Arutelu Eesti majandusest

Ma elasin ca1,5 aastat ilma isikliku autota. Sain hakkama väga hästi, aga vahel oli vaja ikkagi ekspulateerida mõnda autoga sugulast isegi ratast poleks kasu olnud. Aga suuresti saab ilma autota elada tänu sellele, et elad mingis linnas.Toit/jook ja muu majapidamise kraam tuleb koju kulleriga. Postipaki järgi,kui just polnud väga suur, käisin jalutuskäigu ajal. Arsti ja juuksuri(teises linna otsas) juurde ka reeglina pool teed jalutasin ja kasutasin ühistransporti. Samas abikaasa ja laps oli vaja ikkagi aegajalt sugulase autoga sõidutada. Maale sõitsin rongiga lähimasse asulasse ja sinna pidin ikkagi mõne oma kalli sugulase autoga järgi kutsuma.
Vajadust ratta soetamise vastu, aga ei tekkinud kordagi. Ostsin ikkagi uuesti auto. Kasutan nii vähe kui võimalik ja pigem nendel juhtudel, kui rattast ka abi ei ole

4 Likes

Et auto on vajalik, ma isegi ei vaidlusta. Võib olla küll nii, et ajakulu ja mugavus ühistransporti kasutades õigustab isikliku auto olemasolu ilusti ära.
Kas “esmavajalik” auto peab tingimata maksma 30-40k, on juba selline huvitav küsimus, mille puhul seisukohad võivad päris palju lahknema hakata. 10k maksev auto on ju ka täiesti adekvaatselt sõitev sõiduk. Kui rahakott kallimat ei kannata, siis ka 5k eest on sõiduvahendeid müügis jne.
Sama lugu, kui väidetakse, et “eluase” peab tingimata olema 4 000 € ruutmeetri hinnaga korter uusarenduses samal ajal kui kolmveerand pealinna elab endiselt 50a vanustes mägede paneelikates.

Mu enda jaoks on väljaminekuid tehes üks kriteerium selline, et ma olen valmis rohkem investeerima asjadesse ja tarbeesemetesse (ka auto on tarbeese) mida ma kasutan igapäevaselt ja palju. Selle loogika järgi võiks kallim auto olla majanduslikult põhjendatud siis kui selles iga päev palju viibid. Näiteks kui sõidad iga päev vähemalt 30+30 min töö ja kodu vahet, siis mugavus ja erinevad lisad on sinu jaoks rohkem väärt kui selle inimese jaoks kes võib-olla kord kahe nädala tagant pikema sõidu suvilasse teeb.
Võib-olla see 2 000 € elektriratas võib ka olla teatud tingimustel mõistlik kulutus. Kui keegi karlssoni sugune sellega igapäevaselt tööle-koju sõidab vähemalt märtsist novembrini ja sellega päris palju isikliku auto pealt kokku hoiab, siis miks mitte jalgrattasse rohkem investeerida? Kui sa aga ostad jalgratta ja unustad selle panipaika ämblikuvõrke koguma, siis on ka 300 € liiga kallis.

5 Likes

Ei, eluase peab olema lihsalt tsiviliseeritud inimesele mõeldud. Köök ja söögituba eraldi, salong ja elutuba eraldi, raamatukogu ja kabinet must be.

Ma olen isegi vaadanud, et teoorias täitsa oleks. AGA… see on väga minu spetsiifilisest asukohast ja väga spetsiifilistest sihtkohtadest tingirtud. Elektrirattunirina oleks ma “jalakäija” ja saaks “lõigata” päris mitme kilomeetrise lõigu vahelt ära teatud kohtadest “otse”. Aga see on konkreetselt Nõmme-Vana-Mustamäe spetsiifika. Mujal Tallinnas selliseid “lõikamise kohti” väga ei ole.
Pealagi… 2000 EURi eest saab juba kasutatud A kati sõiduki või AM kati. Sellega küll kõnniteel aeleda ei tohi aga ridade vahel saab ikka päris kenasti lasta (muidugi mitte mopeediga). Aga 125cc ja maunaalkast võib “autodega sammu pidamiseks” juba täiesti piisav olla.

Kõige IDEAALSEM liiklusvahend Tallinna linnas oleks elektrimopeed. Selline, mille võtad AM katina arvele ja osaled liikluses. Kui on vaja, siis vajutad nuppu, numbrimärk läheb peitu, elektroonika piirab tippkiiruse 25 kmh ja sõiduk “digimuutub” AM kategooriast pisimopeediks. Sellega lased siis otse läbi pargi ja piki jalgrattateid jms. Best of both worlds. Ma ei tea, kas seadusesilm sellist asja aktsepteeriks, aga otseselt midagi KEELATUT ma siin ka ei näe.
Isenesest vändad ju ka ei SEGAKS, aga jumala eest mitte see sõnnik, mida PEAB väntama, et mootor abistaks. Kesse kurat seda viitsib. Vändad olgu ikka viimase häda jaoks kui aku on kogemata vales kohas kuivale sõidetud või peab Väga Järsust Mäest üles ronima.
P.S. Inimesed ja kogemused on muidugi erinevad. Eelistused ja arvamused samamoodi, aga Ampleri näitel – kui mõni müügimees peaks tulema mulle rääkima juttu, et ma peaks oma raha (ja mitte väikese summa) eest ostma midagi mille edasi liigutamiseks tuleks m.h. füüsilist pingutust rakendada, siis kohe ei teakski, kas peaks hakkama võika häälega naerma, nagu Joker pärast rahakuhja ära põletamist või teibaga üle kurgi andma.

1 Like

Meie tänase Eesti suurim probleem tundub olevat õhinapõhisuse puudumine, nagu ütles Jüri Raidla Err-i Reedeses intervjuus. Me võime ju naerda Andrus Antsipi öeldud sõnade üle, et Eesti viie rikkaima sekka, kuid vähemalt oli nendes sõnades visioon kogu riigi, rahva ja valitsuse jaoks. Praegu see visioon puudub. Ilma visioonita organisatsioon on aga nagu laevuke merel - läheb sinna, kuhu tuul puhub, keegi seda ei juhi. Teiseks vajab riik oma tipppoliitikute, ministrite ja riigikogusaadikute motivatsioonipakettide ülevaatamist. Nendesse ametitesse peaksid pääsema ainult inimesed, kes on oma ala spetsialistid, haritud ja kogenud. Selleks vajab riigiaparat ka senisest tõhusamaid motivatsioonipakette oma tippjuhtidele. Kui minister osutub rumalamaks temale alluvatest ametnikest, siis läheb riigijuhtimine hoopis ametnike, nn. süvariigi kätte ja ka riigikokku pääsevad toimetama inimesed, kelle suurimaks saavutuseks saab olema korraga bensiini ja diisli tankimine(ma ei väsi seda näidet kordamast).

2 Likes

Mis debiilsus see jälle on? Mida sa tahad “õhinapõhiselt” ära teha?!?
Muide, terve Linuxi maailm on “õhinapõhine”, kõigi sellest tulenevate hädade ja viletsustega.
Olen näinud… korduvalt. Õhinapõhiselt saab ära teha Esimese Sprindi, PoCi, MvP. Uus äge tehnolooga, uued võimalused, kõik-kõik on uus, septembrikuus. Sõidame, pusime, uurime.
Aga siis tuleb “hall argipäev”.
“Keegi peab üle kontrollima” et ega see neetud konteiner liiga palju õigusi ei kraba.
“Keegi” peab üle kontrollima, et kas kuulatakse ainult lubatud portide peal.
“Keegi” peab üle kontrollima, et kõik muu on kasvõi “soft” tulemüüris kinni topitud.
“Keegi” peab auditeerima RBAC mudeli, grupid ja kasutajad.
“Keegi” peab implementeerima OIDC vms. autentimise integratsiooni.
“Keegi” peab PKI integratsiooni tegema ja veenduma, et cerdid korrapäraselt ja korrektselt uueneks.
“Keegi” peab tegema integratsiooni varunduse, logimise ja seirega.
“Keegi” peab tegema taastetestid, DR plaani ja need verifitseerima ja valideerima.
“Keegi” peab koostama paigaldus-, seadistus- ja haldusjuhendid ja need kusagile “wikisse” toppima.
Pluss veel ühte teist “nippet-näppet”.
See kõik on üpris igav, nüri, mitte eriti väljakutset pakkuv, rutiinne jms. töö.
Ja isegi kubernetes, ansible, docker jm. toredad sõbrad meid iga kord ei aita. Deklarid peab ikka kirjutama, tegeme testid, verifitseerimise ja valideerimise. Alles II kord on kergem.
Ja AMMU enne seda, kui see “igav ja nõme” “vastik enterprass nõue” saab ära täidetud saab noortel särasilmsetel äkkeritel “õhin” otsa ja nad tormavad “uusi põnevaid väljakutseid” otsima.
Ammu. Enne.
Mistõttu maailm on paksult täis “üle londi” kuidagiviisi õhinapõhiselt üles klopsitud ja kubilan turvaauke ja nõrkusi ja ammul jäetud “tagauksi” täis süsteeme.
Sest korralik, korrektne “integratsiooni järeltöö” ongi kahjuks igav. Seda ei tehta õhinapõhiselt vaid “raha eest”.
Jah, selle ESIMESE osa teeks hea IT mees tööandjale tasuta. Sest huvitav ja äge on. PALKA saab ta selle teise loendi punktide täitmise eest. (Ja noh, elama peab ka, eks ju).
Nüüd mõtleme palun, kuidas samas mudelis näeb välja “õhinapõhine riigijuhtimine”
P.S. Ülalloetletu oli alles algus. Juurutamise faas. Siis tuleb veel “elukaare haldus” ja “talituspidevuse tagamine” teist sama pikk nimekiri, mida “keegi” peab tegemA.

2 Likes

Minu arvates drives Eesti vabaks saamisest alates õhinapõhisus meid kenasti edasi. Kõigepealt pingutasime, et oma raha saada, siis et võõrväed välja saada, siis et EL saada, siis et NATOsse saada, siis et Euro käibele võtta, IT Tiiger jne. Ja vaba riigi algul olid ajad ikka väga viletsad meil kõigil, aga eesmärgid kandsid. Eesmärkide puudumine tundub olevat kogu riigi suurim probleem. Tervishoiu näitel. https://epl.delfi.ee/artikkel/120389414/eksperdid-eestis-on-juba-euroopa-koige-kehvem-arstiabi-kattesaadavus-asi-laheb-aga-hullemaks-sest-raha-saab-varsti-otsa
Eesti valitsus teeb otsuseid valdavalt tsüklites, mille loogika on lihtne: tegevusi planeeritakse neljaks aastaks, misjärel saab mandaat läbi ja edasine jääb uue koosseisu otsustada. Selle tulemusena oleme end kammitsenud süsteemi, mis ei võimalda tervishoius strateegiliselt ja ettevaatavalt mõelda. Eesti tervishoid vajab pikka ja ministeeriumideülest strateegilist plaani. Tervishoidu rahastatakse juba praegu meie tervise tuleviku ja võimalikes kriisiolukordades tegutsemise arvelt. Seaduse järgi ei saa tervisekassa küll pankrotti minna, aga raha saab samamoodi jätkates lihtsalt otsa 2027. aastaks – see on kahe aasta pärast!
Vähe sellest, et tervisekassa ressursid saavad ühel hetkel otsa - veelgi nõutumaks teeb aga see, et tervisekassal ei ole tänaseni valitsuselt suuniseid, kuidas edasi minna.
Isegi avalik tunnistamine, et ongi jama majas, on parem, kui mitte millegi tegemine.

1 Like

Tegelikult täpselt see sama mida ma kirjeldasin. Protsessi juhtimine on tegelikult igal pool ühesugune. Sitaviskamine, riigijuhtimine, ititegemine…
OK, oletame, et tuleb optimistlik valitsus ja teeb suure õhinaga realistliku aga julge plaani. Pikas strateegilises perspektiivis. MIS välistab, et see plaan ei lasta järgmise “koosseisu” poolt mulinaga põhja.
Ja see “must töö” mida ma ülalpool kirjeldasin. See on see töö, mille peavad kantlserid, rea-ametnikud, riigi sisearendajad ja IT partnerid, KOVi asjapulgad jne. ära tegema.
Ja kui see “must töö” tegemata jätta, siis on tulemuseks “quick and dirty” kobarhäkk, nagu me neid liigagi palju näinud oleme.

Ei vaja, need on niigi kenad. Pigem võiks mõtelda “töömesilaste” peale. Pealegi, mõistlik ja munadega kantsler suudab ka kõige lollima ministri lollused “ära siluda” või “kalevi alla” panna või “matta idiootlik algatus bürokraatiasohu kuhu see lämbub”.

Ja siis??? Asjalikud inimesed teevad päris töö ära. Mis selles halba on. ÄRA UNUSTA, et Riigikokku saamiseks pole MINGEID kvalifikatsiooninõudeid. Samas, riigiametisse saamiseks on. Teatud tasemest erialane magistrikraad miinimum.
Seega, meil on spetsialistid nii kui nii olemas. Laskem neil tööd teha. Esindajad käigu koos, joogu šampanjat, patsutagu üksteisele õlale ja ärgu segagu riigil toimimast.
ASJALIKKE inimesi, kes ka erasektoris murraks nii, et “vall ees ja vagu taga” sa sinna ei saa.
Sest… ära unusta. Kord juba “poliitku” (eriti “elukutselise poliitku”) sildi külge saanuna, on sul nkn. eluksajaks “plekk küljes”. Stigma. Igaüks võib sind mõnitada. Riigikogu koht võib 4 aastaga kaduda, häbi jääb eluksajaks.
Siitsamast foorumistki on korduvalt lugeda saanud kommentaare: “Ma VÕIKSIN ju, ma SUUDAKSIN isegi midagi paremaks teha, aga ma ei taha saada konstantse p…arahe sihtmärgiks.”
Surnud ring! Surnud. Selleks, et kaasata “asjalikke ja tõhusaid” EI PIISA rahalisest motivatsioonipaketist. ENNE tuleks korda teha MAINE. Et “poliitik” ei oleks samal pulgal mis “sibi”. (Kusjuures, sibi on v. vajalik amet. Küll näed, kui toru umbe läheb). Ja SIIS võiks loota, et saaks kaasata ka neid “asjalikke”. Aga palun seleta meile, KES hakkab omaenda sooja koha alla auku kaevama?

Autodest, isiklik kogemus. Osta võimalikult vähe sõitnud diisel auto. ca 5 aastat vana hooldatud, ntx golf. Lisadega. Eesmärk läbida võimalikult palju km vähese hoolduse ja kõtuse kuluga. Samas turuväärtus eriti ei lange. 2x paagitäiega ntx Võrus käia ei ole probleem. kusklil ca 200 000 km läbisõidu peal hammasrihm, vanuses lähtuvalt aku, klotsid, kettad, muidugi korralised hooldused Ca 300 000 on lihtsalt saavutatav. Kui jagada kulud, infla, nn soetamisväärtuse peale, siis km läbimise hind on väga hea. Ma saan aru, et beibedele sellised saanid eriti ei meeldi ja naaber vaatab ka imelikult )))) ei ole edev ))) Samas saab selliste saanide juures tihti ise midagi teha ja esindusse ei pea tassima )))

Ja miks sa arvad, et see “nelja liitriga võrru” kompenseerib pihustite, kõrgema soetushinna, kallima aku, talvise kütuse jama ja muud jamad. Kui tegu on veel turbodiisliga (aga ilma selleta vist ei lenda tänapäeval üldse) siis turbojamad, tahmaosakeste filter ja muud jamad sinna otsa.
Kui ma “ei talla” (vahel Väga Harva juhtub) panen “eco” mode ja radariga püsika, sõidan “nagu penskar” st. keeran ainult rooli, möödasõite ei tee, lasen autol endal otsustada. No ma näen ka “kellal” mingit 6.4. Seejuures ilma diisliga kaasnevate probleemideta.
Traktoorid on ka toredad, aga jäägu see diisel ikka raskete veokite, põlliumajandusmasinate, suurte kastikate, 4x4 täisraamil maasturite ja muu “heavy duty” maailma. Kuhu ta IDEAALSELT sobib.

Offf, õpeta parem karsson programmeerima. Pärast seda maailm nihkub.

1 Like

Oskaks ma isegi programmeerida. Näiteks OOP paradigmat ei seedi ma kohe üldse. Liiga abstraktne. Deklaratiivsega saan hakkama, funktsionaalsega… no hädapärast. Klassikaline, imperatiivne, struktureeritud (ka GOTO ja JMP on struktuur!) mudel on OK. Aga ma olen ka vanamoeline. Väga väga vanamoeline. Ma kaldun uskuma, et kui urudajatelt võtta ära IDEd ja AI-d ja muud ilulilud ja suunata nad tagasi vana hea TECO või vi ja C kompilaatori peale, hakkaks paremat koodi tulema, kui see jama, mis praefgu toodetakse. ASR33 teletaip ja perforaator ja FORTRAN kompilaator – veelgi parem :slight_smile: Ja front-panel debuugimseks.

1 Like

Sa ei pea ju kohe OOP paradigma kõiki keerulisi nüansse õpetama hakkama. Vaja on, et poiss saab “ohoo”-efekti kätte ja maailm hakkab seejärel vabanema.

Puudujääk on suur ja kasvab kiirelt, sest rahvas vananeb ja süsteem on tulemuslikuse asemel orienteeritud arvete väljastamisele.

3 Likes

Kunagi olla olnud selline lugu, et mõisaperel olnud ihuarst. Igal hommikul astus arst peauksest sisse ja väikesel lauakesel oli kuldmünt. Arst võttis kuldmündi ja lahkus. Kui kuldmünti ei olnud, tähendas see seda, et keegi perest oli haigeks jäänud. Kuldmünti ei ilmunud lauakesele seni, kuni kõik pereliikmed jälle terved olid.

10 Likes

On tdi 1.6, tänaseni toitesüsteemis ja tahmaga probleemi olnud. Point on ka õlivahetuse välbas, long lifega 20-30 tuh lasta ei soovita kuidagi. Tava 304/407, max 12 000. Muidugi, maailmas ei ole sellist autot veel tehtud, mis kunagi katki ei lähe. Kuna kulgengi rahulikult, kuid vahepeal peab pöördeid tõstma, et kõri nö puhtaks läheks ))))

Seltsimees karssonile anda kuldmünt selle päeva eest, millal ta ei spämminud?

3 Likes

Üsna nõus. Minu näitel, auto läks täna renti, Omar soovis lahtise katusega nädalavahetust veeta, ja mina tulin rattaga tööle. Ka seda saab ju töö juures laadida. :grinning:
Teine teema. Siin naerdi seda, et töötan vahel väga palju, ometi imetletakse USA majandusedu. Mis teie arvate, mis selle edu taga on? Jah, osalt innovatsioon, osalt ka kõrgem tootlikus, kuid paljude ettevõtete näitel lihtsalt rohkem tööd. Nvidias näiteks ei ole seitsme päevased töönadalad mingi haruldus. Puhkusepäevi aga on aastas kokku 11.
Nvidia employees often work seven days a week and until 2 a.m. but golden handcuffs keep them tied to the company Yahoo är en del av varumärkesfamiljen Yahoo.

1 Like

Kinnitage rihmad, tulemas on veel maksutõuse

Aastane miinus on praeguseks suurusjärgus 200 miljonit eurot. Tervishoidu rahastatakse reservide ehk tuleviku arvelt.
Taust on, et rahvastik vananeb kiiresti, ravimid ja arstiabi läheb üha kallimaks. Kui paarikümne aasta eest ehk sajandivahetusel oli Eestis 190 000 üle 65-aastast inimest, siis nüüd on neid ligi 270 000.
Pikaajaline lahendus on vaid lisaraha. Lihtsamalt öeldes: tuleviku maksutõusud. Eesti panustab tervishoidu SKPst palju vähem kui teised arenenud meditsiiniga riigid.
Kui keegi tuleb rääkima, et keerame majanduskasvu nina ülespoole või kärbime avalikku sektorit ja sellest piisab, siis see inimene on kas täielik matemaatikavõhik või jultunud petis. Kõike seda tuleb ka teha, aga sellest kaugeltki ei piisa.
Ilmselt tähendab see ennekõike varamaksude ulatuslikumat kehtestamist juba lähemas tulevikus – maamaksuvabastuste kaotamine, teise ja kolmanda kinnisvaraomandi ja pärimise maksustamine ja nii edasi. Päris lahendus üha kasvavale tervishoiukriisile saab tulla sealt.
On selge, et praeguse valitsuse maksuvedru on viimaseni välja venitatud ja seal enam varu ei ole.
Kui aga ka järgmisest valitsusest sisulist ja terviklikumat lahendust ei tule, võime kõik hakata harjutama kodus iseenda opereerimist.

1 Like

Kui varamaksud lähevad liiga suureks, siis kukub vara hind kolinal alla ja maksud enam ei laeku planeeritud mahus. Omakorda osad võetud laenud kaotavad vara hindade kukkumise tulemusena tagatise ja laenuvõtjatel tuleb uusi tagatisi otsima hakata, samuti uusi laene enam senises mahus ei anta.
Paljud hakkavad üritama oma kinnisvarast lahti saada, aga ostjaid ei ole enam.
Lisaks satuvad vanurid hätta, kui nende omandile suur maksukoormus peale tuleb, siis kui kaob maamaksuvabastus ja lisaks tulevad eraldi maksud kinnisvarale (hoonetele).
Võimalik, et algne illusioon - kahekordistada riigieelarve mahtu - varamaksude kehtestamise näol, kukub kolinal kokku.

Ei ole see midagi lihtne, et Läänemetsa kombel “kehtestame varamaksud oilaa-laa-laa-laa” toimib nii nagu nad seda oma sotsialistlikus poliitilises propagandas ette kujutavad.

9 Likes

inimene ostab kinnistu, ehitab sinna maakodu, võibolla sebib elektri- ja veeliitumised, maksab seda ülal pidades igakuised kindlustusi, kommunaale, transpordi- ja kõiki muid kulusid, tasub igal aastal vaikselt kümnekordistuvat maamaksu, mis defacto juba on varamaks - seda kõike eesti majandusse ja eelarvesse ja juba oma maksustatud sissetulekust … kui õiglane oleks eestis, kus ei ole ei maapuudust, ega hoomamatut rikaste klassi, inimeste varanatukest veel regulaarselt topeltmaksustama hakata?
tervishoius on kokkuhoiukohti küll … alates kõrgepalgaliste arstide ja kalliste seadmete alakasutusest, kuni ravimimaailmas toimiva oligopoolse olukorra kontrolli alla võtmiseni.

4 Likes