Enamik Eestis müüdavaid kaupu on siiski imporditud sh kütused, gaas, toit, arvutid, mobiilid, autod. Üha populaarsem on seotada kinnisvara ka turvalistesse Lõuna-Euroopa riikidesse ja reisida. Kõik on see raha, mis viiakse kohalikuat majandusest välja.
Missa nüüd räägid patujuttu, eks ole. Sotsivad-rohelised (või rohetavad sotsid) ja muud arbuusid räägivad sulle kohe, et see on väga ea, siis ei saastata, ei kulutata looduskeskkonda, ei eritata CO2te. Väga ea et midagi ei toodeta. Kõige pealt mis Eestis ostetakse, makstakse ju makse. Omamise pealt ka makstakse. See läheb Riigieelarvesse ja siis saab sealt maksta PALKASID riigitöötajatele ja siis Palkade pealt saab küsida jälle makse ja lisaks saab kehtestada veel imporditollid jne. Igiliikurist Majandusunelm. Ma ise telvusserist kuulsin, kuidas Targad Onud rääkisid.
Tunnistan, et olen loll ja ei saa analoogiast energiaga aru. Raha muutub rämpsrahaks, mida ei saa enam kasutada?
Raha “potentsiaalne energia” sõltub tema asukohast. Võtame meie vana hea Planet42. Seal “põles ära” mingi hulk raha. Või ei “põlenud”. Läks majandusse ringiga tagasi ja on TÄPSELT sama suure “potentsiaaliga” kui ta enne oli? Või mõtleme sedapidi - toonik võtab 10 EUR, ostab selle eest endale pudeli säästuviina ja kallab selle kõik endale kiirelt sisse. Ja mitte mingeid “kadusid” selles protsessis ei ole, mitte ivakestiki. Sest “10 EUR läheb ju kaupmehele tagasi ja riigile läheb aktsiis ja tootjale läheb mingi tasu ja… müüja sai ka palka?”
Kas nii? Et raha on nii universaalne “salvestusvahend” et raha sisse pandud “väärtus” ei saa kohe mitte kuidagi “kuluda”, “väheneda” või jumal hoidku “kasutult jääksoojusena ära hajuda”.
Ongi Igiliikur leiutatud?
Ka maksudena kogutav raha võib läbi riigieelarve väärtust luua, aga võib ka mitte luua. Sõltub, kui targalt ja kuhu teda kulutada.
Küllap ma olen siis lootusetu juhtum, et mulle ei õnnestu nii lihtsat kontseptsiooni ära seletada. Mis krdi igiliikur?
Potentsiaali jutust sain ainult niipalju aru, et kui raha on sinu käes, siis tal on potentsiaalne energia, aga kui minu käes, siis on raisatud ja täiesti potentsiaalita.
Et, kui tahad oma raha potentsiaali suurendada, siis vii oma viimased veeringud Offfi kätte?
Mina ei puutu küll kuidagi asjasse. Ma räägin ainult seda, et kui raha ainult “riigiveskisse” toppida, siis kipub see seal ilma suurema tolguta ära kuluma. Erasektor töötab paremini. Whole point.
“asja” teeb veel huvitavamaks see, et raha ja energiat ei saa omavahel võrrelda, energia ei tekki mitte millestki aga raha tekkib, 20. sajandi alguses enamus riike loobus kulla standardist ja nüüd on kusagil mingid onud koos, kes vaatavad siis “asja” ja otsustavad kas ja palju ringlusesse juurde lükkame…umbes nii, et saadad meili mingi numbriga ja sama number tekkib pangakontole, mida saad siis kasutada maksetena
Rahaloome ei toimu nii, et kuskil keegi kirjutab kellegi kontodele numbreid juurde. Rahaloome agentideks on kommertspangad ja lihtsustatult tekib raha sel hetkel, kui sa laenu võtad. Tekkinud raha tagatiseks pole enam kuld, vaid see kinnistu või asi, mille pangale laenu tagatiseks panid. Maksad laenu tagasi, kaob see raha jälle olematusesse ja sinu tagatis vabaneb kohustusest. Raha pakkumist aga juhitakse intressidega.
Nestor ja koppel võtavad tänase saate kokku, et hoolimata paljudest virilatest nägudest, ei lähe Eesti majandusel enam sugugi nii halvasti. Selle aasta majanduskasvuks oodatakse 2%. 1. kvartalis müüdi 20% rohkem kortereid kui eelmisel aastal, uute kodulaenude arv on kasvanud lausa 40% jne. Tõsi, osa sellest võib olla seotud kasvava maksukoormuse ootuses ette ära tehtud kulutustega.
minuarust kasulik legemispala:
err: geenivaramu synniloo intervjuu
tsitaat / olid ikka ajad ![]()
“Eesti riik andis küll sihtasutuse rajamiseks miljon krooni, aga reaalseks tegevuseks tuli leida kapitali mujalt. Teadlastel õnnestus saada töö alustamiseks Ameerika Ühendriikide kahest fondist umbes 4,5 miljonit dollarit: esimesed inimesed võeti tööle, nad õpetati välja ja lisaks osteti vajaminevad seadmed.
“Me lendasime iga kuu Ameerikasse, et teha raha saamiseks ettekandeid ja tutvustavaid loenguid. Eesti oli toona ju tundmatu koht. Inimesed arvasid, et kui raha saame, ostame Porsched, sõidame üle Narva jõe ja rohkem meid ei nähta,” rääkis Metspalu.
Esimesed aastad töötasid inimesed geenivaramu projekti kallal valdavalt entusiasmist ja palgata. “Ma olin ülikooli professor ja sealt sain ikka palka, aga geenivaramu jaoks töötasime tasuta enne, kui USA-st rahad tulid,” meenutas ta.”
Seda on nähtud viimased 4 aastat, kui hästi väärtust see loob…
Kaur , sul ikka joppab ka vahest kommentaaridega, majandus tõesti ei ole ainult statistika, Statistikaamet kinnitas seda just oma räige majanduskasvu puusse panekuga ![]()
Kuulamissoovitus!
Jah, ka lapsele kehtib tulumaksuvaba miinimum. Tegemist ei ole mingi skeemitamise, hallis tsoonis opereerimise või lapse tankististamisega, vaid legaalse võimalusega oma pere maksubaasi optimeerida. Varem said lapsevanemad täiendavat TM tagastust laste arvelt ja teema polnud vast piisavalt aktuaalne. Tänaseks on see võimalus lastevanematelt ära võetud ja teema vääriks ehk rohkemat tähelepanu. Samas, kui keegi leiab, et endiselt on tänane maksukoormus liialt madal ja soovib maksukulu tuuleiili kanda lasta, on see samuti igati OK. Võimalused ja soovid on erinevad.
Hetkel ei ole meil ühtegi seadust, mis keelaks lapsele taskuraha andmist dividendiaktsiates, realiseeritus finantsvara kasumis, rendikinnisvaras, laenuintressis jpt vahendites.
Näiteks pole maksude optimiseerimise mõttes Kasvukonto lihtsalt piisavalt kuluefektiivne teiste turul olevate võimaluste juures. Selle toote eesmärk on lihtsalt teistsugune ega ole mõeldud iga-aastaseks kauplemiseks. Niisamuti nagu investeerimiskonto süsteem ei ole selles perspektiivis sobilik. Maksuefektiivsust oleks mõistlik siiski kasutada kohe, mitte vähendada lapse investeerimiskonto sissemaksete puhvrit.
Seega, kes tahab, maksab lihtsalt makse. Ja kes tahab, saab täiesti seaduslikult veidi tagasi makstud maksudelt. Nii lihtne see ongi. Nagu ka täiendav TM tagastus (lapse)kolmanda pensionisamba sissemaksetelt. ![]()
Viimase nädala jooksul on uudistekülgedel olnud rohkem artikleid sellest, kui suur on ikkagi kaubanduskettide juurdehindlus ja miks toit nii kallis on.
Praegust postitust ajendas kirjutama Sirje Potiseppa arvamusartikkel kus ta õigustab kõrget müügihinda suurte tootja kuludega. Muuhulgas leidub seal selline pärl:
Võtame näiteks kilepiima. Uuring viitab, et tootja osa ei ole kasvanud, samas kui tööstuse osakaal on pisut suurenenud. See väide on arusaamatu. Toorpiima hind on jõudnud 64 sendini liitri eest, samas kauplustes müüakse seda sageli 58–62 sendiga. Tööstus peab korraldama piima transpordi tööstusesse, seal töötlema ja villima ning korraldama transpordi jaekettidesse. See kõik on kulu. Kui tooraine maksab rohkem kui lõpphind, pole tööstuse osas võimalik rääkida kasumist – pigem toimub tootmine alla omahinna.
Potisepp jätab targu mainimata, et poes müüdav kilepiim on tavaliselt 2,5% või isegi 2% rasvasisaldusega. Toorpiim samas on 4%. Kui sa toorainet tootmise käigus peaaegu 2x lahjendad, siis on täiesti loogiline, et väljamüügi liitrihind võib olla soodsam kui tooraine sisseostuhind.
Ja sellist kelbast aetakse tarbijale täiesti süüdimatult kogu aeg.
väga hea, äkki tahad oma tööandjale ka teha ettepaneku, et ülejäänud selle aasta kuude töötasu summat ei pea enam sinu pangakontole välja maksma, piisab täiesti kui aastapärast saad mingil kuul oma arveldusarvele nt. 5% selleks ajaks väljateenitud summast (~tavaline dividenditootlus).
siis saad omalnahal järgiproovida kui hea on saada taskurahaks dividendiaktsia ning minna selle saadud taskurahaga kinno nt. 3 aasta pärast, mitte 3 päeva pärast nagu võis olla lapse esialgne plaan
Võtmetegelastele jagavad ettevõtted optsioone küll.
Üürikinnisvara, laenu -ja võlakirjamaksed tagavad enamasti üsna stabiilse rahavoo, mille pealt annaks lapsele juba ka 3. sammast ehitada jne.
Lisaks, kui jaekett müüb piima kui peamist tarbijale keti hinnataset indikeerivat toodet toorpiima müügihinnaga, siis see ei tähenda, et töötleval tööstusel marginaal/kasum puudub. Lihtsalt kaupluse väljamüügihind on madalam kui tööstuse väljamüügihind.
On üksikuid tooteid, mida jaekaubandus konkurentsipositsiooni nimel sisuliselt doteerib.
See on ikka ristsubsideerimine, mitte dotatsioon. Rahvakeeli on tegu sissevisketootega. Igas riigis/kultuuris erinev ja omanäoline. Soomes on selleks näiteks tüüpiliselt kohv.