Hea artikkel Raoul Lättemäelt:
Koorub ikkagi välja juurpõhjus: Bulgaaria maksutase aga Taani/Hollandi sotsiaaltoetused ja nö isikustatud teenused (haridus, tervishoid jne). Üldiseid mitteisikustatud teenuseid (riigikaitse, korrakaitse jne) ei jää palju, üldadministreerimiskulud on mõõdukad.
Jämedalt võttes läheb üks miljard laste- ja peretoetustesse ja teine miljard tööturuteenustesse. Neid mõlemaid peaks oluliselt paremini sihtima ja ilmselt ka kärpima. Eriti tööturuteenuste osas.
Uurivad Eesti fosforiidimaarlate kasutuselevõtu võimalusi
https://www.err.ee/1609471099/fosforiidimaardla-testpuurimistega-on-kavas-alustada-sel-nadalal
Kui me mõtleme maavarade väärindamisele ning käimasolevate fosforiidi ja teiste kriitiliste toormete uuringutele, siis fosforiit sisaldab haruldasi muldmetalle, nagu näiteks neodüüm, mida kasutatakse elektrituulikutes. Eesmärk on teada, kuidas neid muldmetalle fosforiidist kätte saada.
Uurimise fookuses on ka fosforiidikihi peal asuv graptoliitargilliit ehk vana nimetusega diktüoneema-kiltkivi. See sisaldab vanaadiumi, mis on samuti rohe- ja digipöördeks vajalik kriitiline toore. Graptoliitargilliit sisaldab ka uraani.
Samuti uurime graptoliitargilliidi peal asuvat glaukoniitliivakivi, mis sisaldab kaaliumi.
Uurimisküsimused ongi, mil moel on võimalik erinevaid metalle maavaradest eraldada ja kas see on majanduslikult mõistlik. Praegu tegelikult sellele selget vastust ei ole.
Meil maapõues olevate erinevate metallide mahud ühe tonni mäemassi kohta ei ole väga suured, nad on ikkagi pigem väikesed. Aga kui juba läheb maapõue väärindamiseks, siis tasub kindlasti vaadata teemat kompleksselt. Ehk tuleb aru saada, millist osa meie maapõues leiduvast on võimalik väärindada.
Ikka kangesti kipitab valitsusel see, et maa sees võib olla midagi, mida pole veel rahaks tehtud.
Ei hõbedat, kulda ei leidu me maal ...kuid selle vanaadiumi tahaks sealt küll kätte saada !
https://www.err.ee/1609471099/fosforiidimaardla-testpuurimistega-on-kavas-alustada-sel-nadalal
Kui me mõtleme maavarade väärindamisele ning käimasolevate fosforiidi ja teiste kriitiliste toormete uuringutele, siis fosforiit sisaldab haruldasi muldmetalle, nagu näiteks neodüüm, mida kasutatakse elektrituulikutes. Eesmärk on teada, kuidas neid muldmetalle fosforiidist kätte saada.
Uurimise fookuses on ka fosforiidikihi peal asuv graptoliitargilliit ehk vana nimetusega diktüoneema-kiltkivi. See sisaldab vanaadiumi, mis on samuti rohe- ja digipöördeks vajalik kriitiline toore. Graptoliitargilliit sisaldab ka uraani.
Samuti uurime graptoliitargilliidi peal asuvat glaukoniitliivakivi, mis sisaldab kaaliumi.
Uurimisküsimused ongi, mil moel on võimalik erinevaid metalle maavaradest eraldada ja kas see on majanduslikult mõistlik. Praegu tegelikult sellele selget vastust ei ole.
Meil maapõues olevate erinevate metallide mahud ühe tonni mäemassi kohta ei ole väga suured, nad on ikkagi pigem väikesed. Aga kui juba läheb maapõue väärindamiseks, siis tasub kindlasti vaadata teemat kompleksselt. Ehk tuleb aru saada, millist osa meie maapõues leiduvast on võimalik väärindada.
Ikka kangesti kipitab valitsusel see, et maa sees võib olla midagi, mida pole veel rahaks tehtud.
Ei hõbedat, kulda ei leidu me maal ...kuid selle vanaadiumi tahaks sealt küll kätte saada !
Ometigi on Eestis fosforiiti tööstuslikult kaevandatud, aga mingit kõrgkvaliteetset väetist ega muud kraami sellest ei toodetud, lihtsalt lubjati põlde. Miks ei toodetud? Miks arvatakse, et nüüd hakatakse tootma?
Fosforiidimaardlate deposiidid jäid peale nõukogude aega Eestisse. Arusaamatu on, miks vaja puurida.
Eesti on üsna läbipuuritud ja eriti maardlate alad.
Eesti on üsna läbipuuritud ja eriti maardlate alad.
"aurora"
Jämedalt võttes läheb üks miljard laste- ja peretoetustesse ja teine miljard tööturuteenustesse. Neid mõlemaid peaks oluliselt paremini sihtima ja ilmselt ka kärpima. Eriti tööturuteenuste osas.
Tasuta kõrgharidus tuleks teha laenupõhiseks (nagu UK), aga tekitada tulemuspõhised grandid riigi tellimuse osas.
Täiskasvanute täiendkoolitus, teine kõrgharidus jne - riikliku tellimuse põhiseks (vajaduspõhiseks - riigi vaates). Kui inimene tahab eriala vahetada - selleks lubada õppida nii riigieelarvelisel kohal kui saada ka õppelaenu ka osakoormusega.
Lisaks näiteks teatritelt raha ära - hetkel ei peaks nad isegi kokku tõmbama, vaid ainult piletihinda 25% suurendama.
Kõik muud sellised MTÜ-d samuti üle vaadata.
Lisaks, ma arvan, saaks kokku hoida Haigekassalt kui teha arstiabi residentsuspõhiseks.
Astmeline tulumaks oleks ka mõeldav, kui juba teiste riikide kogemuse peale läks.
"stagna"
Uurivad Eesti fosforiidimaarlate kasutuselevõtu võimalusi
https://www.err.ee/1609471099/fosforiidimaardla-testpuurimistega-on-kavas-alustada-sel-nadalal
Kui me mõtleme maavarade väärindamisele ning käimasolevate fosforiidi ja teiste kriitiliste toormete uuringutele, siis fosforiit sisaldab haruldasi muldmetalle, nagu näiteks neodüüm, mida kasutatakse elektrituulikutes. Eesmärk on teada, kuidas neid muldmetalle fosforiidist kätte saada.
Uurimise fookuses on ka fosforiidikihi peal asuv graptoliitargilliit ehk vana nimetusega diktüoneema-kiltkivi. See sisaldab vanaadiumi, mis on samuti rohe- ja digipöördeks vajalik kriitiline toore. Graptoliitargilliit sisaldab ka uraani.
Samuti uurime graptoliitargilliidi peal asuvat glaukoniitliivakivi, mis sisaldab kaaliumi.
Uurimisküsimused ongi, mil moel on võimalik erinevaid metalle maavaradest eraldada ja kas see on majanduslikult mõistlik. Praegu tegelikult sellele selget vastust ei ole.
Meil maapõues olevate erinevate metallide mahud ühe tonni mäemassi kohta ei ole väga suured, nad on ikkagi pigem väikesed. Aga kui juba läheb maapõue väärindamiseks, siis tasub kindlasti vaadata teemat kompleksselt. Ehk tuleb aru saada, millist osa meie maapõues leiduvast on võimalik väärindada.
Ikka kangesti kipitab valitsusel see, et maa sees võib olla midagi, mida pole veel rahaks tehtud.
Ei hõbedat, kulda ei leidu me maal ...kuid selle vanaadiumi tahaks sealt küll kätte saada !
Eks nad ainult uurivad :) Tee test, mine taotle ehitusluba mõne karjääri läheduses ntx L- Virumaal. Postita vastus siia ka.
PS. Rohepöörde rahakülv ja RB kohe peatada.
"113366"
Koorub ikkagi välja juurpõhjus: Bulgaaria maksutase aga Taani/Hollandi sotsiaaltoetused ja nö isikustatud teenused (haridus, tervishoid jne). Üldiseid mitteisikustatud teenuseid (riigikaitse, korrakaitse jne) ei jää palju, üldadministreerimiskulud on mõõdukad.
Sotsid tahavad tõsta maksud ka Taani/Hollandi tasemele.
Äkki siiski kärbiks teenuseid ja säilitaks madalama maksukoormuse ..
"raulir"
Tasuta kõrgharidus tuleks teha laenupõhiseks (nagu UK), aga tekitada tulemuspõhised grandid riigi tellimuse osas.
Täiskasvanute täiendkoolitus, teine kõrgharidus jne - riikliku tellimuse põhiseks (vajaduspõhiseks - riigi vaates). Kui inimene tahab eriala vahetada - selleks lubada õppida nii riigieelarvelisel kohal kui saada ka õppelaenu ka osakoormusega.
Oskad sa põhjendada, miks hariduse tasuliseks tegemine ja haridusest raha välja tõmbamine ning "õiglase riikliku tellimuse" järgi toimetamine oleks hea asi ?
Isiklikult minu arvates on haridus üks väheseid valdkondi kuhu riigil tasub suurelt ja pikaajaliselt investeerida. Võta näidiseduloona kasvõi Singapuri megakiired muutused ning meeletu majanduskasv alates 1970ndates ja seda eelkõige tänu haridusse investeerimisele.
Ka puht majandusteoreetiliselt on haridusse investeerimisel majanduskasvule positiivne mõju. Seda kahes aspektis - alustuseks tootlikkuse kasvu kaudu ning tänu ümberõppele inimeste pikemalt tööjõuturul püsimisele ja ühtlasi tekitades sellega suurema hulga majanduses aktiivseid inimese.
ETV2 Saatesarja "Lõpetamata Linn" 7. osa näitab Tallinnas neid kohti, kuhu oleks pidanud tulema Põhjaväil, et autosid mujalt linnast ära saada ning ummikuid vähendada. Aga Põhjaväila ei tule, sest putukad ja kõrgepingeliinide mastid on tähtsamad. https://jupiter.err.ee/1608725281/lopetamata-linn
Kaval äraspidine plaan. Tuleb igasugu "vahepealsed" st. mitte "feminismiuuringud" ja mitte ka päris reaalalad, täielikult ära wokeda. Siis lähevad asjalikumad inimesed sealt matemaatika, füüsika, informaatika jne. juurde peitu, sest neid lihsalt ei saa väga võukida. Saame rohkem reaalalade spetsialiste. Need kes olid "kahevahel" vaatavad natuke vikerkaarevärvilist õudust ja siis otsustavad reaali kasuks. Meil on ju kõik tehtud "piitsa, mitte prääniku" meetodil.
Kaval äraspidine plaan. Tuleb igasugu "vahepealsed" st. mitte "feminismiuuringud" ja mitte ka päris reaalalad, täielikult ära wokeda. Siis lähevad asjalikumad inimesed sealt matemaatika, füüsika, informaatika jne. juurde peitu, sest neid lihsalt ei saa väga võukida. Saame rohkem reaalalade spetsialiste. Need kes olid "kahevahel" vaatavad natuke vikerkaarevärvilist õudust ja siis otsustavad reaali kasuks. Meil on ju kõik tehtud "piitsa, mitte prääniku" meetodil.
See mõte ei pruugi töötada. Kui töötasin IBM-is, mis teadupärast on IT firma, siis ainuke kohustuslik kursus, mis igal aastal tuli läbida, oli diverisity, equity, inclusion kohta. Minusugune sai sealt peamiselt teada, kuidas inimesi on mõnitatud (tihti ehk ainult mõtteliselt, sest näiteid ei tundunud reaalsed, aga kurat seda teab), omapoolt sain siis lihtalt teada, et kuidas mõnitada.
See, kes koolis õpib alal, mida "woketakse" ja sellele vastu peab, läheb Eestis hetkel riigitööle (ka erasse kui DIE on seal aktuaalne), kus keskmine palk on 2700, see, kes lahkub, läheb erasektorisse, kus keskmine 1800.
Selleks, et midagi muutuks, tuleb sügavas augus ära käia ja üsna kaua oodata.
"Fredegunde"
Kui töötasin IBM-is, mis teadupärast on IT firma, siis ainuke kohustuslik kursus, mis igal aastal tuli läbida, oli diverisity, equity, inclusion kohta.
Viimaseid USA trende vaadates hakkab see DEI hullus koomale tõmbuma.
Eks meil siin kulub veel paar aastat enne kui muutunud turusituatsioon kohale jõuab.
"iffkillla"
Kas kohalik turbatööstus pidi selleks hävitatud saama, et välismaised ettevõtted saaks turba ära varastada ja lihtlabaselt toorainena minema tassida?
Offf ümiseb omaettte, "Internatsionaali" viisil:
Me tööstuse hävitaaaame, uus parem maailm on me püüd
Maavarad maha parselaaaame, kõik ekspordiks läheb nüüd...
Fosforiidi kaevandamine näikse töösse lükatud olevat. Kas keegi ka mingist kohalikust maavara väärindamisest kuulnud on, või on sellega ka plaan samamoodi see toorainena piiritaha parseldada?
https://vikerraadio.err.ee/1609475748/hardi-aosaar-fosforiidiga-seoses-tuleb-valtida-emotsioone-ja-teha-uuringuid
Alles uurivad.. ideed ka olemas.
https://kuku.pleier.ee/podcast/hommikuraadio-romi-ja-kristjaniga/179895
Alles uurivad.. ideed ka olemas.
https://kuku.pleier.ee/podcast/hommikuraadio-romi-ja-kristjaniga/179895
"iffkillla"
Kas kohalik turbatööstus pidi selleks hävitatud saama, et välismaised ettevõtted saaks turba ära varastada ja lihtlabaselt toorainena minema tassida?
See, et turvas omahinnaga minema veetakse on kusjuures veel probleemi väiksem pool. Nali on hoopis selles, et selle turba kaevandamisest vabaneb aastas arvestuslikult 1,5 miljonit tonni kasvuhoonegaase, mis on rohkem kui kõikide erasõidukite poolt väljutatav kokku. (Sellest ei taha kompuutrimehed meile sugugi rääkida.) Süsinikukrediidi tonnihind on hetkel €66, aga on parematel hetkedel ulatunud ka €90 tasemetele. Eestil jääb igal aastal saamata €100 000 000 - €135 000 000 potentsiaalset süsinikukrediiditulu ning arvestades seda, et Eesti on võtnud EL tasandil endale kohustuse jõuda 2030. aastaks tasemele, kus seotakse 310 miljonit tonni kasvuhoonegaase, tuleb Eesti maksumaksjal õite kohe veel hakata sellele omast taskust ropult peale maksma, et turvas tasuta minema tassitakse (juba praegu on LULUCF sektori heide ületamas sidumist). Eesti toodab hetkel kümnendiku maailma aastasest turbatootmisest ja Eesti eksport Hiina suunal kasvab selle najal nagu pärmi peal. Täiesti oivaline ärimudel - kasum Neova Groupile ja Kekkiläle; natuke kopameeste palka ja saastemaksud Eesti maksumaksjale. :D
"PeaLiK""iffkillla"
Kas kohalik turbatööstus pidi selleks hävitatud saama, et välismaised ettevõtted saaks turba ära varastada ja lihtlabaselt toorainena minema tassida?
See, et turvas omahinnaga minema veetakse on kusjuures veel probleemi väiksem pool. Nali on hoopis selles, et selle turba kaevandamisest vabaneb aastas arvestuslikult 1,5 miljonit tonni kasvuhoonegaase, mis on rohkem kui kõikide erasõidukite poolt väljutatav kokku. (Sellest ei taha kompuutrimehed meile sugugi rääkida.) Süsinikukrediidi tonnihind on hetkel €66, aga on parematel hetkedel ulatunud ka €90 tasemetele. Eestil jääb igal aastal saamata €100 000 000 - €135 000 000 potentsiaalset süsinikukrediiditulu ning arvestades seda, et Eesti on võtnud EL tasandil endale kohustuse jõuda 2030. aastaks tasemele, kus seotakse 310 miljonit tonni kasvuhoonegaase, tuleb Eesti maksumaksjal õite kohe veel hakata sellele omast taskust ropult peale maksma, et turvas tasuta minema tassitakse (juba praegu on LULUCF sektori heide ületamas sidumist). Eesti toodab hetkel kümnendiku maailma aastasest turbatootmisest ja Eesti eksport Hiina suunal kasvab selle najal nagu pärmi peal. Täiesti oivaline ärimudel - kasum Neova Groupile ja Kekkiläle; natuke kopameeste palka ja saastemaksud Eesti maksumaksjale. :D
310 miljonit tonni??? Ega saa midagi sassi ei aja, aga teades kliimaministeeriumi hulle, siis mine tea:D