"decibel"
310 miljonit tonni??? Ega saa midagi sassi ei aja, aga teades kliimaministeeriumi hulle, siis mine tea:D
See arv on siit: Probleemid EL-i kliimaeesmärkide täitmisel olid Eestile teada juba 2017
(eelviimane lõik)
See arv on siit: Probleemid EL-i kliimaeesmärkide täitmisel olid Eestile teada juba 2017
(eelviimane lõik)
"juured"
Alles uurivad.. ideed ka olemas.
See uurimine on ammu tehtud. Hoopis reaalsemalt kõlab lausejupp: potensiaalsetele ostjatele toormenäidisepartiide maast väljavõtmine avaliku arvamuse masseerimise saatel.
"PeaLiK""decibel"
310 miljonit tonni??? Ega saa midagi sassi ei aja, aga teades kliimaministeeriumi hulle, siis mine tea:D
See arv on siit: Probleemid EL-i kliimaeesmärkide täitmisel olid Eestile teada juba 2017
(eelviimane lõik)
See käib ju kogu ELi kohta, Eesti osa on kui palju sellest?
"PeaLiK""iffkillla"
Kas kohalik turbatööstus pidi selleks hävitatud saama, et välismaised ettevõtted saaks turba ära varastada ja lihtlabaselt toorainena minema tassida?
See, et turvas omahinnaga minema veetakse on kusjuures veel probleemi väiksem pool. Nali on hoopis selles, et selle turba kaevandamisest vabaneb aastas arvestuslikult 1,5 miljonit tonni kasvuhoonegaase, mis on rohkem kui kõikide erasõidukite poolt väljutatav kokku. (Sellest ei taha kompuutrimehed meile sugugi rääkida.) Süsinikukrediidi tonnihind on hetkel €66, aga on parematel hetkedel ulatunud ka €90 tasemetele. Eestil jääb igal aastal saamata €100 000 000 - €135 000 000 potentsiaalset süsinikukrediiditulu ning arvestades seda, et Eesti on võtnud EL tasandil endale kohustuse jõuda 2030. aastaks tasemele, kus seotakse 310 miljonit tonni kasvuhoonegaase, tuleb Eesti maksumaksjal õite kohe veel hakata sellele omast taskust ropult peale maksma, et turvas tasuta minema tassitakse (juba praegu on LULUCF sektori heide ületamas sidumist). Eesti toodab hetkel kümnendiku maailma aastasest turbatootmisest ja Eesti eksport Hiina suunal kasvab selle najal nagu pärmi peal. Täiesti oivaline ärimudel - kasum Neova Groupile ja Kekkiläle; natuke kopameeste palka ja saastemaksud Eesti maksumaksjale. :D
Tänane turba CO2 maksustamismudel on selline nagu kohe kaevandamise hetkel põletataks kogu turvas ära. See on minu arvates jäänuk sellest ajast, kui turvast kasutati põhiliselt kütteks. Täna kasutatakse turvast põhiliselt mullaparandajana.
Isiklikult minu jaoks on küsimus, kas see vana arvestusmudel enam on õige. Pigem vabaneb turba mullaparandamisel kasutamisel sealt CO2 mitmete (kümmnete) aastate vältel. Ja küsimus on, kas parema mullaga mitte põllumajanduses ei seota järsku rohkemgi, kui ilma mullaparandajata. Ei tea.
Kas järsku pole tegemist ametnike tegemata tööga arvestusmeetodite ümber ?
"decibel""PeaLiK""decibel"
310 miljonit tonni??? Ega saa midagi sassi ei aja, aga teades kliimaministeeriumi hulle, siis mine tea:D
See arv on siit: Probleemid EL-i kliimaeesmärkide täitmisel olid Eestile teada juba 2017
(eelviimane lõik)
See käib ju kogu ELi kohta, Eesti osa on kui palju sellest?
Õigus jah. Eesti osa sellest oleks 2,5 miljonit tonni CO2 ekv.
Lihsalt mokaotsast mainin, et pärast imerohu "Ozempic" turule toomist, mida rasvumise all kannatavad USA-kad kamaluga pistavad, on Novo Nordiski börsiväärtus kasvanud suuremaks kui kõigi teiste Taani ettevõtete turuväärtus kokku.
Kunagi otsiti "Eesti Nokiat" kas poleks aeg asuda otsima "eesti novonordiskit" :)
Kunagi otsiti "Eesti Nokiat" kas poleks aeg asuda otsima "eesti novonordiskit" :)
Off sulle vastuseks sobib ideaalselt Lord Bogdanoffi eile 18:50 P42 teemas tehtud postituse viimane lõik.
"iffkillla"
Off sulle vastuseks sobib ideaalselt Lord Bogdanoffi eile 18:50 P42 teemas tehtud postituse viimane lõik.
Ma vabandan, kui keegi seda NII mõistis, et Eesti peab nüüd riiklikult "novonordiskit" tegema hakkama. Ma lihsalt komistasin juhuslikult sellise uudise otsa, et "suurem kui kogu ülejäänud Taani majandus kokku" ja siis tegin väikese lõunauinaku. Lõunauinaku ajal nägin sellist imelikku unenägu, et Eestil on oma novonordisk, mille omanikuks on keegi M.L. (täiesti juhuslikult valitud initsiaalid). Kuna see "asi" on nii suur nagu ta on, siis otse loomulikult on M.L. käes kõik "niidid" ja ta valitseb "halli diktaatorina" kogu eestit. Sest... tema ettevõtte käive on juhtumisi suurem kui Eesti riigieelarve. Ja... üllataval kombel ei olegi inimestel sellise "varjatud diktaatori" valitsetud eestis just kõige halvem elada, sest ogarat rahakülvi ja heleda leegiga päletamist ei toimu (mis siis, et raha ON) ja pealegi... hullemaks kui praegu nkn. minna ei saa :)
Vot kiitke heaks või laitke pahaks, sihuke imelik unenägu oli.
1 Like
Sa said mu mõttest valesti aru. L.B. võttis lihtsalt tabavalt ja lühidalt kokku miks siinsele maalapile ei kasva järgmist Nokiat või Novo Nordiski.
"iffkillla"
Sa said mu mõttest valesti aru. L.B. võttis lihtsalt tabavalt ja lühidalt kokku miks siinsele maalapile ei kasva järgmist Nokiat või Novo Nordiski.
Aga see eest on meil läbimatud mädasood ja ürgmetsaks kasvada lastud metsad ja madal hall taevas ja lõpmatu kaaaaamos. Ja Palju Roheliste Juustega Aktiviste, kes ütlevad do not build, do not develop, do not enrich, do not make profit... sest... Kliima!
https://jupiter.err.ee/1609543025/mis-varvi-on-majandus
Eesti eksportivad ettevõtjad räägivad, kuidas nende arengut takistab tööjõu puudus ja kuidas riik kaotab sellega maksutulu.
Ausalt, see ei kõneta eriti.
“Tööjõu puudus” tähendab selles kontekstis tavaliselt, et inimesed, kurat, küsivad töö tegemise eest normaalset palka ja ettevõtjale see ei sobi. Tahab, et valitsus lubaks kusagilt banaaniast importida tüüpe, kes teeksid poole väiksema palgaga ja ei viriseks töötingimuste üle.
Minu jaoks näitab see makrovaates probleemi, et endiselt püüame olla kalliste hindade ja suhteliselt kalli tööjõu juures odavale tööjõule põhineva majandusega riik - sellist majandust saab üles ehitada ainult massiivse välistööjõu sisse toomisega. Ukrainlastega tegelikult mängisime selle juba 2022-2023 läbi, aga tundub, et see mõju hakkab otsa saama ja uus vinguviiul sisserände teemal on meedias käima tõmmatud.
Edit: et seda ranti veel veidi jätkata. Välistööjõud on üldse tööandjale kõige mugavamat sorti ressurss. Need on valdavalt noored inimesed ilma pereta või inimesed, kes on tulnud Eestisse tööd tegema ja kelle pere on kodumaal.
See on selline hulk inimesi, kelle kogu Eestis olemise mõte (vähemalt esimesel paaril aastal või seni kuni pere järele peaks liikuma) on teha tööd ja teenida maksimaalselt raha.
See tähendab, et ta seab oma elu tööandja vajaduste järgi. Tal ei ole muid kohustusi. Ta on võimalusel nõus tegema tööd ületundidel, riigipühadel vms. et teenida rohkem raha. Ta ei räägi tööandjale töö- ja vaba aja tasakaalust. Tal ei ole perega seotud probleeme - ei pea olema haige lapsega hoolduslehel ega tööajast käima lapsega hambaarsti juures vms.
Ja sinna kõrvale kohalik 30-40ndates aastates eestlane, kellel on lapsed. Õudne jama kogu aeg. Tööle enne kella 8 ei jõua, sest laps vaja lasteaeda viia. Õhtul kauemaks jääda ei saa, sest laps vaja lasteaiast ära tuua. Lisavahetusi võtta või ootamatuid asendusi pakkuda ei taha, sest tal on mingid “plaanid”. Parem tooks selle välismaalase, see on valmis kogu aeg rügama. Meedias räägin, et “eestlased ei taha enam tööd teha”.
14 Likes
“Me töötame selleks, et elada” on paraku ainult Euroopa loosung, USA ja Aasia on teise ellusuhtumisega.
Ega siin muu ei aita kui tuleb rakendada märksa rohkem
- füüsilise töö automatiseerimist (robotid jms)
- vaimse töö augmenteerimist AI’ga
- töötajate ümbersuunamist nendele töökohtadele, kus on päriselt ka inimest vaja / või me eelistame seal inimest (ala lasteaiakasvataja või korrakaitse)
Kui me saame hakkama sellega, et teeks sama inimeste arvuga reaalselt 2x rohkem tööd, siis ei oleks inimesi juurde vaja, palgad oleksid head ja riigieelarves ka raha piisavalt.
1 Like
Riigieelarves ei ole kunagi raha piisavalt, sest enne valimisi on ju vaja rahvale toetusi jagada ning tahaks ju ka Nordicat üleval pidada ja Rail Balticat tahaks ka ehitada.
3 Likes
Ma ei tea kuhu see pikas perspektiivis viib.
Aasia “tööeetikal” põhinevate majanduste (Hiina, Jaapan, Lõuna-Korea) demograafilised näitajad tunduvad isegi halvemad kui Euroopal. Osalt ka sellepärast, et töökultuur ei luba puhata ja pere loomine ning laste kasvatamine on tegevus, mis nõuab aega ja seda ei tihata töö kõrvalt võtta. Tagajärjena on sündimuskordajad juba alla 1.0.
USA on paradoksaalne näide sellest, kuidas ühiskond lõhestub (illegaalse) sisserände teemal, mis on üks põhiküsimusi mitmendaid valimisi järjest, aga majandus kasvab, sest rahvaarv (= töökäte arv ja tarbijate hulk) kasvab. Kusagil sisimas tunnevad enamik ameeriklasi ilmselt, et ilma immigrantideta oleks neil sarnane olukord nagu praegu meil: poleks enam neid kes odavalt ja/või musta töötasu eest teeksid ära lihtsamad ja ebameeldivamad tööd.
Edit: USA on ka võib-olla halb näide sellest, et majanduskasv üksinda ei lahenda ühiskonnas kõiki probleeme. Paljukiidetud ‘trickle-down’ ei tööta. Jah, majandus kasvab, aga see ei jõua inimesteni. Praegune põlvkond noori on selline, kellest kõige suurem hulk elab endiselt täiskasvanuna vanematekodus, sest oma eluase lihtsalt ei ole jõukohane. Meditsiini-, (kõrg)hariduse ja eluaseme kulud on viimase 20 aasta jooksul tõusnud kordades kiiremini keskmisest palgakasvust ja muutuvad inimestele järjest kättesaamatumaks.
Täna suudab USA veel seda lõhet kinni lappida välismaist tööjõudu importides. Erinevalt Euroopast, kuhu tulevad harimata moslemid, suudab USA veel meelitada päriselt haritud tööjõudu, aga pikemas perspektiivis löövad need probleemid kusagil valusalt välja.
Aga õige ongi see, et tuleb teha keerulisemaid asju ja harida/koolitada inimesi.
Eestis on riik tegelikult tasuta kõrgharidust pakkudes andnud minu meelest päris suure panuse selleks, et ettevõtjatel oleks tööjõud olemas, mis suudaks keerulisi asju teha.
Samal ajal ettevõtjate omavaheline konkurents tööjõu pärast jääb ja see on ka asi, mida ei ole mõtet demoniseerida. Peadki panema lauale parema väärtuspakkumise, parema juhtimiskultuuri ja töökorralduse, et inimesed tahaksid sinu juurde tulla ja jääksid pikemalt panustama.
Kui sa selles konkurentsis alla jääd ja kurdad, et “tööjõudu pole” siis võib-olla on peeglisse vaatamise koht? Lihtsam on muidugi valitsusele näpuga näidata ja odavat võõrtööjõudu küsida - nendel on madalad ootused ja ei oska midagi nõuda.
1 Like
Hea kokkuvõte härra Arakaselt, kohustuslik lugemine neile kes arvavad et homme saab maailm otsa.
ERR
3 Likes
Muidu arutlustega üldpildis võib nõus olla aga tunda uhkust,et panime 120 miljonit Kristiine kaubanduskeskuse alla ei tekita vähemalt minus mingit rõõmu.
3 Likes
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120346647/toojoupuudus-jatkub-uuel-aastal-lubatakse-eestisse-rekordvahe-voortoojoudu
Kvalifitseeritud tööjõust on jätkuvalt puudus ja leevendust ei tule. Tööandjate Keskliidu sõnul on endiselt puudu 6000 oskustega töötajat. Siin foorumis konservatiivsemaid osalejaid paneb hingeldama juba praegune võõrtööliste kvoot, mis on 0,1% alalisest elanikkonnast, unustades ära, et Ukraina sõja algusest on meil ilma eriliste probleemideta rakendust leidnud kümned tuhanded pagulased. Ilma nendeta oleks meie majanduse olukord praegu veelgi halvemas seisus!
Ilma välistööjõuta kasvab ülalpeetavate arv töötaja kohta kordades.
- Praegune sisserände piirarv on kehtinud juba 30 aastat.
- Samas sünnib 2024. aastal Eestis esmakordselt viimase 100 aasta jooksula alla 10 000 lapse (1970-90 oli aastane sündivus pea 25 000 last)
- Ilmselt keskmine eluiga Eestis lähikümnendil kasvab, mis loob olukorra, kus 10-20 aasta pärast on ühe maksumaksja kohta 1,5-2,5 korda rohkem ülalpeetavaid kui täna.
Järgmine aasta maailmakaubanduses protektsionism kasvab kiiresti, Ameerika annab avapaugu ja siis kõik hakkavad kõigile tollimakse kehtestama, Hiina nõudlus väheneb, Euroopa kaubad lähevad Ameerikas kallimaks, nõudlus kukub. Soomes hetkel eelmisest aastas kõrgem tööpuudus, lisaks Saksamaa autotööstus vaagub hinge mis omab kajastub ka kogu euroopa majanduses. Me siin arvame, et tikutulega soojendame enda majanduse ülesse, kui päike loojub siis pole sellest tikutuselt ka suurt abi
3 Likes
Ma ei tea kust selliseid numbreid võetakse. Mingi küsitluse põhjal?
Töötuse statistika arvestamisel on mitu erinevat meetodit. Üks näiteks on selline, et töötute hulka loetakse need tööealised, kes ise hetkel aktiivselt tööd otsivad.
Tööandjate vaatevinklist võiks analoog olla aktiivsete töökuulutuste arv. Näita mulle 6 000 aktiivset töökuulutust? CV Online vist kõige suurem portaal, seal hetkel näitab, et 2 100 kuulutust, aga suur osa ei ole neist kindlasti sellised, mis oskustega töötajaid vajaksid selles tähenduses, mida tööandjad reklaamivad.
Selliseid keel-põses vastuseid võib iga tööandja anda, mis tõlkes tähendavad umbes seda, et kui 2 000 euroga diplomeeritud inseneri leiaksin, küll neid värbaks.
6 Likes