.
Probleemi juurpõhjuse - rahvastiku kollapsi vältimise, ajaaken on ilmselt nüüdseks juba sulgunud ja siin pole enam midagi teha. Isegi kui iibeolukord mingi ime läbi kohe täna päevapealt kardinaalselt muutuks, hakkaks selle viljad alles kümnendite pärast avalduma.
Tegemist on mastaapse struktuurse probleemiga, mis ei seisne mitte raha puudumises, vaid hoopis selles, et teenuse pakkujate ja tarbijate omavaheline proportsioon on kiirelt muutumas. Tänase riikliku tervishoiu- ja pensionisüsteemi kokku varisemine on lõppkokkuvõttes vältimatu ja juba alanud.
Mida siis teha annaks?
a) Loota naiivselt, et olukorast annab välja rabeleda raha tõstmisega ühest taskust teise, mis tegelikkuses annab sellele allakäiguspiraalile lihtsalt veel omakorda hoogu juurde. Üha suurenev surve teenuste pakkujatele e. tööealisele elanikkonnale vähendab omakorda veelgi sündivust ja tõstab ka nende väljarännet, kohtadesse, kus neid veel nii hullusti ei ruunata. Ühel hetkel saab raha selles esimeses taskus lihtsalt otsa. Lõplikult. Kui kõik su tegevuse viljad järjepidevalt ära võetakse, siis sa paned lõpuks lihtsalt poe ju kinni ja lased selles töötanud inimesed lahti. Olemasolevatele hädadele lisandub veel massiline töötus ja kodutus.
b) Üritada sarnaselt Rootsi rahvastikuvahetuse eksperimendile, mis on muutnud nende linnad igapäevaste pommikärgatuste ja automaadivalangute saatel toimivaks Mogadišuks ja kohaliku elanikkonna massvägistamiste Mekaks, tekitada ka siia kohalikud Taškendid ja Ašabadid. Tagajärg sotsiaalhoolekandesüsteemile kokkuvõttes pigem neto-negatiivne ja vanglasüsteemi ületäitumise tõttu peame hoopis ise hakkama otsima veel lollimat riiki, kes oleks nõus sõlmima lepingut meie retsidivistide majutamiseks ja valvamiseks.
c) Paneme kõik üle jõu käivad riiklikud sotsiaalteenused lihtsalt kinni, jättes alles vaid absoluutselt hädavajaliku miinimumi. Arvestades poliitilist reaalsust on selle tahtliku ja teadliku toimumise võimalus suht olematu. Suure tõenäosusega proovitakse enne läbi variandid a) ja b) hävitades riigi majandus ja põlisrahvus ning alles seejärel juhtub see ise-eneslikult vältimatu paratamatusena.
PS. Kirjeldatud probleemistik pole kehtiv ainult Eestile, vaid laieneb pea kogu Euroopale. Jõukamates riikides, kus kapitalil on olnud rohkem aega akumuleeruda, on puhvrid lihtsalt suuremad ja sümptomid avalduvad viitajaga.
Mis sellest sihtotstarbelisusest kasu on, kui riik peab pidevalt niigi haigekassale või esimesse pensionisambasse raha juurde lisama?
Lisaks kaotas sihtotstarbelisuse isegi see maks, mis töötukassasse laekub, kui riik need rahad kõik riigieelarvelistele kontodele ümber tõstis.
Aina rohkem hakkab maksusüsteem olema selline, kus kõik maksud (või nn. “kindlustusmaksed”) lähevad ühte suurde potti ja kust raha võttes poliitikud otsustavad, et mis kulutuste peale kui palju panna.
Meil on ju rahvastiku vahetuse eksperiment samuti hoogsalt käimas. Lihtsalt Lääne-Euroopas võimutsevate tšurkade ja neegrite asemel on slaavlased. Alles see ju oli kui Eesti rahvaarv tegi korraliku mitmkümnetuhandese hüppe ja just noorte inimeste immigratsiooni näol.
Ei usu, et see jääb viimaseks ja nüüd edasi on langus.
Pensioniiga oleks vaja Taani näitel tõsta 70 eluaastani. Tänane 65-ne ei peaks saama tegelikult pensionile.
Hea mõte!
Tervena elada jäänud aastad sünnihetkel: 58,7
Meeste tervena elada jäänud aastad sünnihetkel: 56,8
Teedel rallivad rekkad, kaubaautod ja kaubikud, mille sohvrid kiitlevad kohtudes üksteise ees, mitu infarkti/insulti nad üle on elanud; televisiooni “ilmatüdrukul” võtab rulaatori järel kaamera ette tatsamine minuti; koolis unustab õpetaja tahvli ees aeg-ajalt ära, kes ta on; hambaid ravib tohter, kelle parkinsonismist värisevad käed löövad tuimestusampulli vahtu.
Väga kahju öelda aga piir tuleb välistööjõule täiesti lahti teha. Rahvusriik ideena on üllas, kuid seda ei jõua keegi kinni maksta.
Aga kas mitte pensioniea tõstmine ei võimalda sotsiaalmaksust suuremat osas tervishoidu suunata, et saaks elada kvaliteetsemalt. Tänapäeval on enamik inimesi siiski kontoritöötajad, mitte kaubaautode juhid vms füüsilise töö tegijad.
Meil on piir välistööjõule igati lahti - kogu Euroopa Liit on meil tööjõu kasvulava ja värbamislava. Mingeid takistusi pole, piiranguid pole. Lisaks puuduvad kolmandatest riikidest tööjõupiirangud kõrgspetsialistidele.
Teada on ka see, et odav ja oskamatu välistööjõud kolmandatest riikidest ei ole mitte lahendus, vaid lisakoormus kogu ühiskonnale, ka hilisemate väga teravate ühiskondlike probleemide peapõhjus.
Tegu on väga keerulise probleemiga, mida niisama ühe kiire lahendusvõttega ära ei lahenda.
Meie kohalik tööstus ja teenindusmajandus peab sellest aru saama, et automatiseerimine ja robotiseerimine on ainus lahendus, mismoodi käibeid ja kasumeid tõsta, mitte aga probleeme lahendada väga odava tööjõu abil. Tuleb ka aru saada, et seda odavat tööjõudu kolmandatest riikidest ei jätku lõpmatult.
Tervishoiu osas on meil tegelikult kukkumisruumi omajagu, vastavas edetabelis oleme Euroopas varuga esimeses pooles.
Ausalt öeldes võib-olla parem olekski koomale tõmmata ja kuskil Läti-Leedu-Poola kandis ära käia. Sucks to be see tüüp, kes mingi vältimatu kroonilise haiguse üles korjab ning siis peab elu lõpuni süsteemiga sõda pidama, talle (või siis endale, kes teab), tunnen kaasa. Aga samas kui põhimõtteliselt iga tervislikumatest eluviisidest rääkiv artikkel saab kommentaare stiilis “kuidas te julgete MULLE ütlema tulla, mitu kilo rasvas marineeritud grillvorsti ma nädalas süüa tohin”, siis järelikult on süsteem liiga hea, ei tekita hirmu ega motivatsiooni terve olla. Panen ikka täiega ja kui midagi on, siis küll arstid ära remondivad.
Paljud arvavad mõnda aega nii. Siis hakkavad robottehnika rikketehnikute visiidiarved tulema…
Põllumajanduses valitses mõned aastad tagasi suuremat sorti robotlüpsi buum. Tänaseks on pea kõik platsilüpsile tagasi läinud.