Avaliku sektori töötajate arv Eestis on 2000 v 2020 oluliselt kasvanud, kui euroopas tervikuna on see vähenenud. Võiks ju öelda, et Eest kui väikese riigi avalik sektor ongi suurem, aga võrrelge mis on samal ajal toimunud Maltal või Küprosel. 2020 olime riigipalgaliste osakaalult auväärsel 4 kohal 23%. Ei leidnud esimese hooga kuskilt värskemate andmetega võrdlust aga sisetunne ütleb, et vaevalt meie edusammud Avaliku sektori arendamisel väiksemaks on jäänud. Mõni ime siis, et maksubaas seda ära ei suuda toita ja uusi makse on hädasti vaja kehtestada.
8 Likes
2000 vs. 2020 sisse mahub ka EL-iga liitumine. Ma ei kahtle, et see tekitab täiendavat halduskoormust.
Seda tasub silmas pidada Malta või Küprosega võrdlemisel.
Samas võiks vaadata võrdlust hoopis Läti või Leeduga, kes liiusid samal ajal ja kus 20 aastaga ikkagi on suudetud riigipalgaliste töökohtade osakaalu vähendada.
Valitsus on liiga tõsiselt võtnud ENSV hümni sõnu - “Me Liidu rahvaste ja riike seas/ sa Eesti sammu esimeste kindlas reas”
Soomele tuleks muidugi ära panna, ütles ju Kaaberma, et “neljas koht on jama”.
2 Likes
Malta ja Kypros liitusid EL koos Eestiga aastal 2004 
5 Likes
Mul on mingi kahtlus, et siin riikide võrdluses tuleb mingeid detaile ikkagi lisaks vaadata.
Ma olen natuke seda teemat uurinud ja kahjuks liiga palju kirjalikke ülestähendusi teinud ei ole, aga kuna räägitakse “government employmentist” mis hõlmab nii ametnikke, kaitseväelasi, KOV-e kui nende allasutusi, siis Eesti mudelis kuuluvad sinna gruppi ka näiteks kõik õpetajad ja meedikud, kes on ühed suuremad riigipalgaliste töötajate grupid. Samuti kultuuritöötajad alates teatritest lõpetades raamatukogudega.
Erisused riikide vahel võivad väga lihtsalt tekkida sellest, milline on nende asutuste tegevusvorm (Eestis näiteks haiglad või teatrid on enamasti riigi sihtasutused).
Nõus, seda peab arvastama võrreldes erinevate riikide osakaale, nagu tuleb arvestada ka riigi suurust. Kui aga võrrelda Eestit 2000 ja 2020 siis millega vabandada riigipalgaliste osakaalu tõusu, samas kui suurem osa teisi riike on suutnud seda vähendada?
5 Likes
Vabandame Reformierakonna valitsemisega.
3 Likes
Enne liitumist räägiti just, et EL-iga liitumine vähendab halduskoormust, kuna pole vaja ise enam nii palju regulatsioonide kehtestamist läbi analüüsida.
5 Likes
NIi lambist arvates ütleks,et Eestis pole kunagi, mitte ühegi võimu ajal olnud nii palju regulatsioone kui praegu. Ja kui on mingi määrus või direktiiv, siis on vaja ka toatäis ametnikke kes neid jõustavad, jälgivad kuidas täidetakse ja kõrgemale poole ette kannavad veel üksikutest esinevatest puudustest ja teevad ettepanekuid kuidas oleks võimalik vältida karme karistusi, mida ülemused Brüsselist niikuinii lajatavad kui laiskadest käsutäitjatest teada saavad. Ja saavad teada niikuinii, sest keegi läheb kindlasti kituma .
Pealekaebajatest pole meil kunagi puudus olnud :
"Pai mõisahärra, see Uuetoa Päärn on üks jube inimene. Ta ajab vao alati meelega kõverasti, räägib härra kohta rõvedaid nalju, lubas aidamehe maja põlema panna ja alles eile öösi nägin kuidas ta mõisapõllult viljavihke varastas kuuvalgel. Pühapäeval istub ta kiriku asemel kõrtsis , lakub õlut ja viina ning jumalasõna kuulamise asemel leiutab omasuguste lakkekrantside seltsis uusi nilbeid nalju härra, proua ja kirikhärra kohta ja siis naeravad kogu kambaga nii et vats vabiseb. "
5 Likes
Peale seda uudist võiks Taltechilt vabalt rahastuse ära võtta. Milleks neid täpselt vaja on?
2 Likes
Kaja Kallas äkki on leidnud uue vahendussuuna, veod Belgiasse?
2 Likes
TTÜ-l on tehas katsetootmiseks? Prayonil on, selle firma omanik on see tohutu Maroko fosfaaditootmise kontsern. Tundub nagu kiirem variant kui hakata katsetehast aretama kui mujal olemas ammu.
2 Likes
Uudises oli, et proovid viidi ülikooli laborisse, mitte katsetehasesse…eks sealt tekib mõningaid küsimusi küll, et miks siinset materjalitehnoloogia ja keemiateaduskonda üldse ülal pidada kui neid keegi ei usalda ja neist mingitki päriselulist asja pole?
Kuhu muidu kiiret? Jutud peatsest fosforiidikaevandusest pidid ju kõik puhas vandenõuteoreetikute ja poetaguste jobude loba olema.
2 Likes
Prayoniga suheldes on ikka huvid kuskil mujal ja sügavamal…
2 Likes
Miski 28 tonni varuti maaki, see vist liiga palju labori jaoks, jutt on piloot-tootmisest e. katsepartiist. Selleks ongi vaja mingit reaalset tehast mis sarnasest materjalist juba midagi toodab või saab toota, miks peaks selleks katsetuseks tehase ehitama kui see juba olemas Belgias…
3 Likes
Meediatöötatajate kirjaoskamatus on kohutav
Postimees, tsitaat :
" Sellel aastal olid Narva tariifid keskmiselt 2–4,5 eurosenti megavatt-tunni eest. Kuidas aga Narva sellisesse olukorda sattus, kes on süüdi ja mida oodata edasi?
Tatjana on noor narvalane. Ta elab üksi ja üürib korterit viiekorruselises majas Partisani tänaval ning kuigi üür on 70 eurot kuus, ei olnud detsembrikuine kommunaalarve sama ilus. «Arve oli 300 eurot ja pärast selle kättesaamist ei suutnud ma tund aega rääkida,» ütleb Tatjana. Tema soojustamata majas oli tariif 2,93 eurosenti mWh eest."
Esiteks, soojusenergia tariif 4,5 senti megavatt tunni eest on üli-ülisoodus. See on sisuliselt tasuta.
MIna ostan puitbriketti 960 kg alusel, maksis 250 eurot koos kojutoomisega . Seal on kirjas sertitifikaadis, et 1 tonn ( 1000 kg ) briketti annab 4,95 MWh soojust
Seega , minule maksab 1 MWh 52,6 eurot ehk 5260 eurosenti, kilovatt-tund vastavalt siis 5,3 senti .
Ja muidugi sama artiklis virutab meediatöötaja veel ühe nätsu ajule , rääkides, et tema majas on tariif 2,93 eurosenti mWh eest, ehk millivatt tunni eest. Millivatt -tund on nii väike energiaühik, et sellest pole ma varem kuulnudki. Kindlasti oskavad füüsikud ka selles midagi üliväikest mõõta .
Aga jah, kui tariif on koguni 2,9 senti kWh eest, mis on tõele lähemal, on see ikkagi palju soodsam kui minu briketi puhul ja pealegi pean ma ju ise ka maja kütma.
Millal ükskord saaks tindisolkijad enam-väheks kirjaoskajateks ? Kas nad gümnaasiumi üldse on lõpetanud ? Endine Pääminister pläras elektrimolekulidest … tule taevas appi !
6 Likes
