Suurt muud vahet ei olegi, kui et tööandja mõtleb nagu sina kirjeldasid ja järeldab, et tema maksukoormus on 60%. Siis töötaja mõtleb nagu seal algses postituses ja järeldab, et tema maksukoormus on ka 60%. Mõlemad on pahased. Tegelik maksukoormus on 40%.
2 Likes
Kui see metsaonn asub su enda metsas siis maamaksu pead ikka maksma. Vastasel juhul võid seal onnis vegeteerida ainult omaniku loal…
1 Like
Riigimetsas kehtib igameheõigus.
Igameheõigus kehtib ringiliikumise ja loodusandide korjamise kohta. Et sa suvalisse kohta võid omale onni ehitada,ei ole keegi öelnud.
2 Likes
Ei pea ju kohe ehitama. Telgi või haagissuvilaga võib ikka olla.
Turkmenistanis ei küsitud kunagi, kas maaomaniku käest ikka luba on?)))
Mitte mingeid etteheiteid ei olnud. Eestis käib vaidlus iga meetri ja jur nüansi üle. )))) Ainult pimedaks minnes tulid saakalid uudistama, kes nende alale on tulnud ))) need on ikka väga uudishimulikud )))
Isegi telkimiseks selleks mitte ettenähtud kohas peaks tegelikult luba küsima.
Ma väidan. Reaalne suhtlemine ja äri käib reaalsete inimeste vahel, mitte suvaliste jur kehade vahel. )))) see on nii, et väga halvas olukorras peaks notari juurde minema, et tuli avada või beibega vahekorras olema…))) mingid totakad esg nõuded tulid. Lasna korteri puhul peab lisama üleujutus kaardi, maardla kaardi, jne…jalgratta parkla ))) samas me räägime rohepöördest ))) ja arvutid serverid töötavad, et neid lollusi kirjutada. )))) Energia kulub ))))
1 Like
… meil kehtib sama reegel… pimedusest koiduni olgu plats puhas…
Igamehe õiguse järgi võid sa vabalt liikuda päikesetõusust päikeseloojanguni Ka riigimetsas.
Telkimine või haagissuvila on lubatud riigimetsas selleks ettenähtud kohas.
1 Like
Uuendatud igaüheõigus teeb looduses liikumise reeglid selgemaks - 01.08.2014
Kui varasema seaduse järgi ei tohtinud võõral maatükil pärast päikeseloojangut viibida, siis uues seaduses seda keeldu pole. Lubatud on ka tähistamata eramaal ööbida ja telkida, kuid kui soovitakse laagrisse jääda kauemaks, kui 24 tundi, siis tuleb maaomanikult luba küsida.
3 Likes
Rikaste ja vaeste tarbijate kindlustunde vahe on suurem kui kunagi varem. Suureks on läinud vahe just kõige kõrgema ja kolme madalama sissetulekugrupi vahel. Kasvanud on nende inimeste arv, kes oma palgast välja ei veagi ja peavad äraelamiseks käiku laskma säästud või võtma laenu. Niisuguseks hindas oma pere seisu aasta tagasi 15 protsenti vastanutest, tänavu juba 20 protsenti ja prognoos näitab, et aasta lõpuks arvab nii juba neljandik Eesti peredest.
Aitab ainult rahatarkuse omandamine, täiendõpe, paindlikus ja kohanemisvõime. Muidu vaesuse nõiaringist välja ei pääse. Kõigile ei ole see aga kahjuks jõukohane.
Siiski leidis majandusekspertide paneeli liikmetest 58 protsenti, et kuue kuu pärast detsembris on oodata Eesti majanduse üldolukorra paranemist.
Rahatarkus on kahtlemata tore ja vajalik asi… aga… KUI majandus ei ole parasjagu paskassaa ja on enam-vähem tõusuteel, siis Normaalne Keskmine Pere ei pea pidama “ekseli tabelit” ja “kulupäevikut” ja vaatama hoolikalt hoolikalt üle, et ega mul pole mõnda mõttetut “subscriptioni” ripakil või kus on parasjagu soodusmüügi-kampaania, kust saab 10-kilose pesupulbri või 5-liitrise loputusvahendi väga hea hinnaga… jadda-jadda-jadda. Sest neil on kama. Sest tuleb välja palgast.
Need, kes on normaalolukorras “rahatargad” on need tegelased, kes kogu mõttetu s…ta eelarvest välja roogivad ja siis püüavad raiskamata jäänud 100-200 eur paaniliselt “investeerida”.
Arukamad saavad aru, et nii pisikeste summadega stockis sikerdada ei ole mitte mingit mõtet ja parem pista see kusagile kogumishoiusele ja sõita kord aastas soojale maale või osta endale midagi tõesti ilusat.
Fine.
Meil on olukord, kus koonerdamine, eelarveäpp, soodusmüügid ja säästumenüü on “survival reality”. See enam ei ole päris OK. Kuigi mine tea, ehk on ka. Terve eesti rahvas on kuidagi väga ruttu väga “rahatargaks” saanud. Rahatarkuse ja Kogumispäevi grupis käib kõvem möll. Kõik need GenY pereemad, kes siiamaani oma (juba närtsima kippuvat, GenY ikkagi) välimust turgutasid on retoorikas “juuksepikendused” ja “geelküüned” vahetanud “mis on parim eelarve-pidamise äpp” vastu.
Samas… eks see “äraraisatud” osa läks ju teistpidi jälle majandusse tagasi. Loodetavasti vähemalt osaliselt eesti majandusse. Paljud, mitte-eluks-hädavajalikud kontorid on hetkel siiski üsna kehvas seisus ja kehvemaks veel läheb. LOLL lugu on see, et “mitte-nii-hädavajalikud” tõmabavad endaga kaasa ka üpris hädavajalikud (aga energiamahukad) kontorid. Ja see ei ole enam üleliia hea.
4 Likes
Ma olen natuke ka mõtisklenud selle üle, et kas see on lõpuni halb kui mingid kriisid majandust filtreerivad “eluks vajaliku” ja “ebavajaliku” vahel.
Sellisel eelarve-excelil on hea omadus ikkagi näidata, kuhu raha päriselt läheb. Teatud mööndustega (sest prioriteedid ja tingimused on erinevad) saab kulusid võrrelda ka, mis näitab paremini ära, mis teenuste eest liiga palju maksad.
Seda tanklast kohvi ostmise näidet (ja manitsust mitte 50+€ kuus tanklakohvile raisata) on naeruvääristatud, aga ma kardan, et nii mõnegi leibkonna puhul on see manitsus omal kohal. Seni kuni pole vaja, ei vaadata oma igapäevakuludele tõsisemalt sisse. Koonerdamine pole ju omaette eesmärk, aga raiskamine samuti mitte.
SKP kasv, mis põhineb nendel “äraraisatud” sektoritel, kus müüakse mingit mõttetut tilulilu ebamõistlikult kõrgete hindadega ja kogu ärimudel põhineb eeldusel, et tarbijal on nii palju raha, et ta seda lugema ei pea ning teenusepakkujad konkurentsi tõttu oma hinnakirju kuidagi madalamaks pressima ei pea, ei tundu nagunii jätkusuutlik. Selline majandus ongi kriisidele väga haavatav, sest kohe kui mingi pikne kuskile sisse lööb, jooksevad kliendid laiali.
Võib-olla ei ole kõige suurepärasem näide (aga võib-olla just on ka): Ampler ja teised e-rattad on täpselt selline kaasus, kus vaba 2-3k olemasolul on vahva elektriratast omada, aga elektrijalgratas ei kvalifitseeru kuidagi eluks hädavajaliku tootena ja kindlasti mitte siis kui see peaks maksma 2-3k.
Kokkuhoid kui selline ei pruugi ka elukvaliteeti liiga palju mõjutada. Kui täna teed perega 2-4 reisi aastas ja homme teed 1-2 reisi, siis kas su elu on sellest vaesem? Natuke. Aga 4 puhkusereisi pealt 2 peale kokku tõmbamine mõjutab su elukvaliteeti oluliselt vähem kui selle 1 puhkusereisi ära jätmine ja reisimisest üldse loobumine.
Nii et mida “tahad” tarbida ja mida “on vaja” tarbida on isegi selles tähenduses erinevad mõõdupuud ka siis kui me ei räägi kommunaalarvetest või toidukorvi maksumusest.
5 Likes
müstika on see, et suitsupakk maksab mingi 6-7€ ja suitsetajal läheb päevas pakk ja kuus 30+ pakki ja mis see rahas teeb?
lisaks kuipalju need suitsud su füüsilist võimekust ja võhma vähendavad kokkuvõttes tervist…
2 Likes
Oh jah, ma viskasin korraks eelarve kokku, et nädal Inglismaal: Briti Muuseum, Bovingtoni tankumuuseum ja National Museum Of Computing (koos Colossuse koodimurdmise üritusega). Hakkas pisut õudne. Proosvisin sama asja USA variandis, koos Aeronautikamuuseumi, mõne “lähemal” asuva auto- ja arvutimuuseumiga. Hakkas veel õudsem. Vaatasin siis lähemale, et Ungari võiks olla kena odav maa… pealegi on neil ainus arvutimuuseum maailmas, kus saab näha (näpuga katsuda) töötavaid sovieedi bloki II ja III põlvkonna arvuteid. Tühjagi eriti soodsam tuleb!
Selle raha eest võiks “urrukahädas” käia mitte 1-2 vaid 10-20 korda. Jääb seekord ära. Kriisiaeg. Läksin hoopis tagasi Hercules emulaatori manu ja hakkasin hoopis (virtuaalsed) IBM 2302 disk drivet paaritama (virtuaalse) IBM 360-nega. Hea ja odav. Kahjuks mitte nii “päris” kui “päris asi”. A mis sa teed raskel ajal…
Aga sa paku parem lahendus inimesele, kes alkot ei tarvita ja kelle endorfiini ja dopamiiniretseptorid ei tööta nii, et rabad tervisesporti teha ja saad “mõnupreemia”. Illegaalsed ained? A mis politsei ütleb?
Juba antiikajast on teada, et vähemalt üks legaalne mõnuaine peab olema ühiskonnas saadaval, kasutatav ja üldiselt mõõduka ja reeglipärase tarvitamise korral aktsepteeritud.
Isegi “prohveti” järgijatele on kanep lubatud (alkot neile sõgedatele tõesti anda ei tohi, lähevad puhta pööraseks). Etsiis… paku midagi mõnusat.
1 Like
Transpordivahend nagu iga teine. Proovi sa selle asemel Eesti inimesele öelda, et tema 20-30k (+kütus jm jooksvad kulud) maksev auto ei kvalifitseeru eluks hädavajaliku tootena, saad kaks lehekülge teksti selle kohta, kuidas sa oled nii fašist kui marksist.
1 Like
See 100-200 eurot kuus ei tee kedagi rikkaks aga annab selle finantspuhvri, et iga suhteliselt suvaline paarituhandene ootamatu väljaminek ei löö sind pikali. Nii ratsionaalselt kui ka stressitaseme vähendamiseks igati mõistlik.
5 Likes