Arutelu Eesti majandusest

Vaba teema
212

Ausalt, see ei kõneta eriti.

“Tööjõu puudus” tähendab selles kontekstis tavaliselt, et inimesed, kurat, küsivad töö tegemise eest normaalset palka ja ettevõtjale see ei sobi. Tahab, et valitsus lubaks kusagilt banaaniast importida tüüpe, kes teeksid poole väiksema palgaga ja ei viriseks töötingimuste üle.

Minu jaoks näitab see makrovaates probleemi, et endiselt püüame olla kalliste hindade ja suhteliselt kalli tööjõu juures odavale tööjõule põhineva majandusega riik - sellist majandust saab üles ehitada ainult massiivse välistööjõu sisse toomisega. Ukrainlastega tegelikult mängisime selle juba 2022-2023 läbi, aga tundub, et see mõju hakkab otsa saama ja uus vinguviiul sisserände teemal on meedias käima tõmmatud.

Edit: et seda ranti veel veidi jätkata. Välistööjõud on üldse tööandjale kõige mugavamat sorti ressurss. Need on valdavalt noored inimesed ilma pereta või inimesed, kes on tulnud Eestisse tööd tegema ja kelle pere on kodumaal.
See on selline hulk inimesi, kelle kogu Eestis olemise mõte (vähemalt esimesel paaril aastal või seni kuni pere järele peaks liikuma) on teha tööd ja teenida maksimaalselt raha.
See tähendab, et ta seab oma elu tööandja vajaduste järgi. Tal ei ole muid kohustusi. Ta on võimalusel nõus tegema tööd ületundidel, riigipühadel vms. et teenida rohkem raha. Ta ei räägi tööandjale töö- ja vaba aja tasakaalust. Tal ei ole perega seotud probleeme - ei pea olema haige lapsega hoolduslehel ega tööajast käima lapsega hambaarsti juures vms.

Ja sinna kõrvale kohalik 30-40ndates aastates eestlane, kellel on lapsed. Õudne jama kogu aeg. Tööle enne kella 8 ei jõua, sest laps vaja lasteaeda viia. Õhtul kauemaks jääda ei saa, sest laps vaja lasteaiast ära tuua. Lisavahetusi võtta või ootamatuid asendusi pakkuda ei taha, sest tal on mingid “plaanid”. Parem tooks selle välismaalase, see on valmis kogu aeg rügama. Meedias räägin, et “eestlased ei taha enam tööd teha”.

14 Likes
213

“Me töötame selleks, et elada” on paraku ainult Euroopa loosung, USA ja Aasia on teise ellusuhtumisega.

Ega siin muu ei aita kui tuleb rakendada märksa rohkem

  1. füüsilise töö automatiseerimist (robotid jms)
  2. vaimse töö augmenteerimist AI’ga
  3. töötajate ümbersuunamist nendele töökohtadele, kus on päriselt ka inimest vaja / või me eelistame seal inimest (ala lasteaiakasvataja või korrakaitse)

Kui me saame hakkama sellega, et teeks sama inimeste arvuga reaalselt 2x rohkem tööd, siis ei oleks inimesi juurde vaja, palgad oleksid head ja riigieelarves ka raha piisavalt.

1 Like
214

Riigieelarves ei ole kunagi raha piisavalt, sest enne valimisi on ju vaja rahvale toetusi jagada ning tahaks ju ka Nordicat üleval pidada ja Rail Balticat tahaks ka ehitada.

3 Likes
215

Ma ei tea kuhu see pikas perspektiivis viib.

Aasia “tööeetikal” põhinevate majanduste (Hiina, Jaapan, Lõuna-Korea) demograafilised näitajad tunduvad isegi halvemad kui Euroopal. Osalt ka sellepärast, et töökultuur ei luba puhata ja pere loomine ning laste kasvatamine on tegevus, mis nõuab aega ja seda ei tihata töö kõrvalt võtta. Tagajärjena on sündimuskordajad juba alla 1.0.

USA on paradoksaalne näide sellest, kuidas ühiskond lõhestub (illegaalse) sisserände teemal, mis on üks põhiküsimusi mitmendaid valimisi järjest, aga majandus kasvab, sest rahvaarv (= töökäte arv ja tarbijate hulk) kasvab. Kusagil sisimas tunnevad enamik ameeriklasi ilmselt, et ilma immigrantideta oleks neil sarnane olukord nagu praegu meil: poleks enam neid kes odavalt ja/või musta töötasu eest teeksid ära lihtsamad ja ebameeldivamad tööd.

Edit: USA on ka võib-olla halb näide sellest, et majanduskasv üksinda ei lahenda ühiskonnas kõiki probleeme. Paljukiidetud ‘trickle-down’ ei tööta. Jah, majandus kasvab, aga see ei jõua inimesteni. Praegune põlvkond noori on selline, kellest kõige suurem hulk elab endiselt täiskasvanuna vanematekodus, sest oma eluase lihtsalt ei ole jõukohane. Meditsiini-, (kõrg)hariduse ja eluaseme kulud on viimase 20 aasta jooksul tõusnud kordades kiiremini keskmisest palgakasvust ja muutuvad inimestele järjest kättesaamatumaks.
Täna suudab USA veel seda lõhet kinni lappida välismaist tööjõudu importides. Erinevalt Euroopast, kuhu tulevad harimata moslemid, suudab USA veel meelitada päriselt haritud tööjõudu, aga pikemas perspektiivis löövad need probleemid kusagil valusalt välja.

Aga õige ongi see, et tuleb teha keerulisemaid asju ja harida/koolitada inimesi.
Eestis on riik tegelikult tasuta kõrgharidust pakkudes andnud minu meelest päris suure panuse selleks, et ettevõtjatel oleks tööjõud olemas, mis suudaks keerulisi asju teha.

Samal ajal ettevõtjate omavaheline konkurents tööjõu pärast jääb ja see on ka asi, mida ei ole mõtet demoniseerida. Peadki panema lauale parema väärtuspakkumise, parema juhtimiskultuuri ja töökorralduse, et inimesed tahaksid sinu juurde tulla ja jääksid pikemalt panustama.
Kui sa selles konkurentsis alla jääd ja kurdad, et “tööjõudu pole” siis võib-olla on peeglisse vaatamise koht? Lihtsam on muidugi valitsusele näpuga näidata ja odavat võõrtööjõudu küsida - nendel on madalad ootused ja ei oska midagi nõuda.

1 Like
216

Hea kokkuvõte härra Arakaselt, kohustuslik lugemine neile kes arvavad et homme saab maailm otsa.
ERR

3 Likes
217

Muidu arutlustega üldpildis võib nõus olla aga tunda uhkust,et panime 120 miljonit Kristiine kaubanduskeskuse alla ei tekita vähemalt minus mingit rõõmu.

3 Likes
219

https://arileht.delfi.ee/artikkel/120346647/toojoupuudus-jatkub-uuel-aastal-lubatakse-eestisse-rekordvahe-voortoojoudu
Kvalifitseeritud tööjõust on jätkuvalt puudus ja leevendust ei tule. Tööandjate Keskliidu sõnul on endiselt puudu 6000 oskustega töötajat. Siin foorumis konservatiivsemaid osalejaid paneb hingeldama juba praegune võõrtööliste kvoot, mis on 0,1% alalisest elanikkonnast, unustades ära, et Ukraina sõja algusest on meil ilma eriliste probleemideta rakendust leidnud kümned tuhanded pagulased. Ilma nendeta oleks meie majanduse olukord praegu veelgi halvemas seisus!

Ilma välistööjõuta kasvab ülalpeetavate arv töötaja kohta kordades.

  • Praegune sisserände piirarv on kehtinud juba 30 aastat.
  • Samas sünnib 2024. aastal Eestis esmakordselt viimase 100 aasta jooksula alla 10 000 lapse (1970-90 oli aastane sündivus pea 25 000 last)
  • Ilmselt keskmine eluiga Eestis lähikümnendil kasvab, mis loob olukorra, kus 10-20 aasta pärast on ühe maksumaksja kohta 1,5-2,5 korda rohkem ülalpeetavaid kui täna.
220

Järgmine aasta maailmakaubanduses protektsionism kasvab kiiresti, Ameerika annab avapaugu ja siis kõik hakkavad kõigile tollimakse kehtestama, Hiina nõudlus väheneb, Euroopa kaubad lähevad Ameerikas kallimaks, nõudlus kukub. Soomes hetkel eelmisest aastas kõrgem tööpuudus, lisaks Saksamaa autotööstus vaagub hinge mis omab kajastub ka kogu euroopa majanduses. Me siin arvame, et tikutulega soojendame enda majanduse ülesse, kui päike loojub siis pole sellest tikutuselt ka suurt abi

3 Likes
222

Ma ei tea kust selliseid numbreid võetakse. Mingi küsitluse põhjal?

Töötuse statistika arvestamisel on mitu erinevat meetodit. Üks näiteks on selline, et töötute hulka loetakse need tööealised, kes ise hetkel aktiivselt tööd otsivad.
Tööandjate vaatevinklist võiks analoog olla aktiivsete töökuulutuste arv. Näita mulle 6 000 aktiivset töökuulutust? CV Online vist kõige suurem portaal, seal hetkel näitab, et 2 100 kuulutust, aga suur osa ei ole neist kindlasti sellised, mis oskustega töötajaid vajaksid selles tähenduses, mida tööandjad reklaamivad.
Selliseid keel-põses vastuseid võib iga tööandja anda, mis tõlkes tähendavad umbes seda, et kui 2 000 euroga diplomeeritud inseneri leiaksin, küll neid värbaks.

6 Likes
223

Seda valemit mõjutab mitu paralleelset protsessi.

Pensioniiga paratamatult tõuseb. Juba lähiaastatel tõuseb ja järgmiste pensionile minejate jaoks tõuseb veelgi.
Teiseks sündide arv kahjuks väheneb, seega pisut ka ülalpeetavate arv koos sellega. Tõsi, see mõju on väiksem kui eluea tõusu mõju ning laste vähenemine maksab kaugemaks tulevikus veel raskemalt kätte.
Kolmandaks - juba täna käib suur hulk pensionäre tööl. Sealjuures eakate valmidus pensioniea saabudes edasi töötada on üsna kõrge (vähemalt esimestel aastatel, 65-70 vanuserühmas). See tähendab, et ühtaegu on see rühm nii ülalpeetava kui ülalpidaja rollis.

Vananeva ühiskonna puhul tuleb eakaid ilmselt ümber hinnata kui võimalikku ressurssi, mis aitaks tööjõukriisi lahendada. Tööturu uurijad seevastu viitavad nii meil kui mujal riikides ealisele diskrimineerimisele, mis tähendab, et juba 50-ndates hakatakse kandideerijaid “kõrge vanuse” tõttu konkurssidelt välja praakima, aga ehk ei maksaks?

1 Like
225

Absoluutselt nõus. Vanuses ei peaks tööandjana nägema ainult probleemi, vaid ka lahendust. Samas, eks omad piirangud ikkagi seab paratamatult tervis jms. Samuti ei piisa ka vanemaealiste surmani töötamisest. See ei suudaks endiselt täielikult kaotada tööjõuturul juba tekkinud demograafilist auku, rääkimata sellest, et puudu on just kindlate erialade spetsialistidest, keda kiirelt juurde ei koolita. Ühest küljest peab paindlikumaks muutuma ka haridussüsteem, teisest küljest oleks endiselt leevenduseks lubada siia tööle just spetsialiste väljastpoolt riiki. Nende kõrgepalgaliste inimeste maksutulu on märkimisväärne leevendus (meie)riigikassasse.

226

https://arileht.delfi.ee/artikkel/120346113/intervjuu-suurima-eesti-panga-uue-aasta-lubadus-eraisikutele-ja-ettevotetele-jaab-rohkem-raha-katte

Siit artiklist saab infot, et energiahinnad on odavamad ja elu läheb järjest paremaks, samuti pole vahet, mida valitsus otsustab ning kas üks maks on 20% või 22% või 24%

Mind tegelikult hämmastab, et kõik targad mehed mängivad argumendiga “eraisikute hoiuste maht on rekoldilisel tasemel, järelikult ei saa olukord halb olla” hoolimata faktist, et eraisikute hoiuste maht oli rekoldilisel tasemel ning kasvas ka eelmise majanduskriisi tuules.

5 Likes
227

Hädad tulevad kõik korraga, juurpõhjuse sessiooni tasu ka tõuseb.

1 Like
228

Kas see ongi inhvlatsiooni juurpõhjus?

2 Likes
229

Seepärast ongi tööandjad vanadekodu ukse taga järjekorras. Sest oskused, teadmised ja kogemus.

230

Maksumuudatused 2025-26

  • Tulumaks tõuseb 20% → 22% alates 1. jan. 2025
  • Mootorsõiduki registreerimis ja aastamaks vastavalt sõiduki liigi CO2 ja täismassile alates 1. jan. 2025
  • Mäletatavasti tõusis käibemaks 1. Jan 2024 20% ->22%.
    • Alates 1.jan 2025 tõuseb käibemaksumäär majutusteenustele 9%->13%
    • Ajakirjandusväljaannete käibemaks tõuseb 5%->9%
  • Alates 1.jul.2025 tõuseb käibemaks 22%->24% julgeolekumaksu nime all
  • Lisaks sellele kehtestatakse) alates 1. jan. 2026 täiendav Julgeolekumaks 2% tuludest nii ettevõtete kui ka eraisiku tuludele k.a palk, pension jms ning ei rakendu tulumaksuvaba miinimum)
  • Maamaksu muudatus – maksimaalne määr tõuseb 0,5% ->1% maa maksustamishinnast
  • Alkoholi ja tubakaaktsiis tõuseb 1. jan. 2025 5%, seejärel 1.Jan 2026 10% ning 2027 ja 2028 veel igal aastal täiendavalt 5%
  • Pliivaba bensiini aktsiis tõuseb 5% alates 1.Jul. 2025 ning seejärel 1. maist 2026-2028 5% igal aastal.
  • Diiselkütuse ja kütteõlide aktsiis tõuseb ca 7%
  • Maagaasi aktsiisimäär tõuseb ca 4%, kuid kütteks kasutataval maagaasil 18%
  • Elektri aktsiisimäär kasvab 45%
  • Tõusevad trahviühikud, menetlustasud, riigilõivud

Riigieelarve tulude maht 2025 on 17,7 miljardit v 2024 16,8 miljardit – kasv 0,9 milj ehk 5%

Riigieelarve kulude maht 2025 on 18,2 miljardit v 2024 17,7 miljardit – kasv 0,5 milj ehk 2,7%

Võrreldes 2015 aasta eelarvega – 10 aasta dünaamika

Riigieelarve tulude maht 2025 on 17,7 miljardit v 2015 8,4 miljardit – kasv 9,3 milj ehk 110,7

Riigieelarve kulude maht 2025 on 18,2 miljardit v 2015 8,5 miljardit – kasv 9,7 milj ehk 114,1%

Hakkab tekkima kerge pügatud lamba tunne.

Head uut Maksuaastat !!

4 Likes
231

Ehk maakeeli… p…ses oleme omadega. Oskab ehk keegi ajaloost tuua paralleeli, nii meeleheitliku olukorra kohta, kus “kõik. korraga. mõni asi päris suure hüppega”

Muidgi… p.sekurssi ennustus kauem. Mäletate veel, kunagi sai hariduskulud tulumaksust maha arvata. Ja ühte teist veel.

2 Likes
232

Operaili kohta on Äripäevas artikkel. Mäletatavasti nõudis kaja kallase valitsus Operaili idasuunaliste vedude lõpetamist, mille mahud võeti seejärel kohe üle Läti ettevõtete poolt. Meenutuseks, Operaili teenitud äritulu n 2022. aastal oli ca 61 miljonit aastas. Selle raha kinkisime Operaili lammutades Lätile ja ise siis korraldasime niigi kõrge inflatsiooni ajal rahvale maksufestivali.

6 Likes
233

Kirjutad ikka puhaskasumist? Millal see oli?
" Operail kontserni 2021. aasta esimese kvartali puhaskasum kerkis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes enam kui 30%, ulatudes 1,4 miljoni euroni, EBITDA kasvas koguni 34% 4,4 miljoni euroni. Kontserni käive oli 18,3 miljonit eurot, näidates 14% kasvu."
https://operail.com/pressiteated/operaili-kasum-suurenes-kolmandiku-vorra/

3 Likes
234

Minu eksimus. Äritulu oli siiski 61 miljonit 2022. aastal. Aga raha seegi, mis tuleb meil nüüd maksutõusudega kinni maksta

1 Like