Oskaks ma isegi programmeerida. Näiteks OOP paradigmat ei seedi ma kohe üldse. Liiga abstraktne. Deklaratiivsega saan hakkama, funktsionaalsega… no hädapärast. Klassikaline, imperatiivne, struktureeritud (ka GOTO ja JMP on struktuur!) mudel on OK. Aga ma olen ka vanamoeline. Väga väga vanamoeline. Ma kaldun uskuma, et kui urudajatelt võtta ära IDEd ja AI-d ja muud ilulilud ja suunata nad tagasi vana hea TECO või vi ja C kompilaatori peale, hakkaks paremat koodi tulema, kui see jama, mis praefgu toodetakse. ASR33 teletaip ja perforaator ja FORTRAN kompilaator – veelgi parem 
Ja front-panel debuugimseks.
1 Like
Sa ei pea ju kohe OOP paradigma kõiki keerulisi nüansse õpetama hakkama. Vaja on, et poiss saab “ohoo”-efekti kätte ja maailm hakkab seejärel vabanema.
Puudujääk on suur ja kasvab kiirelt, sest rahvas vananeb ja süsteem on tulemuslikuse asemel orienteeritud arvete väljastamisele.
3 Likes
Kunagi olla olnud selline lugu, et mõisaperel olnud ihuarst. Igal hommikul astus arst peauksest sisse ja väikesel lauakesel oli kuldmünt. Arst võttis kuldmündi ja lahkus. Kui kuldmünti ei olnud, tähendas see seda, et keegi perest oli haigeks jäänud. Kuldmünti ei ilmunud lauakesele seni, kuni kõik pereliikmed jälle terved olid.
11 Likes
On tdi 1.6, tänaseni toitesüsteemis ja tahmaga probleemi olnud. Point on ka õlivahetuse välbas, long lifega 20-30 tuh lasta ei soovita kuidagi. Tava 304/407, max 12 000. Muidugi, maailmas ei ole sellist autot veel tehtud, mis kunagi katki ei lähe. Kuna kulgengi rahulikult, kuid vahepeal peab pöördeid tõstma, et kõri nö puhtaks läheks ))))
Seltsimees karssonile anda kuldmünt selle päeva eest, millal ta ei spämminud?
3 Likes
Üsna nõus. Minu näitel, auto läks täna renti, Omar soovis lahtise katusega nädalavahetust veeta, ja mina tulin rattaga tööle. Ka seda saab ju töö juures laadida. 
Teine teema. Siin naerdi seda, et töötan vahel väga palju, ometi imetletakse USA majandusedu. Mis teie arvate, mis selle edu taga on? Jah, osalt innovatsioon, osalt ka kõrgem tootlikus, kuid paljude ettevõtete näitel lihtsalt rohkem tööd. Nvidias näiteks ei ole seitsme päevased töönadalad mingi haruldus. Puhkusepäevi aga on aastas kokku 11.
Nvidia employees often work seven days a week and until 2 a.m. but golden handcuffs keep them tied to the company Yahoo är en del av varumärkesfamiljen Yahoo.
1 Like
Kinnitage rihmad, tulemas on veel maksutõuse
Aastane miinus on praeguseks suurusjärgus 200 miljonit eurot. Tervishoidu rahastatakse reservide ehk tuleviku arvelt.
Taust on, et rahvastik vananeb kiiresti, ravimid ja arstiabi läheb üha kallimaks. Kui paarikümne aasta eest ehk sajandivahetusel oli Eestis 190 000 üle 65-aastast inimest, siis nüüd on neid ligi 270 000.
Pikaajaline lahendus on vaid lisaraha. Lihtsamalt öeldes: tuleviku maksutõusud. Eesti panustab tervishoidu SKPst palju vähem kui teised arenenud meditsiiniga riigid.
Kui keegi tuleb rääkima, et keerame majanduskasvu nina ülespoole või kärbime avalikku sektorit ja sellest piisab, siis see inimene on kas täielik matemaatikavõhik või jultunud petis. Kõike seda tuleb ka teha, aga sellest kaugeltki ei piisa.
Ilmselt tähendab see ennekõike varamaksude ulatuslikumat kehtestamist juba lähemas tulevikus – maamaksuvabastuste kaotamine, teise ja kolmanda kinnisvaraomandi ja pärimise maksustamine ja nii edasi. Päris lahendus üha kasvavale tervishoiukriisile saab tulla sealt.
On selge, et praeguse valitsuse maksuvedru on viimaseni välja venitatud ja seal enam varu ei ole.
Kui aga ka järgmisest valitsusest sisulist ja terviklikumat lahendust ei tule, võime kõik hakata harjutama kodus iseenda opereerimist.
1 Like
Kui varamaksud lähevad liiga suureks, siis kukub vara hind kolinal alla ja maksud enam ei laeku planeeritud mahus. Omakorda osad võetud laenud kaotavad vara hindade kukkumise tulemusena tagatise ja laenuvõtjatel tuleb uusi tagatisi otsima hakata, samuti uusi laene enam senises mahus ei anta.
Paljud hakkavad üritama oma kinnisvarast lahti saada, aga ostjaid ei ole enam.
Lisaks satuvad vanurid hätta, kui nende omandile suur maksukoormus peale tuleb, siis kui kaob maamaksuvabastus ja lisaks tulevad eraldi maksud kinnisvarale (hoonetele).
Võimalik, et algne illusioon - kahekordistada riigieelarve mahtu - varamaksude kehtestamise näol, kukub kolinal kokku.
Ei ole see midagi lihtne, et Läänemetsa kombel “kehtestame varamaksud oilaa-laa-laa-laa” toimib nii nagu nad seda oma sotsialistlikus poliitilises propagandas ette kujutavad.
11 Likes
inimene ostab kinnistu, ehitab sinna maakodu, võibolla sebib elektri- ja veeliitumised, maksab seda ülal pidades igakuised kindlustusi, kommunaale, transpordi- ja kõiki muid kulusid, tasub igal aastal vaikselt kümnekordistuvat maamaksu, mis defacto juba on varamaks - seda kõike eesti majandusse ja eelarvesse ja juba oma maksustatud sissetulekust … kui õiglane oleks eestis, kus ei ole ei maapuudust, ega hoomamatut rikaste klassi, inimeste varanatukest veel regulaarselt topeltmaksustama hakata?
tervishoius on kokkuhoiukohti küll … alates kõrgepalgaliste arstide ja kalliste seadmete alakasutusest, kuni ravimimaailmas toimiva oligopoolse olukorra kontrolli alla võtmiseni.
5 Likes
Mulle ei meeldi see, mida sa kirjutad, aga ma ei näe ka liiga palju muid võimalusi.
Kõige olulisem osa tharguni tulevikuvisioonist on “ja nii edasi”. Maksud riiki raha juurde ei tekita. Täpselt sama palju kui avalik sektor juurde võtab, jääb erasektoris seda vähemaks. Mida vähem jääb erasektorisse kapitali, seda vähem on tarbimist, investeeringuid, ettevõtlust ja eraomandit ning seda kasinamaks jääb edasine maksubaas.ning iga järgmine maksuring peab käe järjest sügavamale erasektori tasku toppima. Tekib iseend sabast sööv tsükkel, mis lõppeb eraomandi ja eraettevõtluse täieliku kadumisega. Seda on varem juba proovitud.
20 Likes
PeaLiK, aga paku mingi oma nägemus välja, kuidas seda probleemi lahendada?
Me ütleme, et avalik sektor on liiga paks, juba lihtsalt töötajate arvu poolest suhtena kogu tööjõuturgu, aga kui sinna sisse vaadata, siis suure massi moodustavad haridus ja meedikud. Nö. laia avaliku sektori suurimad tööandjad on ülikoolid ja suurhaiglad, kolmas suur kiht on õpetajad (üldhariduskoolide võrk).
Me samas ei ole ühiskonnana valmis neist hüvedest (tasuta haridus ja tervishoid) loobuma. Omaosalust ka ei taha suurendada (20€ visiiditasu ajas juba inimesi tagajalgadele), veel vähem, et kõrghariduse eest ise maksma peaks. Makse ka ei taha tõsta.
Mis see lahendus siis päriselt oleks?
Omar tasus sullis ja maksud lased üle samamoodi nagu sul see garaazis toimuv “ettevõtlus” käib?
3 Likes
“Töökohti ei taha” on võib-olla natuke vale väide.
Lihtsalt töökohtade loomine justkui ei tundu oluline, sest meil ei ole ju otseselt suurt tööpuudust. Pigem vastupidi - teatud perioodidel on praktiliselt täistööhõive, juba 15-20% pensionäridest on tööturul. Tundub, et pole vaja eraldi pressida selleks, et lihtsalt töökohti luua. Avalikkuse survet selleks ei ole.
Kes oskab numbrite taha vaadata, see näeb, et meil on liiga palju avaliku sektori töökohti ja liiga vähe erasektori omi, mis maksutulu tekitaks.
Kui jälle avalikku arvamust vaadata, siis inimesed tahavad töökohti küll, aga nad tahavad avaliku sektori töökohti. Inimesed tahavad, et seesama väikekool jääks, et oleks rohkem arste ja õpetajaid ja personali, kes tegeleks kõigi muredega millega nende meelest riik või KOV peab tegelema, nad tahavad, et igas väikeses asulas oleks päästekomando ja politseijaoskond. Nad tahavad, et igas maakonnahaiglas saaks kogu paletti meditsiiniteenuseid ja igas alevikus oleks raamatukogu ja postkontor. Kui sa kõigi nende teenuste taha vaatad, siis ongi see kõik avalik sektor. Tahetakse neid töökohti.
2 Likes
Äpirendis liiguvad ainult kaardimaksed, teisiti ei ole see seal võimalik. Maksukohustus tekib raha rendi(vahendus)ettevõttes olevalt kontolt välja kandes. Tilgutan sealt seda siis lapse arvele taskurahana välja. See tuleb lapse tuludeklaratsioonis kajastada. Tal ei ole maksuvaba tulu piirmäär siiani veel täis ja nendelt laekumistelt makse maksma ei pea. Kui rendiettevõtte arvele rohkem kogunema hakkab, saab sellest nn. ootamatute kulutuste fond. See raha peaks meil kõigil kusagil hoiusel seisma.
minuarust ei ole nendes kirjeldatud tahtmistes miskit viga st. kes meist ei tahaks neid samu asju? Ehk probleem ei ole mitte tahtmises vaid madalas rahvaarvus, mille tõttu tuleb iga tahtmise ühikuhind lihtsalt liiga kõrge … ja selle vastu on ainult nö. 2 kiirteed - kas tahtmiste vähendamine või rahvaarvu(maksumaksjate) suurendamine.
Eesti häda (konflikt) seisneb aga selles et me ei ole kummagiga nõus - ei tahtmiste kärpimise ega rahvaarvu suurendamisega (ise kasvatame/teeme vähem lapsi ning immigrante sööme igal võimalusel nii söögi alla kui ka peale).
disclaimerite - olen ise samasugune - lapsi on (mulle teadaolevalt) alla taastoomislävendi (<2,1) ja immigrante söön silmadega nii lõunaks kui ka õhtuooteks ning arsti juurde tahaks saada, siis kui vajadus tekib, mitte siis kui järjekorda ei ole.
ps. Tervisekassat nöögivad ka paljud perearstid ise, kes on mõningate tuttavamate persoonide osas vägagi altid erinevaid soodustusi ja haiguslehti väljastama.
2 Likes
Ma ei väida, et nii ei ole, aga ma väidan, et see ei ole põhiprobleem.
Tervisekassa eelarve on küllaltki läbipaistev. 2025. aasta eelarves on tervishoiukulud 2,5 mld. Sellest kõige suurem tükk on eriarstiabi (1,3 mld), mis on natuke üle poole kogu tervishoiukulude eelarvest. Näiteks haiguspäevade hüvitamise kulud kokku on kõigest 170 mln € aastas (ca 7% kogu eelarvest).
Tervisekassa eelarvet vaadates tekib teatav paradoks.
Matemaatilise mõtlemisvõimega inimene näeb kiiresti, et kõigi nö madalama taseme tervishoiukulude eelarve (ennetustöö, kampaaniad, perearstisüsteem) kulud on peenraha kui võrrelda seda eriarstiabi kuludega. Tundub no-brainer investeerida rohkem sellesse, et inimesed oleks terviseteadlikumad, käiksid sagedamini perearsti juures kontrollis või sõeluuringutel.
Paradoks tekib sellest, et kui inimene kõike seda teeb, elab ta kõrge vanuseni ja vajab ikkagi ühel või teisel hetkel seda kallist eriarstiabi.
Nii et täpselt nagu thargun eespool ütles - rahvastik vananeb ja seda probleemi on keeruline tervishoiusüsteemi eelarvest muude meetoditega välja saada.
1 Like
Alustuseks on mingi lahendus siin sõnastatud: Kärpekava - Parempoolsed
Vandenõuteooria. Ehk leitakse, et olukord, kus inimesel jääb palgast midagi üle, ta soetab maamajakese või (võimendusega) pisikese üürikonnisvara on ebanormaalne. Miks peaks eraisikul olema võimalus vara koguda? Ehk on selle kõige taga Kaval Plaan likvideerida omanikud kui klass. Kõik, kuni nn. “keskklassini” (endise) elavad palgast-palgani, ei oma midagi, rendivad kõike, transpordist eluasemeni, suurte transnatsionaalsete fondide käest (mingite vahe- ja tütarettevõtete kaudu. Sa ei oma midagi ja oled õnnelik.
Riigile, tõsi küll, see mudel mitte kopkatki juurde ei too, sest kasum viiakse (kasvõi kontsernilaenuna) Eestist välja. Aga see eest on omanikud kui klass likvideeritud, kõigist kodanikest v.a. 1% “mõjukaid” on saanud varatu ja sõnakuulelik “kaltsakproletariaat”. Kohalikud satraabid aga saavad isandate ees kannuseid teenida.
Võmatu?
3 Likes