Ma nulliks kõik maksuerisused, sest need ise ja nende haldamine iseenesest on üle mõistuse kalis. Igasugused erandid on bürokraatia ja seega ka kallis.
Kas päeva päästaks selline maks, mis kehtestatakse riigist raha välja viimise eest? Näitena, temu, amazon, liisingud, emafirmale laenu andmine jne? Positiivne pool oleks selles, et kohalikud OoÜüd jääks puutumata, eraisikud mõtleks mitu korda, et kas on vaja seda uut "vibra2024maxxx" mudelit Hiinast tellida tellida, kuna on märkimisväärselt kirvem. Rootslased oleks vast veits närvis selle peale, võibolla mõned veel. Mulk ega setu ma pole, aga laias laastus, kaua need orjad siin teevad tööd mujale?
Selliste maksude jaoks tuleks sul Eu'st välja astuda.
"stigheide"
Selliste maksude jaoks tuleks sul Eu'st välja astuda.
Jah, aga ütleme nii, et kui globaalne ettevõte otsib omale tööjõudu, mis on resurss. Ettevõte kasutab seda ressurssi, miks ta ei peaks maksma maksu selle ressursi kasutamise eest? Eestil on eelis hariduse mõttes, me oleme oluliselt võimekamad mõtlemises ja pahtlist ja puidust puunukkude tootmine ei tule õnneks täna veel kõne alla.
Võib olla pole mõtet üle üritada oma vaimsete võimete hüpata?
"stigheide"
Võib olla pole mõtet üle oma vaimsete võimete hüpata?
Järgmisena ma pakun välja ESTIBORI.
Kahjulikke ilminguid võiks ju küll maksustada.
Nt käib meil piiril vilgas tegevus igapäevaselt -- kui seda maksustada, siis võiks ju tulu tulla küll, võib-olla isegi rohkem, kui 4 miljonit.
Lahemaa rahvuspargi ees pargivad igapäevaselt suured tankerid ja teevad seal... asju. Ka siit võiks ju midagi kukkuda.
Vene kodanike kinnisvara, jahiturism, pmst kõik millest on Eestile rohkem kahju, kui kasu, oleks ju parem maksustamisallikas, kui praegu väljapakutud.
Nt käib meil piiril vilgas tegevus igapäevaselt -- kui seda maksustada, siis võiks ju tulu tulla küll, võib-olla isegi rohkem, kui 4 miljonit.
Lahemaa rahvuspargi ees pargivad igapäevaselt suured tankerid ja teevad seal... asju. Ka siit võiks ju midagi kukkuda.
Vene kodanike kinnisvara, jahiturism, pmst kõik millest on Eestile rohkem kahju, kui kasu, oleks ju parem maksustamisallikas, kui praegu väljapakutud.
"siretsch"
Kahjulikke ilminguid võiks ju küll maksustada.
Nt käib meil piiril vilgas tegevus igapäevaselt -- kui seda maksustada, siis võiks ju tulu tulla küll, võib-olla isegi rohkem, kui 4 miljonit.
Lahemaa rahvuspargi ees pargivad igapäevaselt suured tankerid ja teevad seal... asju. Ka siit võiks ju midagi kukkuda.
Vene kodanike kinnisvara, jahiturism, pmst kõik millest on Eestile rohkem kahju, kui kasu, oleks ju parem maksustamisallikas, kui praegu väljapakutud.
Kui need tankerid on rahvusvahelistes vetes, siis võib riik näppu imeda.
Eesti ja Soome vahel pole rahvusvahelisi vesi, va gofrep.
Tuleb suurendada co2 ja kõikvõimalikke makse! Samuti tuleb annetada 100 miljonit aastas teistele riikidele!
"mihkel48"
Esimene mõistlik mõte
https://www.aripaev.ee/arvamused/2024/09/13/metsaliidu-juhi-pakkumine-jatame-kasumimaksu-ara-ja-raiume-rohkem-riigimetsa
Teine mõistlik mõte
https://www.aripaev.ee/arvamused/2024/09/26/aivar-hundimagi-riigiametnike-35paevane-puhkus-on-liigne-luksus
Jap, viimane aeg oleks kõik maha raiuda.
https://www.postimees.ee/8102352/kliimaministeerium-esitles-raieplaani-oigustuseks-toendamata-vaiteid
https://www.postimees.ee/8102352/kliimaministeerium-esitles-raieplaani-oigustuseks-toendamata-vaiteid
“Kaitsealadel me ei raiu nii intensiivselt”.
FFS!!
FFS!!
"mihkel48""mihkel48"
Esimene mõistlik mõte
https://www.aripaev.ee/arvamused/2024/09/13/metsaliidu-juhi-pakkumine-jatame-kasumimaksu-ara-ja-raiume-rohkem-riigimetsa
Teine mõistlik mõte
https://www.aripaev.ee/arvamused/2024/09/26/aivar-hundimagi-riigiametnike-35paevane-puhkus-on-liigne-luksus
Kusjuures see puhkuse küsimus ei mõjuta nii väga lipsuga kontoritöötajaid, projektijuhte, juriste või seaduste kirjutajaid. Nagu erasektoriski, nende inimeste puhkuse suurendamine või vähendamine nädala võrra ei muuda eriti palju nende töötulemustes, sest nad on palgatud mingeid teemasid lükkama või projekte ellu viima ja aasta peale või tähtajaks saavad valmis (või siis ei saa valmis) ja ei ole mingit vahet, kas vahepeal on 28 või 35 päeva puhatud.
Puhkuse küsimus on oluline selliste ametikohtade puhul, kus mingi post on vaja tingimata mehitada või kus töötulemus või osutatud teenuse maht sõltub vahetult sellest, kas ametnik on kohal või kui palju neid on. Sageli on mingi arv kohti vaja lihtsalt kogu aeg mehitada ja selle mehitamise käigus tuleb arvestada ka puhkuste ja eemal viibimiste päevade arvuga. Ja neid rolle on ka tegelikult üksjagu:
- politseinikud
- päästjad
- häirekeskus
- piirivalve
- kõik teenindusletid, dokumentide väljastamine jms. rollid mis seotud lahtiolekuaegadega
- vanglateenistus
- kohtud (?)
Võib-olla natuke paradoksaalsel kombel tekiks kõige suurem kokkuhoiuefekt just siseturvalisuse valdkonnas, mida siiani on kõiksugu kärbetest ja halbadest otsustest kõige rohkem säästetud. Samas ei saa eitada, et selliseid esmatasandi ametikohti, kes peavad mingeid töölõike mehitama, on absoluutnumbris päris palju ja nende vähendamine mõne protsendi võrragi võiks anda päris palju töökohti.
"mihkel48""mihkel48"
Esimene mõistlik mõte
https://www.aripaev.ee/arvamused/2024/09/13/metsaliidu-juhi-pakkumine-jatame-kasumimaksu-ara-ja-raiume-rohkem-riigimetsa
Teine mõistlik mõte
https://www.aripaev.ee/arvamused/2024/09/26/aivar-hundimagi-riigiametnike-35paevane-puhkus-on-liigne-luksus
https://vikerraadio.err.ee/1609452556/vikerhommik-margit-kilumets-ja-sten-teppan/fafc6453ff775fb285bf521f524fd50c
Võrreldi erasektori keskmist palka u 1800 euri vs avalikus sektoris 2700 euri.... INSANE milline vahe lihtsalt. Selle pealt peaks küll valitsejad ja valitsus esma järjekorras 10% ja kui v aja veel 10% cuttima.
Kusagil oli vist välja arvutatud, et palju see 10% kulusid kokku hoiaks või hoidis aastatel 2010?
Tuimalt võrrelda keskmist palka on suht õunad vs. apelsinid. Võrrelda tuleks sarnaste ametite palku (võimalik, et sealgi riigipalgad kõrgemad natuke). Riik vist ei hoia palgal hulgim müüjaid, valvureid ja lihttöölisi.
Hea artikkel Raoul Lättemäelt:
Koorub ikkagi välja juurpõhjus: Bulgaaria maksutase aga Taani/Hollandi sotsiaaltoetused ja nö isikustatud teenused (haridus, tervishoid jne). Üldiseid mitteisikustatud teenuseid (riigikaitse, korrakaitse jne) ei jää palju, üldadministreerimiskulud on mõõdukad.
Koorub ikkagi välja juurpõhjus: Bulgaaria maksutase aga Taani/Hollandi sotsiaaltoetused ja nö isikustatud teenused (haridus, tervishoid jne). Üldiseid mitteisikustatud teenuseid (riigikaitse, korrakaitse jne) ei jää palju, üldadministreerimiskulud on mõõdukad.
Jämedalt võttes läheb üks miljard laste- ja peretoetustesse ja teine miljard tööturuteenustesse. Neid mõlemaid peaks oluliselt paremini sihtima ja ilmselt ka kärpima. Eriti tööturuteenuste osas.
Uurivad Eesti fosforiidimaarlate kasutuselevõtu võimalusi
https://www.err.ee/1609471099/fosforiidimaardla-testpuurimistega-on-kavas-alustada-sel-nadalal
Kui me mõtleme maavarade väärindamisele ning käimasolevate fosforiidi ja teiste kriitiliste toormete uuringutele, siis fosforiit sisaldab haruldasi muldmetalle, nagu näiteks neodüüm, mida kasutatakse elektrituulikutes. Eesmärk on teada, kuidas neid muldmetalle fosforiidist kätte saada.
Uurimise fookuses on ka fosforiidikihi peal asuv graptoliitargilliit ehk vana nimetusega diktüoneema-kiltkivi. See sisaldab vanaadiumi, mis on samuti rohe- ja digipöördeks vajalik kriitiline toore. Graptoliitargilliit sisaldab ka uraani.
Samuti uurime graptoliitargilliidi peal asuvat glaukoniitliivakivi, mis sisaldab kaaliumi.
Uurimisküsimused ongi, mil moel on võimalik erinevaid metalle maavaradest eraldada ja kas see on majanduslikult mõistlik. Praegu tegelikult sellele selget vastust ei ole.
Meil maapõues olevate erinevate metallide mahud ühe tonni mäemassi kohta ei ole väga suured, nad on ikkagi pigem väikesed. Aga kui juba läheb maapõue väärindamiseks, siis tasub kindlasti vaadata teemat kompleksselt. Ehk tuleb aru saada, millist osa meie maapõues leiduvast on võimalik väärindada.
Ikka kangesti kipitab valitsusel see, et maa sees võib olla midagi, mida pole veel rahaks tehtud.
Ei hõbedat, kulda ei leidu me maal ...kuid selle vanaadiumi tahaks sealt küll kätte saada !
https://www.err.ee/1609471099/fosforiidimaardla-testpuurimistega-on-kavas-alustada-sel-nadalal
Kui me mõtleme maavarade väärindamisele ning käimasolevate fosforiidi ja teiste kriitiliste toormete uuringutele, siis fosforiit sisaldab haruldasi muldmetalle, nagu näiteks neodüüm, mida kasutatakse elektrituulikutes. Eesmärk on teada, kuidas neid muldmetalle fosforiidist kätte saada.
Uurimise fookuses on ka fosforiidikihi peal asuv graptoliitargilliit ehk vana nimetusega diktüoneema-kiltkivi. See sisaldab vanaadiumi, mis on samuti rohe- ja digipöördeks vajalik kriitiline toore. Graptoliitargilliit sisaldab ka uraani.
Samuti uurime graptoliitargilliidi peal asuvat glaukoniitliivakivi, mis sisaldab kaaliumi.
Uurimisküsimused ongi, mil moel on võimalik erinevaid metalle maavaradest eraldada ja kas see on majanduslikult mõistlik. Praegu tegelikult sellele selget vastust ei ole.
Meil maapõues olevate erinevate metallide mahud ühe tonni mäemassi kohta ei ole väga suured, nad on ikkagi pigem väikesed. Aga kui juba läheb maapõue väärindamiseks, siis tasub kindlasti vaadata teemat kompleksselt. Ehk tuleb aru saada, millist osa meie maapõues leiduvast on võimalik väärindada.
Ikka kangesti kipitab valitsusel see, et maa sees võib olla midagi, mida pole veel rahaks tehtud.
Ei hõbedat, kulda ei leidu me maal ...kuid selle vanaadiumi tahaks sealt küll kätte saada !
Ometigi on Eestis fosforiiti tööstuslikult kaevandatud, aga mingit kõrgkvaliteetset väetist ega muud kraami sellest ei toodetud, lihtsalt lubjati põlde. Miks ei toodetud? Miks arvatakse, et nüüd hakatakse tootma?
Fosforiidimaardlate deposiidid jäid peale nõukogude aega Eestisse. Arusaamatu on, miks vaja puurida.
Eesti on üsna läbipuuritud ja eriti maardlate alad.
Eesti on üsna läbipuuritud ja eriti maardlate alad.