Absoluutselt ja täiesti nõus. Ilmeksimatut tõde siit otsida ei tasu. Igaüks peab selle enda jaoks ise leidma, saab ainult suunata.
Sisendhindade mõttes tundub mulle see praegune kütusehind tegelikult ebaoluline. Alati põhjendab ettevõtja või kauplusekett hinnamuutusi mingi ebamäärase inflatsiooni või “üldise elukalliduse tõusuga”, aga kui natuke tagasi kerida, siis veel paar aastat tagasi olid kütusehinnad palju kõrgemad ja elektrihind samuti. Nüüdne 5-15 senti hüpe ei tohiks ju olulisemat mõjutada?
Tegelikult on kõige olulisemaks sisendiks ikkagi tööjõud ja palgasurve. See kütusehinna jutt sobib hästi avalikkuse rahustamiseks ja näitamaks, et keegi teine (riik või see müstiline “elukallidus”) on kuidagi hinnatõusus süüdi. Tegelikult puuduvad enamikel ettevõtjatel hoovad, oskused ja kapital, et palgasurvet vähendada, näiteks rohkem automatiseerides.
Aga kui bussifirma esindaja nutuse näoga AK-s räägib, et nüüd peab piletihinda tõstma, sest kütuse hind on tõusnud (mis siis, et seesama kütuse hind on 15% madalam kui 2a tagasi), siis mõjub see palju usutavamalt kui sama nutuse näoga rääkimine, et bussijuht tahab nüüd 200€ palka juurde saada.
Ukrainlased on odavamad kui automatiseerimine…
2 Likes
Ja kui ukrainlased otsa saavad, siis on tadžikid ja usbekid ja siis nigeerlased ja gambialased jne…
1 Like
Oskad meile rääkida, millise Argentina või Zimbabwe ettevõtte aktsiad ka inflatsiooni üle tootsid??? Või, nagu Argnetinas ka paar korda juhtus, et riik lihsalt KONFISKEERIS su valuuta-arved. Ja välisriigi ettevõtete stock loeti ka imho “valuutaks”.
KUI läheb p…i. Ikka kohe Päris P… siis on “kuld” selline kuldne, voolujooneline messingist kapsel, kus sees on kordiit ja otsas tinaplönn. Ja see riistapuu, millega nimetatud “kulda” sihipäraselt tarvitada.
Ei ole nii.
Kunn pole mitte see, kelle käes on kuld, ega ka mitte see, kelle võim püssitoru otsast välja tuleb (esimees Mao ebatäpne tsitaat).
Kunn on see, kes oskab oma sõnu seada nii, et nii kulla kui püssitorude omanikud teda kuulama jäävad ning käituvad nii, nagu kunnile kasulik.
Vale puha - kunn on see kellel on relv ja konservid 
Lihtsalt selguse huvides lisan juurde, et riigi suurimad kulud on sotsiaalkulud, pensionid ja tervisekassa. Poliitikud keskenduvad e-valimiste poolt-vastu teemale ja automaksu poolt/vastu/peenhäälestusele, sest see on lihtsam kui PÄRIS probleemidega tegeleda.
Pigem alla 50% kuna antud analüüsides ei olnud arvestatud taastuvenergiast tulenevat oluliselt suuremat sagedusreservide ja bilansienergia maksumust. Just tuli uudis, et uued read arvele tulevad. https://majandus.postimees.ee/8271884/valitsus-tegi-uhe-uue-elektrimaksu-valmis
2 Likes
Ühes analüüsis oli küll välja arvutatud, et optimaalne oleks 50 - 80% ja teises saadi optimaalseks 60 - 80%, aga las see jääda, siin on palju targemaid taskurätikumatemaatikuid.
Hea on see, et enam väga palju langeda ei saa, maksimaalselt ainult neli positsiooni ning viimas(t)e seas olek on heaks stardikohaks ehk siis, sealt edasi saab ainult paremaks minna.
2 Likes
Noh see Eesti elektrimajandus on üks Kafkalik düstoopia üleüldse riiklikult suurt pilti vaadates.
Näide omast käest võttes, mis on täiesti väljamõeldud ja putinistlik laim.
Maakohas asuv ettevõte, kes otsustas laieneda, pani uute seadmete alla ca 400k. Samas tähendas see seda, et oli vaja soetada juurde ca 120A. 120a maksab täna jäegmised 40K Ei see raha ei sisalda uute juhtmete vedamist, sest olemasolevad kannatavad koormuse ilusti ära. 40K eest saad tunkedes venna, kes vahetab kaitsme 15min võimsama vastu. Super! Siis Mihkel räägib lolli näoga mingist regionaalpoliitika bla bla blad, tra oksele ajab sellinne koinimine Ah ja, 95% läheb ekspordiks. Beat that!
3 Likes
Ehh, tänapäeval tahab pankur selle 400k projekti finantseerimise eest aastas miski 20k.
Isegi sekretarineiu ei paku kohvi selle raha eest, parim mis saad on võimaluse anda digiallkiri ja siis jõulude ajal ehk saad ökoloogilise e-jõulukaardi 
1 Like
Aga mul tahtis taksojuht raha, kuigi tal oli autos vaba koht niikuinii olemas!
4 Likes
Nooo… on uuepoolse autoga ülevaatusel käimine teist moodi. Kohale, 5 minutit, 40 rubla vaesem, vaikedes ulatatakse märkega teh. pass ja võtmed tagasi.
Alla 10 aasta vanuste sõidukite ülevaatusele pressimine on lihsalt “riikliku väljapressimise” erivorm. Täielik mõttetus tehnilisest või ohtuse seisukohast.
3 Likes
Ürita nüüd suuremat pilti näha korraks. Äkki jääb nii mõnigi ettevõtmine tegematta, kuna algsed koormised on ebamõistlikult suured. Nende hulgas võib vabalt olla järgmine Palms vms tootmine. Ma saan aru, kui see reaalselt nõuaks riigi OÜ poolt väljminekuid aga antud juhul see nii pole. Veider on see, et sõnades ollakse igati moosivad, jutt on ilus aga tegudega kokku ei lange. Kui parasjagu ei tegele riìgi poot heaks kiidetud tegevusvaldkonnas nagu rohepööre või uue asjana kaitsestööstus (hetkl paberil ilus muinasjutt), siis ime muna. Ei, keegi ei ootagi armupalsid aga mõne lihtsa jaburuse ümbertegemine ilmselt omaks kordades suuremat effekti, kui aastast aastasse ilusa jutu ajamist ja persetäis tegevuskavasid ja plaane.
2 Likes
Nojah, ei muutu siin minu eluajal essugi
Alustame pauguga. 2024. aasta riigieelarve oli 18,5 miljardit, keskmine valija soovis 2024. aasta riigieelarvet veel 1,8 miljardi võrra ehk 10% tõsta. Need, kes tahtsid enda sõnul vähem teenuseid ja madalamaid makse (õhukest riiki), soovisid ka 1721 miljonit lisakulusid. Kõrgemate maksude ja rohkemate teenuste (paksu riigi) pooldajad soovisid 1733 miljoni eest lisakulusid. Sisuline erinevus puudub. Eristusid alles need, kes enda sõnul soovisid palju madalamaid makse ja palju vähem teenuseid. Nende muudatuste hinnalipik oli vaid 1409 miljonit. Erinevus 1,8 miljardist kõigi keskmisest tuleneb “ei oska öelda” vastajate veel suurematest soovidest.
Paraku osutus tõeks politoloogias levinud klišee, et valija soovib madalaid makse, palju riiklikke teenuseid ja raha.
2 Likes
Ma olen seda enda meelest siin foorumis kogu aeg rääkinud.
Eestlastele meeldib mõte “parempoolsusest”. Võib-olla sellepärast, et “parempoolne” maailmavaade vastandub nende jaoks lihtsalt okupatsiooniaja plaanimajandusele.
Aga tegelikult soovitakse muidugi suuri toetusi, kõrgeid pensione ja seda, et riik igale poole sekkuks ja kõiki elus ette tulevaid probleeme püüaks inimeste eest ära lahendada.
Pole siis ka midagi imestada, et kõik erakonnad võivad oma reklaamiklippides rääkida majanduse elavdamisest või bürokraatia vähendamisest, aga kui lähemalt vaadata, vaatab vastu seesama paksem riik, mis nõuab rohkem maksuraha.
5 Likes