USA majanduslik ja sõjaline võimsus võitsid II maailmasõja. 1920-1940 oli USAs vaid 4 aastat 1930-1933 ajutise GDP langusega, ülejäänud päris raju tõus.
1941.astus USA sõtta, Ta oli selleks ja ka liitlaste toetamiseks täiesti valmis, tal olid selleks kõik vajalikud ressursid ja pmst rahuaegsetes tingimustes elav ning töötaav riik
Ilma selleta oleks Stalini orjariigil olnud kööga ja ka Briti saatus oleks olnud küsimärgi all ehkki Hitleril polnud tõelisi kavatsusi Britanniat alistada. Hitlerile oleks hoopis rohkem meeldinud kui UK oleks jäänud sõjast kõrvale ja ta üritaski kaua käituda niiviisi nagu Britannia polekski olnud sõjas.Isegi Dunkerquest lasti Briti väed suht vähe kahjustatuna kodumaale naasta, oma sõjakoli pidid britid küll maha jätma. Lõpuks polnud see lihtsalt võimalik, sest Churchilli valitsus oli natsi-impeeriumi suhtes leppimatult vaenulik, see ei kavatsenud käituda nagu Rootsi või Hispaania
Hoopis teine küsimus, et kui kaugelenägelik Stalini toetamine selles sõjas üldse oli, see tõi poolele Euroopale, sealhulgas Eestile kaasa väga ränga katastroofi pooleks sajandiks.
Neile eestlastele, keda Stalini režiim mõrvas, küüditas , surnuks piinas ja paljaks röövis, oleks tõenäoselt rohkem meeldinud Saksa okupatsioon kui just tingimata oli vaja kahe okupandi vahel valida ja iseseisev Eesti võimalik polnud.
Soomlastele meeldis see samuti rohkem, ehkki mingit natsi-vaimustust polnud kummalgi rahval. Ja see natsi-värk poleks kah ju väga kaua kestnud, tundus rohkem nagu ajutine vaimuhaigus ühel rahval.
Ma kunagi küsisin ühelt väga eakalt sugulaselt, kes nüüd on ammu surnud, kuidas Saksa okupatsiooni ajal elu ka oli.
Ta ütles, et ei saanud aru midagi, et oleks väga teistmoodi olnud.
Talul oli toidunorm ja lambavill jms mis nad pidid võimudele andma.
Eakad mehed pidi külakorda käima vallamaja valvamas, mingi püssiloks anti neile kah.
Noortel poistel võltsiti sünniaastad hilisemaks, et neid sõtta ei saadetaks, kuid käisid koolis nagu vanastigi, õppisid samu aineid.
Muu oli üsna sama kui 1938.a.
Tõeline õudukas läks lahti alles siis kui Punaarmee rinne 1944.a. üle läks ja punalipp lehvima pandi .
Kuid USAle oli sõjavõit muidugi tohutu tähtsusega ja sellest ajast on nad maailmavalitsejad igas mõttes. Neile Stalini ohvrite tragöödia kuigipalju ei lugenud, auhind selles sõjas oli nii suur, et nad mingil juhul ei tahtnud sellest ilma jääda.