Ma antud linki küll ei pääse vajutama, aga enam-vähem sarnase tekstiga reklaami või e-maili olen varemgi näinud ja see suunab tegelikult lehele kust sa sellist pudrumäge ei näe. Pigem tegemist skämmiga.
Scam muidugi.
OB Gaming Estonia…mitte midagi
Hr. Gibbs … mitte midagi
Jelena Kohtla Järvelt … tyypiline
1 Like
link viis hoopis Optibeti lehele, mis tõepoolest reklaamib 500 euro boonust uutele klientidele, kuid kuna minul isiklikult pole mingit huvi kuhugi mingit kasutajakontot teha või welcome boonust saada, siis ma ei viitsi hakata neis firmanimedes,veebisaitides ja manageride profiilides kaevama.
Lihtsalt unustage ära
Lõpuks maja võidab alati
Puusalt panen, aga see 500€ boonust ei ole sul kohe käes tasuta spinnideks kasutamiseks vaid pead selle nö “läbi mängima” mis tegelikult kogu selle boonuse ROI hävitab.
Nagu öeldud, mind ei huvita enam üldse.
See kõik on läbikäidud etapp ja mõnevõrra on kahju ainult sellest , et see kestis nii kaua. ja palju tuhandeid sai lollisti maha visatud.
Tahate raha maha visata, minge tegelikku kasiinosse.
Kuid nüüd need sigudikud on pannud igale poole Ameerika ruletid nulli ja kahe nulliga, nii et tõenäosus ühte spinni võita on vaid 47,3 %
Dostojevski Baden-Badenis mängis veel vanal Euroopa ruletil ja tema tõenäosus võita näit.punasele panustades oli 48,6 %.
Kuid ikkagi mängis end kohutavatesse võlgadesse ja ainult tänu sellele, et kohtus hea ja otsusekindla naisega, suutis neist elu lõpuks välja rabeleda / välja kirjutada
Aprill töötukassas: registreeritud töötus langes aasta madalaimale tasemele.
Aprilli lõpuks oli end töötukassas arvele võtnud 47 300 inimest – kuu ajaga kahanes töötute arv üle 2400 inimese võrra. Aastases võrdluses langes registreeritud töötute arv 4600 inimese võrra.
Hea uudis tuli ka tööpakkumiste rindelt.
Töötukassa töövahendusportaali lisandus üle 6100 uue töökoha, mis on rohkem kui selle aasta senistel kuudel. Enim pakkumisi tuli töötlevast tööstusest.
Uute tööpakkumiste puhul torkab silma, et hooajatöid pigem vähe. Mõningane tööpakkumiste kasv on tulnud hoopis töötleva tööstuse sektorist. Lähikuud näitavad, kas aprill oli lihtsalt üksik sähvatus või on sektor asunud värbama.
Koondamiste osas suuri kõikumisi polnud – nagu eelmistelgi kuudel, tuli aprillis 11 teadet, millega kaotati kokku u200 töökohta. Veidi rohkem koondati aprillis info ja side valdkonnas.
Kui senine trend jätkub, võib aasta lõpuks olla registreeritud töötuid umbes 45 000 ja töötuse määr langeda 6,5% juurde.
Allikas: tootukassa.ee
Minu küsimus on. Kes võtab vastutuse ja kannab kahjud selle eest, et paar valitsusevälist erakonda regulaarselt ja pahatahtlikult üritavad koostöös Kremli botide ja trollidega(hübriidsõda toimub, meeldigu see meile või mitte) pidevat negatiivset fooni üleval hoida? Sellest(enda vaeseks vingumisest) on tekkinud reaalne rahaline kahju Eesti majandusele. Jah, opositsiooni töö ongi kritiseerida, aga mitte numbreid tegelikust mustemana näidata!
1 Like
Minu küsimus on, kas Kaur79 peab iga jumala päev meid veenma, et ta on Kapitaalne Idioot (pardon my french). Me ei ole ometi NII lollid… me oleme juba ammu aru saanud, et sul on peas “roheline kiiks” ja kogu maailma vaatad sa läbi oma “rohelise” kõverpeegli. Kõik positiivne tuleb üle võimendada, kõik negatiivne surnuks vaikida ja ära eitada. See on ilmselt vaimne hälve, mis ei luba oma uskumusi mitte kudiagi faktidega kooskõlastada.
Või on Uue Inimese Aretamise Tõulava lõpuks edu saavutanud ja Orwelli kirjeldatud “kaksisoima” raevuka rohefašisti näol ära realiseerinud?
13 Likes
See on lihtsalt imeline kui paljud säästunipid, mis ei halvenda elustandardit, on ühtlasi kasulikud ka loodusele.
Et siis majanduse taastab usk… Hästi paned ikka koolieelik
2 Likes
See tüüp on Kliimaministeeriumi loodud alternatiivtegelane foorumi meelsuse muutmiseks, muud seletust ei ole võimalik leida…
9 Likes
Täitsa võimalik, räägitakse ju e-riigist ja mingi USA tegelane kirjutas lausa muinasjutu Eestis eksisteerivast AI-driven e-governmentist. Äkki on tegemist Kliimaministeeriumi katsetustega AI-ajupesu-boti alal.
3 Likes
Ei. See bot on loll. Võibolla pole loll, on lihtsalt keedetud kaalikas.
1 Like
Jõudsite Delfikommentaariumist ringiga siia tagasi? Majandus ei ole ainult statistika(mida teie nagunii ei usu), vaid väga paljuski ka emotsioon.
Ühe inimese väljaminek on teise inimese sissetulek (kui sa oled riigipalgaline siis sa seda ei mõista) ja see ongi majandus.
Arvad, et räägid inimesi mitte säästma, homset ei tule, lööge kõik surnuks ja kohe või kuidas nad hakkaks rohkem kulutama?
Rohkem hakkavad kulutama siis kui hakkavad rohkem teenima.
Kuidas hakkaksid inimesed rohkem teenima?
Makse tõstes? Tulmkas 24% käibemkas 24%, maksustame riigi rikkakas, my ass…
3 Likes
Maksustamise kohapealt nõus. Ma ei usu, et kõik maksuõusud on reaalne ära jätta, kuid sellepärast mulle Parempoolsete ettepanek meeldib, et tulumaks tuleks nende arvates langetada 18 protsendile ja käibemaks 20 protsendile, et soodustada töötamist, säästmist ja investeerimist. Erakonna esindaja väitel on see teostatav ning partei on arvutanud välja ka kulu riigieelarvele.
Sotsiaalmaksule tuleb kehtestada lagi nelja keskmise palga tasemel. Samuti leiavad Parempoolsed, et automaks, aktsiisitõusud ja muud tõstetud koormised tuleks tühistada, et inimestele jääks rohkem raha kätte.
Tervishoius ja hariduses tahavad Parempoolsed omaosaluse kasvamist.
Elu edendamiseks ei olegi vaja vandenõuteooriaid ja Veremaa narratiive.
2 Likes
Vanaduspensioni-iga oleks pidanud juba 1990-date lõpus ja 2000-date alguses hoogsalt tõstma, mitte selliselt “tasapisi”. Tol ajal oli vist veel nii, et naised jäid üldse palju varem pensile. Aastal 1998 kirjutati “Praegu lähevad mehed pensionile 62- ja naised 57-aastaselt.”
1990-datel näiteks said paljud raske töö tegijad pensionile jääda isegi 55-aastaselt ja ka täna on sellist tööd teinute pension tihti kõvasti üle keskmise pensioni. Ometigi paljud sellist tööd teinud isikutel polnud see töö nii ränk et nad kohe 56 aasta vanuseks saanuna oleks ära surema hakanud.
Tavaliselt selliste, poliitikute arvates inimesi häirivate, reeglitega on nii, et neid reegleid hakatakse muutma alles siis kui king ikka tõsiselt pigistama hakkab. Nüüd ongi tulemus käes, et vanaduspensionäre on tohutu hulk.
2 Likes
No Shit, Sherlock. Võtame lihtsa näite. Oletame, et kodanikul X “jääb üle” mingi summa N.
Ta võib kulutada selle tarbimisele, võib kulutada nt. investeerimisele vms. Igal juhul, kui ta seda just “madratsi alla” ei topi, siis läheb see majandusse tagasi. Ja seal on rahal kombeks juurde kasvada. Uut väärtust luua. Anda võimalus, uut väärtust luua. Mitte alati ja mitte iga kord, aga üldiselt siiski on.
Kui nüüd Riik võtab kõik “üle jääva” raha ära automaksaks ja maamaksaks ja tulumaksaks ja käibemaksaks… ok, ta annab selle raha näiteks “enda puude külge kleepimise MTÜ-le”.
Kas see raha “põleb täitsa ära”. Üldiselt “ei põle”. Eks ta läheb palkadeks ja läheb ka majandusse lõpuks suure ringiga tagasi.
Aga on olemas selline asi nagu “entroopia” e. “kaod süsteemis”. “Kahe hammasrattaga” ülekande tõhusus on suurem kui “kahekümne hammasrattaga”. Loogika. Mida keerukam süsteem, mida rohkem “lülisid” seda suuremad on KAOD entroopiale, igas astmes.
See on puhas füüsika, looduse seadused.
Seega, mida rohkem “vaheastmeid” läbib Raha kui Potentsiaalne Energia selles süsteemis, enne kui ta jõuab potentsiaali rakendamiseni, seda rohekm seda “kulub” igasuguse entroopia peale. See osa “aurab kasutult ära”. Läind. Hajunud Universumi Jääksoojuseks.
Raha mis läheb otse e-raisikult otse e-raevõttele töötab “tõhusamalt” kui raha mis läheb riigieelarvesse, jaotatakse seal ringi, makstakse palkadena välja ja siis jõuab sinna erasektorisse. Sest igas astmes “kulub” natuke seda raha potentsiaali “jääksoojuseks”.
Selle taipamiseks, ei pea, kurat võtku, mingi Einstein olema.
See pole sul “tõenäosusteooria” mida “intuitiivselt” valesti mõistetakse.
Refereerin tuntud videot, kus üks nееger kühveldab kärusse liiva, teine kallab käru täpselt kõrval olevasse auku tühjaks. Nagu päriselt on see su arust “efektiivsem” kui liiv otse auku kühveldada?
1 Like
Kuhu see jääksoojusraha siis kaob? Ikka tarbimisse ja majandusse ju.
1 Like
Mõtle natuke. Saad aru. Kuhu “kaob” energia looduses. Kuidas see moondub “rämps-energiaks” “jääksoojuseks” mida ei saa enam mitte kudiagi moodi kasulikult kasutada.
Mis on majanduse kontekstis “must auk” mis neelab kõik, mis ette antakse ja ei anna mitte midagi tagasi. (NB! siit ei pea nüüd välja lugema, et “musta augu energiat” üldse kasutada ei saa saa. Saab ikka. Aga see energia on väljaspool “auku” ja “auk” toimib konsentraatorina. Hoopis teine protsess).