Arutelu Eesti majandusest

Lisaks, kui jaekett müüb piima kui peamist tarbijale keti hinnataset indikeerivat toodet toorpiima müügihinnaga, siis see ei tähenda, et töötleval tööstusel marginaal/kasum puudub. Lihtsalt kaupluse väljamüügihind on madalam kui tööstuse väljamüügihind.

On üksikuid tooteid, mida jaekaubandus konkurentsipositsiooni nimel sisuliselt doteerib.

See on ikka ristsubsideerimine, mitte dotatsioon. Rahvakeeli on tegu sissevisketootega. Igas riigis/kultuuris erinev ja omanäoline. Soomes on selleks näiteks tüüpiliselt kohv.

2 Likes

Uudistes hinnatõusu pärast halamine on muutunud rahvusspordiks. Jääb mulje, et me jääme kogu aeg vaesemaks.
Eesti Panga värsked andmed ja prognoosid kõnelevad aga vastupidist.
2023 ja 2024 tõusid palgad oluliselt kiiremini kui hinnad.
Ka sellel aastal tõusevad palgad kiiremini kui hinnad. Hoolimata maksutõusudest tarbijate ostujõud ikkagi kasvab sellel aastal.
Järgmisel ja ülejärgmisel aastal tõusevad palgad kiiremini kui hinnad.
Eestlaste ostujõud kasvab juba mitmendat aastat järjest, mitte ei kahane.
Pidev soigumine on Eesti majanduse suhtes lihtsalt kuritegelik, sest tekitab tarbijates ebakindlust, ebakindlus hoiab tagasi tarbimist, ilma tarbimiseta pole majaduskasvu. Me vist ikka vingume ennast vaeseks.


1 Like

Lisaks Euribor langes ja laenumaksed järk-järgult koos sellega

1 Like

inflatsioonist survestatud palgakasvu maksab kinni ettevõtja ja riigisektori puhul maksumaksja.

aga kui mõni vaikne invaliidi, mikroettevõtja või rantjee hääl tagantreast küsib, et: ‘kui ma ei saa kindlat kuupalka ja mu ainus passiivne tulu on 2% (miinus tulumaks) pangahoius ja mõni 5% (jälle miinus tulumaks) võlakiri, siis kas mu elu on läinud jõhkralt tõusvate maksude ja vertikaalis tõusvate hindade tingimustes paremaks?’, mida siis oma eluga ülirahul palgatöötajad vastaksid? :slight_smile:

3 Likes

Keegi võiks nüüd välja tuua miinimumpalk versus inflatsioon graafiku. Mälu järgi on miinimumpalga tõus keskmist palgakasvu isegi ületanud.

Juba sm. Stalin teadis: “ELu on läinud paremaks, elu on läinud lõbusamaks”. Kõik, kes julgevad vastupidist väita on rahvavaenlased ja kontrrevolutsionäärid.

6 Likes

Varsti läheb miinimumpalk keskmisest palgast üldse mööda.

14 Likes

mõistan, et sulle meeldib oma vabast ajast ‘kaheksa eurot tund’ tööampse teha, aga võibolla oleks mõistlik, kui me eesti viimaste aastate pika majanduslanguse tingimustes, kui välisraha sisse ei tule ja meist endist globaalsete turgude mõjuväljas suurt siiligi ei sõltu, enda edukust inflatsiooni biitiva miinimumpalga sektori nominaalse palgakasvu näidetega ei presenteeriks )

2 Likes

Temal oligi läinud paremaks. Kindlasti oli Kremlis ja Kuntsevo suvilas parem kui ta tsaari ohranka eest pidi põgenema alatasa ja samas Leninile revolutsiooniliseks tegevuseks raha tassima seni kuni see kuskil turvaliselt kuskil Zürichis või Viinis istus ja oma artikleid vorpis.

Kuid ta üldine kontseptsioon oli ikkagi vale. N. Liit ehitas oma majanduslikku ja sõjalist võimsust massilisele miljonite orjatööle GULAG-is ja see ei saanud olla jätkusuutlik mudel.Seljuures veel hävitati inimesi, kes olid nii andekad, et vabadena oleks nad võinuks nad arengusse panustada sadu kordi rohkem

Inimeste vaba töö ja ka ideoloogiliste ahelate puudumine oli hoopis tootlikum, areng hoopis kiirem. Seda tõestas kasvõi USA edu kahe maailmasõja vahel.

USA edu kahe maailmasõja vahel? Millest sa räägid? 20ndad olid küll mõirgavad, aga siis tuli majanduskrahh ja Roosevelti sotsialism. Näiteks Saksamaast mindi majanduslikult ette jälle alles 1942. aastal.

1 Like

Kindlasti on vaba töö ja ahelate puudumine tootlikum kui orjus, aga vaba töö + kogu maailm maksab sulle Lend Lease võlgu tagasi, on VEEL TOOTLIKUM :slight_smile:

1 Like

USA majanduslik ja sõjaline võimsus võitsid II maailmasõja. 1920-1940 oli USAs vaid 4 aastat 1930-1933 ajutise GDP langusega, ülejäänud päris raju tõus.

1941.astus USA sõtta, Ta oli selleks ja ka liitlaste toetamiseks täiesti valmis, tal olid selleks kõik vajalikud ressursid ja pmst rahuaegsetes tingimustes elav ning töötaav riik

Ilma selleta oleks Stalini orjariigil olnud kööga ja ka Briti saatus oleks olnud küsimärgi all ehkki Hitleril polnud tõelisi kavatsusi Britanniat alistada. Hitlerile oleks hoopis rohkem meeldinud kui UK oleks jäänud sõjast kõrvale ja ta üritaski kaua käituda niiviisi nagu Britannia polekski olnud sõjas.Isegi Dunkerquest lasti Briti väed suht vähe kahjustatuna kodumaale naasta, oma sõjakoli pidid britid küll maha jätma. Lõpuks polnud see lihtsalt võimalik, sest Churchilli valitsus oli natsi-impeeriumi suhtes leppimatult vaenulik, see ei kavatsenud käituda nagu Rootsi või Hispaania

Hoopis teine küsimus, et kui kaugelenägelik Stalini toetamine selles sõjas üldse oli, see tõi poolele Euroopale, sealhulgas Eestile kaasa väga ränga katastroofi pooleks sajandiks.
Neile eestlastele, keda Stalini režiim mõrvas, küüditas , surnuks piinas ja paljaks röövis, oleks tõenäoselt rohkem meeldinud Saksa okupatsioon kui just tingimata oli vaja kahe okupandi vahel valida ja iseseisev Eesti võimalik polnud.
Soomlastele meeldis see samuti rohkem, ehkki mingit natsi-vaimustust polnud kummalgi rahval. Ja see natsi-värk poleks kah ju väga kaua kestnud, tundus rohkem nagu ajutine vaimuhaigus ühel rahval.

Ma kunagi küsisin ühelt väga eakalt sugulaselt, kes nüüd on ammu surnud, kuidas Saksa okupatsiooni ajal elu ka oli.
Ta ütles, et ei saanud aru midagi, et oleks väga teistmoodi olnud.
Talul oli toidunorm ja lambavill jms mis nad pidid võimudele andma.
Eakad mehed pidi külakorda käima vallamaja valvamas, mingi püssiloks anti neile kah.
Noortel poistel võltsiti sünniaastad hilisemaks, et neid sõtta ei saadetaks, kuid käisid koolis nagu vanastigi, õppisid samu aineid.
Muu oli üsna sama kui 1938.a.

Tõeline õudukas läks lahti alles siis kui Punaarmee rinne 1944.a. üle läks ja punalipp lehvima pandi .

Kuid USAle oli sõjavõit muidugi tohutu tähtsusega ja sellest ajast on nad maailmavalitsejad igas mõttes. Neile Stalini ohvrite tragöödia kuigipalju ei lugenud, auhind selles sõjas oli nii suur, et nad mingil juhul ei tahtnud sellest ilma jääda.

2 Likes

Minu tööampsude päevateenistus(8h) jääb 200-300€ vahele. Noh, nüüd sai see välja öeldud.

1 Like

türbel , sellega oleks vabalt model Y saanud, mitte smart i ev :slight_smile:

1 Like

Sa ju tead, et valetad. Milleks? Ja siis paned 400 eur kuus kõrvale. Mine maga ennast välja ja külasta meditsiini. Mul on siiralt su perest, kui see ikka olemas on, sügavalt kahju.

8 Likes

Kallis kaasmaalane. Tee endale selgeks palun, kuidas 3. sammast maksuefektiivselt kasutada.

  • Kui kannad kolmanda samba fondi raha, siis aasta lõppedes läheb sissemakstud summa automaatselt sinu tuludeklaratsiooni ning riik maksab sulle deklaratsiooni esitamise järel sissemaksult tasutud tulumaksu tagasi. Sa pead ise jälgima, et sissemaks ei ületaks 15% sinu aastatulust või 6000 eurot (kumb iganes on väiksem).

Rohkem ei ole mõtet 3. sambasse raha kanda, sest raha välja võttes võib tekkida topeltmaksustamine.
https://tuleva.ee/soovitused/iii-sambast-maksimaalselt-kasu/

Sattusin siin tööl olles täna kuulama.
Raul Eamets ja Urmas Varblane arutlevad saates Eesti majanduse olukorra, tuleviku väljavaatest ja energiatootmise üle. Soovitan kuulata. Analüüsid näitavad, et Eestile on optimaalne taastuvenergia osakaal kogutootmisest 50 - 80%. Samuti märgitakse saates ära, et vaatamata sellele, et Soomes ja Rootsis on elektri börsihind väiketarbijatele meist madalam, on seal elekter kodumajapidamistele koos kõikide tasudega hoopis kallim kui meil. See oli minugi jaoks üllatus.

Keskmise palga asemel tuleks veidi detailsemaid andmeid vaadata. Ma ei ole vaadanud ise, aga minu hüpotees on et praegu suureneb sissetulekute kihistumine. St kõrgemad palgad kasvavad rohkem kui madalamad.

Tuleb nõustuda. Aasta tagasi rääkis sellest LHV analüütik Triinu Tapver, tuueks näiteks ühe konkreetse ettevõtte, kus töötajate arv küll vähenes läbi koondamiste, kuid ettevõttes keskmine palk tõusis. Lihtsamad töökohad kadusid. Need kas siis robotiseeriti, võeti kasutusele AI, vms. Ettevõtte seisukohast vaadatuna aga efektiivsus paranes.

1 Like