Kui millestki korduvalt kirjutada, siis muutub väide tõesemaks?
Selgita nüüd mediaanpalga tüõus ka oma näitega ilusti ära.
1 Like
Lugesin ka seda artiklit ja mõneti nõustun stagnaga.
Mulle tundub, et selle inflatsiooniralli keerises on sissetulekute ebavõrdsus suurenenud. Seda nii absoluutskaalal kui regionaalselt. Ka viimased keskmise palga numbrid maakondade võrdluses näitavad, et Tallinna/Harjumaa palgatase jookseb ülejäänud maakondadel kiirenevas tempos eest ära. Tartu suudab veel sabas sörkida.
Tegelikult see sissetulekute ebavõrdsuse probleem algaski teravalt COVIDi ajal, kui kõrgema sissetulekuga tippspetsialistid (mõnede eranditega) töötasid kodukontorites edasi ja palk säilis, samal ajal kui madalama palgatasemetega sektorites kadus nii sissetulek kui ka töökohad. Nendel madalapalgalistel läks uue töö leidmisega aega, selle aja jooksul kasutasid nad tõenäoliselt ära oma sääste.
Siin ehk panebki Indrek Saul oma analüüsiga veidi mööda, kui ta ütleb, et keskmiselt on tarbija ostujõud taastunud. Jah - üle 2020. aasta taseme võib ta keskmiselt ju olla, aga üle keskmise ostujõud on nüüd väiksemal osal tarbijatest.
Seda näitavad ka jaekaubanduse müüginumbrid, kus kahanemine jätkub just esmatarbekaupluste segmendis (supermarketid, rõivapoed, elektroonika).
See, et väiksemal osal ühiskonnast on raha enne automaksu saabumist salongist tuttuus auto liisida või uuesti 2x aastas perega reisil käia, ei muuda olematuks fakti, et rohkem kui poolte tarbijate kindlustunne on endiselt madal, sääste napib (ei ole suudetud neid viimaste aastatega koguda) ja tuleviku töökoha säilimise või palgatõusu väljavaade võib olla ebakindel.
Kindlustunde hindamisel peab vaatama ka tulevikuperspektiivi - meil on endiselt väga suur osa tööjõust otse või kaude seotud riigieelarvega ja nendele inimestele (alates ametnikest lõpetades õpetajate, kultuuritöötajate jne.) on öeldud, et raha palgatõusuks ei ole mitte ainult nüüd, vaid ka järgmistel aastatel. Isegi kui inflatsiooninumber on tõmmanud 3-4% peale, aga paralleelselt suureneb maksukoormus (automaks) ja muud kohustused ning palk jääb samaks, siis kust see kindlustunne peaks tulema? Perspektiiv, et nende riigitöötajate palk võiks äkki tõusta 2027 “kui raha on” ei pane neid täna rohkem ostlema.
7 Likes
Ebavõrdsuse suurenemine ilmselt peab tõesti paika. Aga rääkige, mis te tahate, rahatrükk on selles olnud väga tõhus. Need, kellel vara on, nende vara väärtus on tänu varahindade inflatsioonile kasvanud(v.n. Elon Musk, kelle vara väärtus kasvas eelmisel aastal enim kogu maailmas), samas madalama sissetulekuga inimene avastab poodi minnes endiselt, et on vist lüpsi saanud. Sellele lisandub sissetulekute regionaalne erinevus. Kuidas seda ülemaailmset trendi meie muuta saaksime, mina ei tea. Sotsimisse mina ei usu. Isiklikus vaates pingutan lihtsalt rohkem, üritan olla nutikam, et sissetulekuid suurendada ja kulusid vähendada ja et säiliks varasem osakaal sissetulekute investeerimisel. Kõige vähem usun enda rikkaks vingumisse.
1 Like
Huvitav palju neist ettevõtetest ka 3a pärast elus on?`
https://www.aripaev.ee/uudised/2025/01/15/tuntud-ettevotjate-arid-saavad-kumneid-miljoneid-toetust
Selle pildi järgi on meil (palga)tulujaotus väga ühtlane. Päris paljude näitajate puhul kehtib rusikareegel mediaan = 2/3 keskmist.
1 Like
Suht väärastunud arusaam pidada autode liisijaid jõukateks.
Ja viide nagu valiksid kaabusid vaesed. No ma ei tea ühtki sellist, need valivad sotse. Laenuvabad reaalselt jõukamad inimesed valivad EKREt, eriti praeguse valitsuse ajal.
2 Likes
Eraisikuna UUE auto esindusest liisijad kuuluvad tõenäoliselt ikkagi üle keskmise sissetulekuga leibkondade hulka.
1 Like
Paraku on elatustase Eestis jah sedavõrd madal. Peaasi, et nad end ise ekslikult jõukateks ei pea.
Sõimaski see peaminister kedagi lolliks?
Kes teisele ütleb, see ise on.
Loll rahvas ei saa aru, et Kasemets on nii tubli olnud mis sest et hariduseta.
Te saite kõik valesti aru ja peaministril on õigus kui ta väitis et tegemist on fakti nentimisega. Nimelt käis see lause hoopis tulevase riigisekretäri kohta ja oli pikemalt välja kirjutades selline:
“Kui sa oled liiga loll, et omandada ametis nõutavat haridust, kuhu sa kandideerid, siis on mitte ainult sul raske elada vaid ka peaministril, kes su valikut Riigikogu ees kaitsma peab”
7 Likes
Tõsiselt rääkides aga milline kommunikatsioonifopaa.
Videolt nähtav olukord – peaministril keevad küsimusele vastates emotsioonid üle ja ta pobiseb vastamise lõppedes naabrile küsija kohta mitte just kõige viisakama hinnangu. Inimestel (ka peaminister on inimene) juhtub. Mida normaalne inimene teeb – vabandab, ütleb et ei suutnud emotsioone talitseda ja püüab edaspidi paremini. Selliseid intsidente juhtub igapäevaselt ja visaku esimene kivi see, kes kunagi pole vihahoos kellelegi halvasti öelnud.
Selle asemel hakkame aga vassima (loe valetama) – „ei öelnud seda küsijale“, „nentisin vaid üldteada fakti“ (järgmine kord nendi, et päike tõuseb idast ja loojub läände sellega ei tohiks jamasid tekkida) jms. Mida teete teie, kui mõni töötaja/partner teile valetab? Enamus juhtudel saadetakse asju pakkima. Isikut kes sulle korra valetab, ei saa usaldada, et ta seda jälle ei tee, ning kellelgi pole aega tema kõiki toiminguid üle kontrollida, et ega ta jälle sinu arvel valskust ei tee. Nii käib vähemalt siinses kultuuriruumis. Seega enamusele arusaadavast emotsioonipurskest sai palju tõsisem hoop usaldusele.
Kui mõni arvukatest kommunikatsiooniabidest talle selliseks käitumiseks nõu andis tuleks sellele tüübile küll kohe uus töö leida. Kui ise välja mõtles siis…
8 Likes
Usaldusele? USALDUSELE? K.M. suhtes? Ot, kesse niii loll on?
5 Likes
Keit Kasemets küll usaldab, lisaks on tal vaja majalaenu teenindada.
4 Likes
Ma luban Sigala kaabu ära süüa, kui ta Ekre fänn ei ole.
1 Like
Kaabut ei ole ja väga ei fänna ka, aga… kedagi teist ka nagu sellel poliitmaastikul tõsiseltvõetava jõuna ei näe.
Aga vähemalt on majanduseksperdid optimistid, juba 2 aastat arvavad, et 6 kuu pärast on parem aga võta näpust…
An economist is an expert, who will know tomorrow, why the things he predicted yesterday didn’t happen today - Lawrence J. Peter
7 Likes
Selle valitsuse ajal saab veel ainult halvemaks minna, alates juulist lõpeb üldse tarbimine ära.
2 Likes
Konjunktuuriinstituut on üldse huvitav, huvi pärast mingi aeg vaatasin seda toidukorvi maksumust ja võrdlesin ühe Eesti kalleima e-poega neid hindu. -Raske oli leida toodet/tootegruppi konjunktuuriinstituudi hinnaga ja seda isegi võrdluses tavahinnaga, mitte nn. kollase hinna võrdluses. Mulle tundub, et see konjunktuuriinstituudi süsteem on ajale jalgu jäänud, nn. tavahinnaga ei osta inimesed juba ammu, ajas on tava- ja kollase hinna vahe kasvanud, samuti on ilmselt muutunud toodete pakkumine, ehk kui nad on kinni mingis ühes kindals vanas brandis/tootes ja vaid seda monitoorivad, siis võib juhtudagi, et andmestik saab aja jooksul olema moonustatud, kuna too teatud kindel brand/toode on ajas muutunud mingiks nishitooteks. ja rahvas ostab massina ammu juba mingit uut toodet mingi teise tootja valikust.
6 Likes
Kas mitte detsembrikuu jaekaubandusnumbrite juures ei öelnud ketid, et soodustoodete osa ostukorvist on nüüd juba 50-60% ?
St. suurem osa ostukorvist ostetakse kampaaniahindadega.
2 Likes