Pensioniiga paratamatult tõuseb. Juba lähiaastatel tõuseb ja järgmiste pensionile minejate jaoks tõuseb veelgi.
Teiseks sündide arv kahjuks väheneb, seega pisut ka ülalpeetavate arv koos sellega. Tõsi, see mõju on väiksem kui eluea tõusu mõju ning laste vähenemine maksab kaugemaks tulevikus veel raskemalt kätte.
Kolmandaks - juba täna käib suur hulk pensionäre tööl. Sealjuures eakate valmidus pensioniea saabudes edasi töötada on üsna kõrge (vähemalt esimestel aastatel, 65-70 vanuserühmas). See tähendab, et ühtaegu on see rühm nii ülalpeetava kui ülalpidaja rollis.
Vananeva ühiskonna puhul tuleb eakaid ilmselt ümber hinnata kui võimalikku ressurssi, mis aitaks tööjõukriisi lahendada. Tööturu uurijad seevastu viitavad nii meil kui mujal riikides ealisele diskrimineerimisele, mis tähendab, et juba 50-ndates hakatakse kandideerijaid “kõrge vanuse” tõttu konkurssidelt välja praakima, aga ehk ei maksaks?
Absoluutselt nõus. Vanuses ei peaks tööandjana nägema ainult probleemi, vaid ka lahendust. Samas, eks omad piirangud ikkagi seab paratamatult tervis jms. Samuti ei piisa ka vanemaealiste surmani töötamisest. See ei suudaks endiselt täielikult kaotada tööjõuturul juba tekkinud demograafilist auku, rääkimata sellest, et puudu on just kindlate erialade spetsialistidest, keda kiirelt juurde ei koolita. Ühest küljest peab paindlikumaks muutuma ka haridussüsteem, teisest küljest oleks endiselt leevenduseks lubada siia tööle just spetsialiste väljastpoolt riiki. Nende kõrgepalgaliste inimeste maksutulu on märkimisväärne leevendus (meie)riigikassasse.
Siit artiklist saab infot, et energiahinnad on odavamad ja elu läheb järjest paremaks, samuti pole vahet, mida valitsus otsustab ning kas üks maks on 20% või 22% või 24%
Mind tegelikult hämmastab, et kõik targad mehed mängivad argumendiga “eraisikute hoiuste maht on rekoldilisel tasemel, järelikult ei saa olukord halb olla” hoolimata faktist, et eraisikute hoiuste maht oli rekoldilisel tasemel ning kasvas ka eelmise majanduskriisi tuules.
Mootorsõiduki registreerimis ja aastamaks vastavalt sõiduki liigi CO2 ja täismassile alates 1. jan. 2025
Mäletatavasti tõusis käibemaks 1. Jan 2024 20% ->22%.
Alates 1.jan 2025 tõuseb käibemaksumäär majutusteenustele 9%->13%
Ajakirjandusväljaannete käibemaks tõuseb 5%->9%
Alates 1.jul.2025 tõuseb käibemaks 22%->24% julgeolekumaksu nime all
Lisaks sellele kehtestatakse) alates 1. jan. 2026 täiendav Julgeolekumaks 2% tuludest nii ettevõtete kui ka eraisiku tuludele k.a palk, pension jms ning ei rakendu tulumaksuvaba miinimum)
Maamaksu muudatus – maksimaalne määr tõuseb 0,5% ->1% maa maksustamishinnast
Alkoholi ja tubakaaktsiis tõuseb 1. jan. 2025 5%, seejärel 1.Jan 2026 10% ning 2027 ja 2028 veel igal aastal täiendavalt 5%
Pliivaba bensiini aktsiis tõuseb 5% alates 1.Jul. 2025 ning seejärel 1. maist 2026-2028 5% igal aastal.
Diiselkütuse ja kütteõlide aktsiis tõuseb ca 7%
Maagaasi aktsiisimäär tõuseb ca 4%, kuid kütteks kasutataval maagaasil 18%
Elektri aktsiisimäär kasvab 45%
Tõusevad trahviühikud, menetlustasud, riigilõivud
Riigieelarve tulude maht 2025 on 17,7 miljardit v 2024 16,8 miljardit – kasv 0,9 milj ehk 5%
Riigieelarve kulude maht 2025 on 18,2 miljardit v 2024 17,7 miljardit – kasv 0,5 milj ehk 2,7%
Võrreldes 2015 aasta eelarvega – 10 aasta dünaamika
Riigieelarve tulude maht 2025 on 17,7 miljardit v 2015 8,4 miljardit – kasv 9,3 milj ehk 110,7
Riigieelarve kulude maht 2025 on 18,2 miljardit v 2015 8,5 miljardit – kasv 9,7 milj ehk 114,1%
Ehk maakeeli… p…ses oleme omadega. Oskab ehk keegi ajaloost tuua paralleeli, nii meeleheitliku olukorra kohta, kus “kõik. korraga. mõni asi päris suure hüppega”
Muidgi… p.sekurssi ennustus kauem. Mäletate veel, kunagi sai hariduskulud tulumaksust maha arvata. Ja ühte teist veel.
Operaili kohta on Äripäevas artikkel. Mäletatavasti nõudis kaja kallase valitsus Operaili idasuunaliste vedude lõpetamist, mille mahud võeti seejärel kohe üle Läti ettevõtete poolt. Meenutuseks, Operaili teenitud äritulu n 2022. aastal oli ca 61 miljonit aastas. Selle raha kinkisime Operaili lammutades Lätile ja ise siis korraldasime niigi kõrge inflatsiooni ajal rahvale maksufestivali.
Kirjutad ikka puhaskasumist? Millal see oli? " Operail kontserni 2021. aasta esimese kvartali puhaskasum kerkis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes enam kui 30%, ulatudes 1,4 miljoni euroni, EBITDA kasvas koguni 34% 4,4 miljoni euroni. Kontserni käive oli 18,3 miljonit eurot, näidates 14% kasvu." https://operail.com/pressiteated/operaili-kasum-suurenes-kolmandiku-vorra/
Suurem osa Vabas Teemas sõna võtjatest ei ole mitte maksumaksjad, vaid riigieelarvest toetuste ja pensionite saajad. Kuna aga maksude optimeerimine on minu, kui maksumaksja vaatest täiesti loomulik ja mõistevav, siis sellega seoses mõned nõuanded, kuidas mina SEADUSLIKULT vähem makse maksan.
Panen mõlemad pensionisambad täis.
Enamasti kulgen elektriliste liikumisvahenditega.
Alkoholi ja tubakat tarbin minimaalselt.
Uuel aastal alaneb lõpptarbijatelt kogutav taastuvenergia tasu 1,05 sendilt 0,84 sendini klilovatt-tunnist ilma käibemaksuta.
Maamaksu üle mina isiklikult isegi rõõmustan. Linnakodanikuna on see võimalus, kuidas oma sünnikodu toetada, kus ma aga ei ela.
Head aasta lõppu ja vähem enda rikkaks vingumist uuel aastal.
Kui juba maksude optimeerimisest rääkima hakkasid, siis räägi juba sellest ka kuidas sa ebaseaduslikult vähem makse maksad, st ettevõtlusega “mustalt” tegeled.
Ma võin sulle rääkida ka sellest, kuidas ma lisaks sellele veel kahes kohas palgatööl käin ja sellistele, kes mitte kunagi, mitte millegiga rahul ei ole ja kes ise makse võibolla üldse ei maksa, toetuste maksmiseks makse maksan. Soe soovitus, niikaua, kuni käed otsas, pea töötab ja tervist on, ei tasu tööd karta. Tööpuudust meil riigis ei ole, räägitagu, mida tahes. Siis kui enam tervist ei ole, küll siis on aega ennast tänada, et headel aegadel kõike laiaks ei löönud, vaid mustadeks päevadeks ühtteist kõrvale ka sai pandud.
Kahjuks minu eelistus Eesti riigikorrast ei poolda kõrge maksutasemega, ebaefektiivse avaliku sektoriga riiki, kus kodanikel on õigus väljendada vaid neid mõtteid, mida kallid riigiisad ja -emad on lubanud, liikuda transpordivahenditega mis on tunnetepõhise heakskiidu saanud peamiselt humanitaarteadmistega suunamudijatelt ja lasta samal seltskonnal piirata erinevaid teisi eluvaldkondi, põhjendades seda üldise hüvanguga. Arvan, et see on tee riigikorrani kus rõhuval osal kodanikest tuleb olla õnnelik kui päeva lõpuks tänu palavalt armastatud liidrile on ausalt välja teenitud pihutäis riisi mida saab õnnis naeratus näol perele lauale panna.
Eelistan riiki kus on mõtlevad kodanikud ning vaid rangelt piiritletud ühiste eesmärkide teenimiseks loodud efektiivne avalik sektor. Väljapool kokkulepitud eesmärke toimetavad kodanikud oma äranägemise järgi. Enesekriitiliselt olen valmis tunnistana, et lugedes siin foorumis mõningaid masspostitajaid olen ehk üle hinnanud mõnede kodanike võimet iseseisvalt mõelda aga küllap looduslik valik ühel hetkel oma töö teeb.
Parafraseerides klassikut, mida eelmise riigikorra mäletajad kindlasti teavad – mu härra, te võite mu näost aru saada, et ma ei virise tihti. Aga ma jätan endale õiguse viriseda siis kui mina seda soovin.
Tähelepanuväärselt tabav. Ma julgeksin kõige othtlikumaks nimetada seda “mõtleme ainult õigeid mõtteid ja räägime ainult heakskiidetud juttu” tendentsi. Kõik muu on more-or-less tagajärjed. Usk oma ilmeksimatusse, erilisusse ja väljavalitusse ainult süveneb. Kohati on juba peaaegu välja öeldud, et “mida see loll rahvas ka teab”. Mis meelel, see keelel, eks ole.
Hea võrdlus inflatsiooni kohta. https://epl.delfi.ee/artikkel/120350090/indrek-saul-eesti-tarbija-seis-on-ullatavalt-hea-lopetage-virisemine-hakake-tarbima
Inflatsioon hakkas pead tõstma ligi neli aastat tagasi, 2021. aasta teises kvartalis, kui jooksev tarbijahinnaindeks (THI) ületas 2019. aasta maksimumi.
Inflatsioon tõusis kiiresti ja saavutas oma maksimumi 2022. aasta kolmandas kvartalis. Sealt edasi on inflatsioon langenud sama kiiresti kui ta tõusis ja olnud viimase kuue (!) kvartali jooksul samal tasemel nagu näiteks aastatel 2017-2018 või 2011-2013.
Artiklis on ka graafik keskmise palga kohta. Keskmine palk on alates 2019. aasta jaanuarist tõusnud 46%, isegi rohkem kui hinnad!
Lisatud on ka graafik ostujõu kohta. See pilt on kohe eriti huvitav. Eesti tarbija ostujõud kasvas väga jõudsalt 2019-2020 ja oli terve 2021. aasta kõrge. Jah, inflatsiooni haripunktis langes ostujõud mõneks ajaks alla 2019. aasta alguse taseme. Ostujõud on nüüd kasvanud kaks aastat järjest ja viimased neli kvartalit on Eesti tarbija ostujõud olnud samal tasemel kui 2019. aastal.
Purupunase Päevalehe loll plära.
Seda keskmise palga asja on ju niipalju arutatud.
kui ettevõtte tegevjuht saab 20 000 kuus ja kõik 10 tema alluvat 1000 eurot kuus, on selles ettevõttes keskmine palk 2727 eurot kuus. Igati korralik, mis ? Võiks nagu uhke olla ja tarbima hakata isegi hinnasilte kaupluses vaatamata ? CEO saabki väga hästi tarbida, kuid mida sa 1000-eurose palga juures ikka tarbid ?
Hea kui saad oma kommunaalmaksud ära maksta ja kõige odavamat toitu osta
Pigem on asi tunnetuses, ma arvan. 5a tagused hinnad on endiselt kuklas meeles ja pensionisambad on edukalt poodi viidud, uued (kiir)laenud jälle peale võetud, ning pangakontol jälle 0€. Teeb muidugi meele mõrudaks, aga samba tühjendamise asemel oleks pidanud juba varem oma elustiilis korrektuure tegema. Nüüd on see otsas ja ei tule enam tagasi, palu kaabut või jumalat.
