"mtr" Võimalik on raiuda 7-8 aga aastaid on paugutatud 10-12. Raiutud on peamiselt paremat ja saadud suures plaanis vähe. Nüüd on jõutud 12,5 peale, igast otsast ammu käriseb aga äkki teeks ikka 13,5?
Ma küsin, et kuhu on kadunud ambitsioon ja lennukus? Miks mitte 17 või ehk isegi 20? Sest on ju teada, et jätkub niipalju kui vaja - ise slaidilt nägin. Mõistlik muidugi.
kellele seda metsa vaja on? fosforiit tuleb välja kaevata
"mtr" Võimalik on raiuda 7-8 aga aastaid on paugutatud 10-12. Raiutud on peamiselt paremat ja saadud suures plaanis vähe. Nüüd on jõutud 12,5 peale, igast otsast ammu käriseb aga äkki teeks ikka 13,5?
Ma küsin, et kuhu on kadunud ambitsioon ja lennukus? Miks mitte 17 või ehk isegi 20? Sest on ju teada, et jätkub niipalju kui vaja - ise slaidilt nägin. Mõistlik muidugi.
"mtr" Võimalik on raiuda 7-8 aga aastaid on paugutatud 10-12. Raiutud on peamiselt paremat ja saadud suures plaanis vähe. Nüüd on jõutud 12,5 peale, igast otsast ammu käriseb aga äkki teeks ikka 13,5? Ma küsin, et kuhu on kadunud ambitsioon ja lennukus? Miks mitte 17 või ehk isegi 20? Sest on ju teada, et jätkub niipalju kui vaja - ise slaidilt nägin. Mõistlik muidugi.
kellele seda metsa vaja on? fosforiit tuleb välja kaevata
Fosforiit ei pruugi soovitud suurt tulu tuua. Pealegi sinna läheb vähemalt mingi 15-20 või rohkem aastat, kui esimene fosforiidilaadung Eestist väljub.
"mtr" Võimalik on raiuda 7-8 aga aastaid on paugutatud 10-12. Raiutud on peamiselt paremat ja saadud suures plaanis vähe. Nüüd on jõutud 12,5 peale, igast otsast ammu käriseb aga äkki teeks ikka 13,5? Ma küsin, et kuhu on kadunud ambitsioon ja lennukus? Miks mitte 17 või ehk isegi 20? Sest on ju teada, et jätkub niipalju kui vaja - ise slaidilt nägin. Mõistlik muidugi.
kellele seda metsa vaja on? fosforiit tuleb välja kaevata
Fosforiit ei pruugi soovitud suurt tulu tuua.
ega mets ka mingi rahaauk ei ole kui puitu ei väärinda ehk siis ei töötle ümber, ei valmista sellest mingit pooltoodet, lõpptoodet jne oleks minu teha, ma ei lubaks üldse väärindamata puitu välja vedada
Võtame EUR 10 bn laenu 10 aastaks. Rahaturuintressid seal maal, et saaks 3% fix intressiga kätte. Riigivõla tase jääks endiselt 2x alla EU keskmise. Pargime SP500sse ja saame riskivaba tootlust 10% aastas. 700m puhast iga aasta maast leitud.
Ma nulliks kõik maksuerisused, sest need ise ja nende haldamine iseenesest on üle mõistuse kalis. Igasugused erandid on bürokraatia ja seega ka kallis.
Kas päeva päästaks selline maks, mis kehtestatakse riigist raha välja viimise eest? Näitena, temu, amazon, liisingud, emafirmale laenu andmine jne? Positiivne pool oleks selles, et kohalikud OoÜüd jääks puutumata, eraisikud mõtleks mitu korda, et kas on vaja seda uut "vibra2024maxxx" mudelit Hiinast tellida tellida, kuna on märkimisväärselt kirvem. Rootslased oleks vast veits närvis selle peale, võibolla mõned veel. Mulk ega setu ma pole, aga laias laastus, kaua need orjad siin teevad tööd mujale?
"stigheide" Selliste maksude jaoks tuleks sul Eu'st välja astuda.
Jah, aga ütleme nii, et kui globaalne ettevõte otsib omale tööjõudu, mis on resurss. Ettevõte kasutab seda ressurssi, miks ta ei peaks maksma maksu selle ressursi kasutamise eest? Eestil on eelis hariduse mõttes, me oleme oluliselt võimekamad mõtlemises ja pahtlist ja puidust puunukkude tootmine ei tule õnneks täna veel kõne alla.
Kahjulikke ilminguid võiks ju küll maksustada. Nt käib meil piiril vilgas tegevus igapäevaselt -- kui seda maksustada, siis võiks ju tulu tulla küll, võib-olla isegi rohkem, kui 4 miljonit. Lahemaa rahvuspargi ees pargivad igapäevaselt suured tankerid ja teevad seal... asju. Ka siit võiks ju midagi kukkuda. Vene kodanike kinnisvara, jahiturism, pmst kõik millest on Eestile rohkem kahju, kui kasu, oleks ju parem maksustamisallikas, kui praegu väljapakutud.
"siretsch" Kahjulikke ilminguid võiks ju küll maksustada. Nt käib meil piiril vilgas tegevus igapäevaselt -- kui seda maksustada, siis võiks ju tulu tulla küll, võib-olla isegi rohkem, kui 4 miljonit. Lahemaa rahvuspargi ees pargivad igapäevaselt suured tankerid ja teevad seal... asju. Ka siit võiks ju midagi kukkuda. Vene kodanike kinnisvara, jahiturism, pmst kõik millest on Eestile rohkem kahju, kui kasu, oleks ju parem maksustamisallikas, kui praegu väljapakutud.
Kui need tankerid on rahvusvahelistes vetes, siis võib riik näppu imeda.
Kusjuures see puhkuse küsimus ei mõjuta nii väga lipsuga kontoritöötajaid, projektijuhte, juriste või seaduste kirjutajaid. Nagu erasektoriski, nende inimeste puhkuse suurendamine või vähendamine nädala võrra ei muuda eriti palju nende töötulemustes, sest nad on palgatud mingeid teemasid lükkama või projekte ellu viima ja aasta peale või tähtajaks saavad valmis (või siis ei saa valmis) ja ei ole mingit vahet, kas vahepeal on 28 või 35 päeva puhatud.
Puhkuse küsimus on oluline selliste ametikohtade puhul, kus mingi post on vaja tingimata mehitada või kus töötulemus või osutatud teenuse maht sõltub vahetult sellest, kas ametnik on kohal või kui palju neid on. Sageli on mingi arv kohti vaja lihtsalt kogu aeg mehitada ja selle mehitamise käigus tuleb arvestada ka puhkuste ja eemal viibimiste päevade arvuga. Ja neid rolle on ka tegelikult üksjagu: - politseinikud - päästjad - häirekeskus - piirivalve - kõik teenindusletid, dokumentide väljastamine jms. rollid mis seotud lahtiolekuaegadega - vanglateenistus - kohtud (?)
Võib-olla natuke paradoksaalsel kombel tekiks kõige suurem kokkuhoiuefekt just siseturvalisuse valdkonnas, mida siiani on kõiksugu kärbetest ja halbadest otsustest kõige rohkem säästetud. Samas ei saa eitada, et selliseid esmatasandi ametikohti, kes peavad mingeid töölõike mehitama, on absoluutnumbris päris palju ja nende vähendamine mõne protsendi võrragi võiks anda päris palju töökohti.
Võrreldi erasektori keskmist palka u 1800 euri vs avalikus sektoris 2700 euri.... INSANE milline vahe lihtsalt. Selle pealt peaks küll valitsejad ja valitsus esma järjekorras 10% ja kui v aja veel 10% cuttima.
Kusagil oli vist välja arvutatud, et palju see 10% kulusid kokku hoiaks või hoidis aastatel 2010?
Tuimalt võrrelda keskmist palka on suht õunad vs. apelsinid. Võrrelda tuleks sarnaste ametite palku (võimalik, et sealgi riigipalgad kõrgemad natuke). Riik vist ei hoia palgal hulgim müüjaid, valvureid ja lihttöölisi.