Nõus, seda peab arvastama võrreldes erinevate riikide osakaale, nagu tuleb arvestada ka riigi suurust. Kui aga võrrelda Eestit 2000 ja 2020 siis millega vabandada riigipalgaliste osakaalu tõusu, samas kui suurem osa teisi riike on suutnud seda vähendada?
5 Likes
Vabandame Reformierakonna valitsemisega.
3 Likes
Enne liitumist räägiti just, et EL-iga liitumine vähendab halduskoormust, kuna pole vaja ise enam nii palju regulatsioonide kehtestamist läbi analüüsida.
5 Likes
NIi lambist arvates ütleks,et Eestis pole kunagi, mitte ühegi võimu ajal olnud nii palju regulatsioone kui praegu. Ja kui on mingi määrus või direktiiv, siis on vaja ka toatäis ametnikke kes neid jõustavad, jälgivad kuidas täidetakse ja kõrgemale poole ette kannavad veel üksikutest esinevatest puudustest ja teevad ettepanekuid kuidas oleks võimalik vältida karme karistusi, mida ülemused Brüsselist niikuinii lajatavad kui laiskadest käsutäitjatest teada saavad. Ja saavad teada niikuinii, sest keegi läheb kindlasti kituma .
Pealekaebajatest pole meil kunagi puudus olnud :
"Pai mõisahärra, see Uuetoa Päärn on üks jube inimene. Ta ajab vao alati meelega kõverasti, räägib härra kohta rõvedaid nalju, lubas aidamehe maja põlema panna ja alles eile öösi nägin kuidas ta mõisapõllult viljavihke varastas kuuvalgel. Pühapäeval istub ta kiriku asemel kõrtsis , lakub õlut ja viina ning jumalasõna kuulamise asemel leiutab omasuguste lakkekrantside seltsis uusi nilbeid nalju härra, proua ja kirikhärra kohta ja siis naeravad kogu kambaga nii et vats vabiseb. "
5 Likes
Peale seda uudist võiks Taltechilt vabalt rahastuse ära võtta. Milleks neid täpselt vaja on?
2 Likes
Kaja Kallas äkki on leidnud uue vahendussuuna, veod Belgiasse?
2 Likes
TTÜ-l on tehas katsetootmiseks? Prayonil on, selle firma omanik on see tohutu Maroko fosfaaditootmise kontsern. Tundub nagu kiirem variant kui hakata katsetehast aretama kui mujal olemas ammu.
2 Likes
Uudises oli, et proovid viidi ülikooli laborisse, mitte katsetehasesse…eks sealt tekib mõningaid küsimusi küll, et miks siinset materjalitehnoloogia ja keemiateaduskonda üldse ülal pidada kui neid keegi ei usalda ja neist mingitki päriselulist asja pole?
Kuhu muidu kiiret? Jutud peatsest fosforiidikaevandusest pidid ju kõik puhas vandenõuteoreetikute ja poetaguste jobude loba olema.
2 Likes
Prayoniga suheldes on ikka huvid kuskil mujal ja sügavamal…
3 Likes
Miski 28 tonni varuti maaki, see vist liiga palju labori jaoks, jutt on piloot-tootmisest e. katsepartiist. Selleks ongi vaja mingit reaalset tehast mis sarnasest materjalist juba midagi toodab või saab toota, miks peaks selleks katsetuseks tehase ehitama kui see juba olemas Belgias…
3 Likes
Meediatöötatajate kirjaoskamatus on kohutav
Postimees, tsitaat :
" Sellel aastal olid Narva tariifid keskmiselt 2–4,5 eurosenti megavatt-tunni eest. Kuidas aga Narva sellisesse olukorda sattus, kes on süüdi ja mida oodata edasi?
Tatjana on noor narvalane. Ta elab üksi ja üürib korterit viiekorruselises majas Partisani tänaval ning kuigi üür on 70 eurot kuus, ei olnud detsembrikuine kommunaalarve sama ilus. «Arve oli 300 eurot ja pärast selle kättesaamist ei suutnud ma tund aega rääkida,» ütleb Tatjana. Tema soojustamata majas oli tariif 2,93 eurosenti mWh eest."
Esiteks, soojusenergia tariif 4,5 senti megavatt tunni eest on üli-ülisoodus. See on sisuliselt tasuta.
MIna ostan puitbriketti 960 kg alusel, maksis 250 eurot koos kojutoomisega . Seal on kirjas sertitifikaadis, et 1 tonn ( 1000 kg ) briketti annab 4,95 MWh soojust
Seega , minule maksab 1 MWh 52,6 eurot ehk 5260 eurosenti, kilovatt-tund vastavalt siis 5,3 senti .
Ja muidugi sama artiklis virutab meediatöötaja veel ühe nätsu ajule , rääkides, et tema majas on tariif 2,93 eurosenti mWh eest, ehk millivatt tunni eest. Millivatt -tund on nii väike energiaühik, et sellest pole ma varem kuulnudki. Kindlasti oskavad füüsikud ka selles midagi üliväikest mõõta .
Aga jah, kui tariif on koguni 2,9 senti kWh eest, mis on tõele lähemal, on see ikkagi palju soodsam kui minu briketi puhul ja pealegi pean ma ju ise ka maja kütma.
Millal ükskord saaks tindisolkijad enam-väheks kirjaoskajateks ? Kas nad gümnaasiumi üldse on lõpetanud ? Endine Pääminister pläras elektrimolekulidest … tule taevas appi !
6 Likes
Ehk peaks miski ajaloo teema asutama, aga vast saab ka siin. Tahaks aru saada mis seisus vs. naabrid oli EV enne sõda, st. 1930-ndatel. Üks ajaloo huviline somm ütles, et Tallinnas oli rohkem actionit kui Helsingis, kuna siin olid sakslased, taanlased jt. juba Hansa aegadest. Soome börs samas vanem, algselt Turus küll asutatud.
Stagna tõi täna selle kaardi mis on per capita GDP, aga PPP:
Siis on veel olemas selline tabel, mis pole vist PPP kus EV Soomest ees…
Statistikaameti esialgsetel andmetel oli Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk 2024. aastal 1,7 protsenti ja võlatase 23,6 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP).
Isiklikult ütleks, et üllatavalt väikseks kujunes see number võrreldes kogu selle mäsuga, mis eelmine aasta riigieelarve puudjäägi ümber toimus.
Mis siin Soomet vaadata. Vaadake parem kust Läti tuli, kuidas jõudis kannule ja siis möödus.
1 Like
pool võlga jäi kasutamata kuigi “riigiabi luba anti” ((J.Ligi) maailma parim rahandusminister)
1 Like
Mulle tundub, et Eesti majanduse A&O on rahvaarv. Väikese rahvaarvuga võime neid maksusid nimetada nii või naa, üks maks väheneb ja moondub teiseks, summa-summarum see ei muuda fakti, et Eesti inimesed on need, keda pigistatakse. Jääb arusaamatuks, kuidas inimeste koorimine majandust peaks kasvule pöörama. Kuidas inimesi juurde saada? Loomulik iive ilmselt ei päästa, kuna inimesed tänapäeval ei taha lasterikkaid peresid nagu näha. Mis siis lahendus on? Sisseränne? Aga me oleme ju kõigele vastu, sealhulgas ka immigrantide vastu. Me tahame, et meil oleks kõik hästi, aga ise selleks mittemidagi tegemata, panustamata, ohverdamata. Noh, Eesti pole maailmas ainus selline õnneks. Vähemasti on siis vähem igav ühes katlas keeda.
Süües kasvab isu. Pakun, et puudu jääks ka siis kui siia maalapile 10 miljonit (tõenäoliselt slaavlast) kokku tassitud oleks. Trend sinna suunda muidugi on.
5 Likes
Mitte ainult rahvaarv. Aga seesama hiljutisest artiklist läbi käinud number, et kui aastal 2000 oli vanaduspensionäre 191 000, siis nüüd on 267 000.
Rahvastiku vananemine on VÄGA suure mõjuga muutus. Jah - see ei ole järsk, see toimub tasapisi. Jah - kasvav osa pensionäre käib jätkuvalt tööl ja seetõttu ei ole selle muutuse mõju makromajanduses võib-olla nii reljeefselt tuntav.
Viie aasta lõikes ei tundugi, et pensionäre oleks liiga palju, aga alates sellest perioodist kui me EL-iga liitusime ja kiiret majanduskasvu hakkasime nautima, on väga suur osa maksumaksjatest tegelikult nihkunud pensionäride leeri, samal ajal kui rahvaarv on sisserände toel suures pildis jäänud samaks).
Ja need demograafilised probleemid, millest hoiatati juba 2000. aastal (1990-ndate madal sündivus, progresseeruvalt madalam iive ja sündimuskordaja, mis on järjest langenud kusagil 1,9 tasemelt 1,5-1,6 tasemele) on nüüd lõpuks jõudnud riigieelarvesse ka.
6 Likes
Lisan veel, et need kes sooviks probleeme lahendada massiimiigratsiooniga (täpsemalt jätkata viimasel paaril aastal toimunud slaavlaste massiimmigratsiooni) võiks tutvuda meie põhiseaduse preambulaga ja aidata mul lahti mõtestada kuidas see sellega kokku peaks käima. Ilmselgelt muidugi see kivisse raiutud sinna pole…
7 Likes