Prayoniga suheldes on ikka huvid kuskil mujal ja sügavamal…
3 Likes
Miski 28 tonni varuti maaki, see vist liiga palju labori jaoks, jutt on piloot-tootmisest e. katsepartiist. Selleks ongi vaja mingit reaalset tehast mis sarnasest materjalist juba midagi toodab või saab toota, miks peaks selleks katsetuseks tehase ehitama kui see juba olemas Belgias…
3 Likes
Meediatöötatajate kirjaoskamatus on kohutav
Postimees, tsitaat :
" Sellel aastal olid Narva tariifid keskmiselt 2–4,5 eurosenti megavatt-tunni eest. Kuidas aga Narva sellisesse olukorda sattus, kes on süüdi ja mida oodata edasi?
Tatjana on noor narvalane. Ta elab üksi ja üürib korterit viiekorruselises majas Partisani tänaval ning kuigi üür on 70 eurot kuus, ei olnud detsembrikuine kommunaalarve sama ilus. «Arve oli 300 eurot ja pärast selle kättesaamist ei suutnud ma tund aega rääkida,» ütleb Tatjana. Tema soojustamata majas oli tariif 2,93 eurosenti mWh eest."
Esiteks, soojusenergia tariif 4,5 senti megavatt tunni eest on üli-ülisoodus. See on sisuliselt tasuta.
MIna ostan puitbriketti 960 kg alusel, maksis 250 eurot koos kojutoomisega . Seal on kirjas sertitifikaadis, et 1 tonn ( 1000 kg ) briketti annab 4,95 MWh soojust
Seega , minule maksab 1 MWh 52,6 eurot ehk 5260 eurosenti, kilovatt-tund vastavalt siis 5,3 senti .
Ja muidugi sama artiklis virutab meediatöötaja veel ühe nätsu ajule , rääkides, et tema majas on tariif 2,93 eurosenti mWh eest, ehk millivatt tunni eest. Millivatt -tund on nii väike energiaühik, et sellest pole ma varem kuulnudki. Kindlasti oskavad füüsikud ka selles midagi üliväikest mõõta .
Aga jah, kui tariif on koguni 2,9 senti kWh eest, mis on tõele lähemal, on see ikkagi palju soodsam kui minu briketi puhul ja pealegi pean ma ju ise ka maja kütma.
Millal ükskord saaks tindisolkijad enam-väheks kirjaoskajateks ? Kas nad gümnaasiumi üldse on lõpetanud ? Endine Pääminister pläras elektrimolekulidest … tule taevas appi !
6 Likes
Ehk peaks miski ajaloo teema asutama, aga vast saab ka siin. Tahaks aru saada mis seisus vs. naabrid oli EV enne sõda, st. 1930-ndatel. Üks ajaloo huviline somm ütles, et Tallinnas oli rohkem actionit kui Helsingis, kuna siin olid sakslased, taanlased jt. juba Hansa aegadest. Soome börs samas vanem, algselt Turus küll asutatud.
Stagna tõi täna selle kaardi mis on per capita GDP, aga PPP:
Siis on veel olemas selline tabel, mis pole vist PPP kus EV Soomest ees…
Statistikaameti esialgsetel andmetel oli Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk 2024. aastal 1,7 protsenti ja võlatase 23,6 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP).
Isiklikult ütleks, et üllatavalt väikseks kujunes see number võrreldes kogu selle mäsuga, mis eelmine aasta riigieelarve puudjäägi ümber toimus.
Mis siin Soomet vaadata. Vaadake parem kust Läti tuli, kuidas jõudis kannule ja siis möödus.
1 Like
pool võlga jäi kasutamata kuigi “riigiabi luba anti” ((J.Ligi) maailma parim rahandusminister)
1 Like
Mulle tundub, et Eesti majanduse A&O on rahvaarv. Väikese rahvaarvuga võime neid maksusid nimetada nii või naa, üks maks väheneb ja moondub teiseks, summa-summarum see ei muuda fakti, et Eesti inimesed on need, keda pigistatakse. Jääb arusaamatuks, kuidas inimeste koorimine majandust peaks kasvule pöörama. Kuidas inimesi juurde saada? Loomulik iive ilmselt ei päästa, kuna inimesed tänapäeval ei taha lasterikkaid peresid nagu näha. Mis siis lahendus on? Sisseränne? Aga me oleme ju kõigele vastu, sealhulgas ka immigrantide vastu. Me tahame, et meil oleks kõik hästi, aga ise selleks mittemidagi tegemata, panustamata, ohverdamata. Noh, Eesti pole maailmas ainus selline õnneks. Vähemasti on siis vähem igav ühes katlas keeda.
Süües kasvab isu. Pakun, et puudu jääks ka siis kui siia maalapile 10 miljonit (tõenäoliselt slaavlast) kokku tassitud oleks. Trend sinna suunda muidugi on.
5 Likes
Mitte ainult rahvaarv. Aga seesama hiljutisest artiklist läbi käinud number, et kui aastal 2000 oli vanaduspensionäre 191 000, siis nüüd on 267 000.
Rahvastiku vananemine on VÄGA suure mõjuga muutus. Jah - see ei ole järsk, see toimub tasapisi. Jah - kasvav osa pensionäre käib jätkuvalt tööl ja seetõttu ei ole selle muutuse mõju makromajanduses võib-olla nii reljeefselt tuntav.
Viie aasta lõikes ei tundugi, et pensionäre oleks liiga palju, aga alates sellest perioodist kui me EL-iga liitusime ja kiiret majanduskasvu hakkasime nautima, on väga suur osa maksumaksjatest tegelikult nihkunud pensionäride leeri, samal ajal kui rahvaarv on sisserände toel suures pildis jäänud samaks).
Ja need demograafilised probleemid, millest hoiatati juba 2000. aastal (1990-ndate madal sündivus, progresseeruvalt madalam iive ja sündimuskordaja, mis on järjest langenud kusagil 1,9 tasemelt 1,5-1,6 tasemele) on nüüd lõpuks jõudnud riigieelarvesse ka.
6 Likes
Lisan veel, et need kes sooviks probleeme lahendada massiimiigratsiooniga (täpsemalt jätkata viimasel paaril aastal toimunud slaavlaste massiimmigratsiooni) võiks tutvuda meie põhiseaduse preambulaga ja aidata mul lahti mõtestada kuidas see sellega kokku peaks käima. Ilmselgelt muidugi see kivisse raiutud sinna pole…
7 Likes
90% inimestest ei soovi mingitki immigratsiooni. Selle vastu aitab kui väldite immigrantide pakutavaid teenuseid, ettevõtteid, kes neid palkavad jne.
2 Likes
Ma oma postituses jõudsin samuti tõdemusele, et me ei soovi immigratsiooni. Mis võimalused siis veel oleks - liitumine Soomega? Liitumine Läti ja Leeduga? Euroopa Föderatsioon? Seda arvatavasti ka ei taha. Seega ütleks, et sellel ülesandel lahendus puudub.
2 Likes
Piirid kinni. Deporteerimised.
2 Likes
Dividende maksti ja autosid osteti. Kõik ajutine kui maksulaekumistest rääkida.
Tegelikult on variant ka maavarasid kaevandama hakata, aga nagu ikka - ka sellele oleme vastu.
Ukrainlaste sisserände põhitulemus tundub olevat, et see andis võimaluse rahvastikuküsimust mõned aastad edasi ignoreerida. Kui korraga on sisseränne +30 000, siis ei ole ju eriti tähtis, kas loomulik iive on -3 000 või -5 000.
Nüüd on sellest ukrainlaste lainest natuke aega mööda läinud ja jõuame perioodi, kus netoränne võib olla isegi negatiivne (sest teatud osa ukrainlasi on tasapisi tagasi või edasi siirdumas). Kui majanduskasvu ei ole, siis pole välistööjõul otseselt motivatsiooni Eestisse tulla ja see loomulik iive hakkab aastast aastasse lööma 5-10 000 inimese suuruseid miinuseid. Lisaks jätkuv rahvastiku vananemine.
Mina ausalt ei kujuta ette, millise valemiga saaks eestlastest pered tänapäeval 3 lapseliseks. Neid on lihtsalt nii pisike vähemus, kes üle 2 lapse soovivad/suudavad/raatsivad üles kasvatada. Riigieelarve olukord justkui välistab selle variandi, et naisi toetustega üle külvates hakata lapsi juurde “tellima”.
Ja kui lapsi ei sünni, siis mis variandid peale sisserände veel on?
2 Likes
Nagu öeldud, siis on laual veelvõimalus maavarasid kaevandada ja metsa müüa. Või siis edukas sõda mõne naabri vastu. Igaks juhuks ütlen, et see viimane on must huumor.
Variant on kapselduda ja väikest rahvusriiki pidada. Siis ei lahkuks ka nii palju seda väärtustavaid inimesi. Rahvas on piisavalt jõukas, et ilma nii ulatusliku riigieelarvelise ümberjaotamiseta lahedalt ära elada. Laske ainult maksud alla, et ei peaks mujale tarbima kolima nagu praegu paljud sunnitud tegema.
3 Likes