https://arileht.delfi.ee/artikkel/120386644/hando-sutter-vordles-eesti-tervishoiususteemi-lossiga-ilus-ja-suursugune-aga-liiga-kallis-ulal-pidada
Kuhu kulub siis meie maksuraha? Näiteks.
Meie avaliku sektori kulutused on viimase kuue aastaga kasvanud 70%, samal ajal on majandus kasvanud nominaalselt 45%. Tervisekassa kulud on Sutteri sõnul aga kasvanud veel rohkem kui avalikus sektoris tervikuna: viimase seitsme aastaga on need pea kahekordistunud.
Lisaks tõi ta välja, et 60% ravirahast tervishoius kulub 5%-le rahvastikust.
Vananeva rahvastiku „rõõmud.“
2 Likes
Ma ei ole kindel, et see on kuidagi Eestile omane. Pigem on need igale solidaarsele tervishoiukindlustussüsteemile omased protsendid. 60/5 või 80/20, kuidas soovite.
Kui tahta veel eriti täpseks minna, siis võib öelda, et 60% tervishoiuraha kulub igal ajahetkel 5%-le rahvastikust. Lihtsalt see 5% koosseis muutub pidevalt ja ühel hetkel, kui aastaid antakse, võime ise olla ka selle 5% seas. Väga imelikud tunduvad need 30-aastased, kes arvutavad siin oma sotsiaalmaksu summasid ja loevad, mitu aastat pole juba arsti juures käidud. Praegu polegi veel see aeg, praegu on maksmise aeg - see hetk kus sa sellest süsteemist hakkad väljamakseid saama, võib olla alles aastakümnete taga, aga tõenäosus, et neid väljamakseid ühel hetkel hakkab tulema,on pigem suur kui väike.
13 Likes
Kooliharidusega on samasugune lugu. Võib vist öelda, et põhiharidusest enam kui 95% haridust saavad inimesed on töötud ehk ei maksa maksuraha. Keskhariduses käärid veidi lahknevad ja seal on maksumaksjate hulk (kas või suvetöödel) juba suurem, kuid siiski mitte märkimisväärne (maksuraha suurust arvestades). See aga ei tähenda, et süsteem oleks ebamõistlik ja kasutu.
Pigem on väites “avaliku sektori kulutused +70%, majandus kasvanud nominaalselt 45%” väites päris palju II samba poolehoidjatele midagi. Poliitikud on siin lubanud, et I sammas kohalikku majandusse pannes on ääretult efektiivne, kuid praktikas selgub, et kasutegur on ca 65% ehk iga 1 euro investeerimisel on 65 senti kasu tekkinud.
4 Likes
Vaesusest ja rikkusest muu maailma mõistes.
Mis Eesti tervishoiusüsteemi ja Sutteri mõtteid puudutab, siis see tervishoiusüsteemi kulude teema toob välja avaliku sektori kulutuste tüüpilise probleemi - kui soovida mingit probleemi rahaga lahendada, siis tegelikult midagi ei muutu, lihtsalt kõik osalised saavad rikkamaks.
Toon siin näite natuke kõrvalt - autoteed ja liiklus. Levinud teooria räägib, kuidas laiemate teede ja sujuvama liiklusega ei saa ummikute probleemi lahendada, sest lahedam liiklus toob kaasa kohe rohkem autosid, aga kokkuvõtteks on laiemate teede ehitamine ja hooldamine kallim.
Meditsiiniga on meil solidaarses süsteemis natuke sarnane lugu - ravijärjekordade probleem on muidugi probleem, mida peaks lahendama, aga rahaga seda otseselt lahendada ei tundu võimalik. Teenuse eest rohkem makstes ei tule arste tingimata sama palju juurde, süsteemi osalised saavad küll rohkem raha, aga kui järjekorrad lähevad lühemaks, siis tuleb ka rohkem patsiente juurde. Kokkuvõttes saab riik suurema raha eest laias laastus sama palju teenust, aga probleem (ravijärjekordade pikkus) jääb lahendamata.
Kolmas näide, kus täpselt sama efekt on toimunud - hooldekodud. Hooldereformiga prooviti vähendada pikki järjekordi ja kohtade nappust. Saadi 40-70% hinnatõus lühikese aja jooksul. Eesmärk, et eakas hooldeteenuse vajaja saaks selle oma pensioni eest, jäi täitmata. Inimesed pettunud ja KOVid kaebavad riiki kohtusse.
Kõik need näited panevad arvama, et vabalt tarbitavat teenuse defitsiiti pole võimalik parandada lihtsalt raha juurde pannes. Defitsiit jääb püsima.
3 Likes
Ühest küljest kasvavad kulud tervisekassale ja pensionikassale, teisest küljest aga vähenevad tulud.
Igaüks saab ise veenduda ja arvutada, kas madal sündimus mõjutab riigi rahakotti või teeb seda hoopis immigratsioon. Ei tasuks igasuguseid ajakirjandustreialite arvamusavaldusi tõsiselt võtta.
2000 1401250
2001 1392720 -8530
2002 1383510 -9210
2003 1375190 -8320
2004 1366250 -8940
2005 1358850 -7400
2006 1350700 -8150
2007 1342920 -7780
2008 1338440 -4480
2009 1335740 -2700
2010 1333290 -2450
2011 1329660 -3630
2012 1325215 -4445
2013 1320714 -4501
2014 1315819 -4895
2015 1313271 -2548
2016 1315944 2673
2017 1315635 -309
2018 1319133 3498
2019 1324820 5687
2020 1328889 4069
2021 1330068 1179
2022 1331796 1728
2023 1365884 34088
2024 1374687 8803
2025 1369995 -4692
Mida toovad aastad 2026, 2027, seda saab näha.
2 Likes
Muuseas, ma olen kuulnud just teistsuguseid andmeid. Keegi võib muidugi täpsustada.
Kõrgharitute puhul, kui võtta välja avalik sektor (räägime siin ikka neto maksumaksjatest) ja 1% sõõrukaid, pidi keskmine olema üsna nutune. Mille seletus pidi olema see, et mingit TÜs sotsiaalset ettevõtlust õppinud tegelased, kes pole avaliku sektorisse saanud, on pigem R Kioski palgal.
Ausalt öeldes ka enda tutvusringkonnas ei tea ühtegi põhiharitut, kes saaks alla keskmise. Kuid tean omajagu kõrgharituid kes saavad.
Millega me jõuamegi sujuvalt sinna, et oluline on alati asjade sisu. Tervishoiule kulutatud lisaraha võib minna vabalt musta auku, ilma, et teenus paraneks ning araabia uuringute magister võib tööl käimise asemel lehvitada hoopis palestiina lippu.
4 Likes
Naine juba pikemat aega räägib, et tahab Hispaaniasse puhkama. Ostsin siis täna perele lennupiletid sügiseks ära. Aasta juba kahel kohal töötatud ka, kuidagi tuleb seda kompenseerida. Naise tingimus oli, et mere äärde, minu tingimus oli, et südasuvel sinna kõrbema ei lähe. Rasked ajad, kaugemale rahakott ei lubanud.
1 Like
Kuidas siis nüüd nii… kõik pidid ju kohe-kohe Hispaaniast siia mõnusat kliimat nautima tulema, mitte sinna puhkama minema…
2 Likes
Naine juba pikemat aega räägib, et tema tahab just Hispaaniasse. Ja oma naisele teatavasti vastu ei tasu hakata. Eks ma siis lähen ja vaatan, kas paha Reformivalitsus on seal ka hinnad kõrgeks ajanud. Suvel leiab Eestimaal ilusaid kohti, mida külastada, küllaga. Suurematest saartest on veel näiteks Vormsi nägemata jne. 
teenin igakuiselt kolm eesti keskmist, nädalavahetuste tööampsud lähevad aivar pilve tunnihinnaga, investeeringud laksavad nonstop profitit peale, samas kulubaas on nagu keskmisel burundi perel … kaugemale kui hispaaniasse soodsal off-seasonil rahakott kuidagi ei luba 
10 Likes
oot-oot aga lendamine on ju saatanast, mis toob kogu maailmale ainult hukatust (CO2) ja nüüd siis lennupiletid ehk siis kehtib ikka vana reegel - esimesena visaku kivi see kes patust puhas või siis eesti poliitmaastiku maiuspala - toimetage minu sõnade mitte tegude järgi …
ps. puhkuse lennupiletide soetamise teemade postitamiseks on minuarust mõeldud pisut teistsugused keskkonnad, kui et finantsfoorumi rubriik " Arutelu Eesti majandusest"
3 Likes
Ma ju räägingi. Kõik on pekkis siin riigis. Aastaga ostsime ettevõttele pealinnas viletsa garaažiboksi, endale liiga väikese elektriauto ja perele sügiseks(soodsam hind) lennupiletid Hispaaniasse. Isegi tööd tuli selle mandi ostmiseks teha. Kuu peale tuleb saata selline riik ja selle röövelvalitsus, kes oma kodanikele selliseid kulutusi ja sellist viletsat elu võimaldab. 
Ja ise elad perega Öismäel paneelikas?
1 Like
No näete nüüd ise. Maha see riik, kes kõigil ilma pingutamata südalinna kõrghoones või Viimsis villas elada ei võimalda!
Kas sa kerjad siin sügavat kaastunnet ja kaastunde kaudu saavaid hüvesid, et oma naisest siin sedasi räägid?
Pealegi tuleb kogu see raha III pensionisambasse investeerida ja kui on näha et palgast jääb lennupiletite raha üle, siis tuleb maksta II pensionisambasse 2 protsendipunkti asemel 4 või 6 protsendipunkti. Kas see on juba ära korraldatud?
III pensionisambasse saab minu teada maksta ka seda osa rahast, millelt tulumaksuvabastust ei tehta.
Mitte aga selle raha eest lendama minna… Järglased tahavad ju saada korralikku pärandust! Miks sa järglastele seda ei võimalda ja lõbustad end kusagil Hispaanias selle asemel?
3 Likes
Pidevalt kommenteerimise ja mööda maailma ringi lendamisega looduse saastamise ning kliimasoojenemisele kaasa aitamise asemel, võiksid rohkem tööd teha ja vaeva näha, et sealt Öismäe paneelikate vahelt minema saada.
2 Likes
Ta ei ole õismäe paneelikate vahel, vaid astangul paneelikate vahel.
3 Likes
See ei ole küll majanduse teemasse, aga ma soovitaks Hispaaniasse klimaatilistel kaalutlustel jõulude paiku minna.