Ma ei saa midagi parata, aga nii kummaline, kui see ka ei tundu, olen ma siinkohal selgelt mykoloogiga ühes paadis.
Jah Kristjan1, valitsuse defitsiitne kulutamine on fiskaalpoliitika, mitte monetaarne. Kui valitsus ennast sellest defitsiidist välja hakkab printima, mida sa propageerid, on tegu monetaarpoliitikaga ehk riigirahanduse küsimusega. Vanasti nii vähemalt õpetati, võibolla tänapäeval enam mitte.
Mykoloogi jutt teemast mööda. Jutt oli sellest, et valitsuse defitsiitse kulutamise tulemusel suurenevad erasektori säästud. See on idenditeet, kulub meeldetuletuseks ka Karum6mmile ja renekruusile ära. Makromajanduslik idenditeet, mida aktsepteerivad k6ik majanduskoolkonnad(Kalev Jaigi ja LHV foorumi koolkond tundub mitte m6istvat seda).
Tase on liiga madal siin
PeaLik: Margin account buying
Tase on liiga madal siin
PeaLik: Margin account buying
Kui juba instrumentide peale jutt läks, siis neile, kes sooviksid Grossiga samas paadis panuseid teha, ma TBT-d EI soovita, kuigi mu varasemad sõnavõtud siin teemas annavad vastupidiseid signaale (ja tegelt see varem ka nii oli).
Ise lõikasin sellega kergelt näppu:
a) Ostsin eelmise aasta augustis @32,49 ning müüsin jaanuaris @38,96 aga reaaltootlus jäi sellele vaatmata alla 10%, sest dollaririsk jäi avatuks (ja loomulikult ka realiseerus).
b) Võimendusest tingitud suutmatus indeksit järgida on selle instrumendi korral ikka eriti ränk. Sisuliselt liikus ta sama sammu ^TYX-iga kuigi peaks sellest 2x ägedamalt reageerima.
Ise lõikasin sellega kergelt näppu:
a) Ostsin eelmise aasta augustis @32,49 ning müüsin jaanuaris @38,96 aga reaaltootlus jäi sellele vaatmata alla 10%, sest dollaririsk jäi avatuks (ja loomulikult ka realiseerus).
b) Võimendusest tingitud suutmatus indeksit järgida on selle instrumendi korral ikka eriti ränk. Sisuliselt liikus ta sama sammu ^TYX-iga kuigi peaks sellest 2x ägedamalt reageerima.
Siin on tase ilmselgelt liiga madal kui Bill Gross juba täiesti küündimatu võhik on. Ma arvan, et ükski teine siinne foorumiliige ei pea end BG-ga ei võrdseks ega peaaegu võrdseks. Seega on siin täitsa ootuspärane tase. Kahju, et üksik täht ära eksis sigalasse.
Ammu juba ära fikseeritud ju, et kõik siin foorumis on idioodid, keda Kristjan1 siin väsimatult karjatama peab.
Helistasin FED'i, palusin neil kõikidele ameeriklastele 1 BUSD per kärss anda ja ütlesin, et sellest lükkest mingit oluliselt suuremat inflatsioonilist survet USA's ei teki. Lubasid kaaluda.
Ainus, millest ma aru ei saa, et kuidas kõik need keskpankade pealikud sellised idikad saavad olla, kes rahandusest sittagi aru ei saa, samas kui LHV foorumis on talente, kes suudaks sajad miljonid inimesed üle maailma töö ja sissetulekuga kindlustada ilma oluliste kõrvalmõjudeta raha väärtusele.
Ainus, millest ma aru ei saa, et kuidas kõik need keskpankade pealikud sellised idikad saavad olla, kes rahandusest sittagi aru ei saa, samas kui LHV foorumis on talente, kes suudaks sajad miljonid inimesed üle maailma töö ja sissetulekuga kindlustada ilma oluliste kõrvalmõjudeta raha väärtusele.
Palun vasta Kristjan üks kord otse küsimusele;
Ma ei vaidle vastu makroekonoomia tasakaalu väitte osas, aga ütle mulle, kas ühe Sinu jaoks igava konkreetse riigi, olgu selleks nüüd näiteks Eesti puhul tõesti kehtib isegi olulises osas järgmine väide:
Kõik ühe (eestis resideeruva,kodaniku, firma) poole tarbitud raha on teise (eesti kodaniku, firma, residendi,imiku) sissetulek?
Kas EESTI Riigi poolne defitsiitne tarbimine on EESTI erasektori sissetulek?
Palun vasta nendele kahele küsimusele!!
Ma ei vaidle vastu makroekonoomia tasakaalu väitte osas, aga ütle mulle, kas ühe Sinu jaoks igava konkreetse riigi, olgu selleks nüüd näiteks Eesti puhul tõesti kehtib isegi olulises osas järgmine väide:
Kõik ühe (eestis resideeruva,kodaniku, firma) poole tarbitud raha on teise (eesti kodaniku, firma, residendi,imiku) sissetulek?
Kas EESTI Riigi poolne defitsiitne tarbimine on EESTI erasektori sissetulek?
Palun vasta nendele kahele küsimusele!!
"Kõik ühe (eestis resideeruva,kodaniku, firma) poole tarbitud raha on teise (eesti kodaniku, firma, residendi,imiku) sissetulek?"
Tarbitud raha, sa m6tled ikka kulutatud raha. Kui ta makse maksab, siis see mitte, aga utleme, et välismaad pole, siis on uhe isiku, residendi, firma jne kulutused kellegi sissetulekud. Jooksevkonto defitsiit ja erasektori säästmine on n6udluslekked. See on uks p6hiline monetaaruhiskonna omadusi, pakkumine ei loo v6rdväärset n6udlust, kui osa rahalistest sissetulekutest säästetakse. Meil pole oma raha Eestis, aga kui oleks, siis oleks välismaailma tahe säästa kroonis uks n6udlusleke, mille valitsus peaks defitsiitse kulutamisega korvama, et n6udlust säilitada mingisugusel tasemel.
Kas EESTI Riigi poolne defitsiitne tarbimine on EESTI erasektori sissetulek?
Eesti valitsuse defitsiitne kulutamine tähenddab sissetulekute kasvu erasektoris ja säästude kasvu erasektoris ka praeguses olukorras, kus oleme EMUs. Eesti valitsus pole monetaarselt suveräänne ja see vïb l6ppeda maksev6imetusega, mis pole nii Jaapani, USA, UK jne riikide korral. Laiem uldsus muidugi arvab, et on, sest inflatsioonist isegi ei räägita mainstreami kirjutistes, lihtsalt arvatakse, et suveräänsed riigid, mis väljastavad oma valuutat saavad kuidagi pankrotistuda. Öeldakse, et selline kulutamine on jätkusuutmatu ja loomulikult ei oska väidete esitaja p6hjendada, et miks jätkusuutmatu ja mis ta selle all m6tleb. Tegemist on täieliku juraga. Tegelikult on selliste riikide kulutamisel reaalsed piirangud majanduses-finantspiiranguid pole(tekkida v6ïb liign6udlus ja koos sellega inflatsioon). Selliste riikide v6lg pole reaalne v6lg(nagu sina ja mina v6tame pangast v6lgu ning maksame hambad ristis).
Tarbitud raha, sa m6tled ikka kulutatud raha. Kui ta makse maksab, siis see mitte, aga utleme, et välismaad pole, siis on uhe isiku, residendi, firma jne kulutused kellegi sissetulekud. Jooksevkonto defitsiit ja erasektori säästmine on n6udluslekked. See on uks p6hiline monetaaruhiskonna omadusi, pakkumine ei loo v6rdväärset n6udlust, kui osa rahalistest sissetulekutest säästetakse. Meil pole oma raha Eestis, aga kui oleks, siis oleks välismaailma tahe säästa kroonis uks n6udlusleke, mille valitsus peaks defitsiitse kulutamisega korvama, et n6udlust säilitada mingisugusel tasemel.
Kas EESTI Riigi poolne defitsiitne tarbimine on EESTI erasektori sissetulek?
Eesti valitsuse defitsiitne kulutamine tähenddab sissetulekute kasvu erasektoris ja säästude kasvu erasektoris ka praeguses olukorras, kus oleme EMUs. Eesti valitsus pole monetaarselt suveräänne ja see vïb l6ppeda maksev6imetusega, mis pole nii Jaapani, USA, UK jne riikide korral. Laiem uldsus muidugi arvab, et on, sest inflatsioonist isegi ei räägita mainstreami kirjutistes, lihtsalt arvatakse, et suveräänsed riigid, mis väljastavad oma valuutat saavad kuidagi pankrotistuda. Öeldakse, et selline kulutamine on jätkusuutmatu ja loomulikult ei oska väidete esitaja p6hjendada, et miks jätkusuutmatu ja mis ta selle all m6tleb. Tegemist on täieliku juraga. Tegelikult on selliste riikide kulutamisel reaalsed piirangud majanduses-finantspiiranguid pole(tekkida v6ïb liign6udlus ja koos sellega inflatsioon). Selliste riikide v6lg pole reaalne v6lg(nagu sina ja mina v6tame pangast v6lgu ning maksame hambad ristis).
Kas sinu alternatiivse teooria kohaselt Jaapanil ja USAl on üldse mõtet siis maksusid koguda? Võiks ju selle tarbetu pulli ära lõpetada ja lihtsalt trükkida nii palju kui valitsusel raha vaja on. Nii nagu NSVL enne lõppu tegi.
Cynicule on seda enne seletatud juba, aga teeme veel proovi: On ikka makse vaja, esiteks selleks, et keegi ei kasutaks uldse väärtusetut fiat raha, kui majandusel poleks maksukohustust selles rahas ning teiseks on fiat rahandussysteemis maksud selleks, et ära hoida inflatsiooni(mitte, et rahastada valitsuse kulutamist). Valitsuse kulutamisest tekib raha systeemi ja maksustamine hävitab selle raha.
Kysi julgesti, kui veel kysimusi on Cynic.
Kysi julgesti, kui veel kysimusi on Cynic.
Mingi marginaalne kildkond peab jah maksude eesmärgiks mitte ümberjagamist, vaid raha pakkumise kontrollimist. Päriselus, mitte selles kus Kristjan1 elab, on maksupoliitika eesmärk ikka rahastada valitsuse poolset riikliku teenuse pakkumist (infra, tervishoid, haridus jne), jagada rikkust ümber (sotsiaalhoolekanne) ja kujundada hindu (aktsiisid, käibekas jm). Vähemalt mulle teadaolevalt seos maksude tõstmise/langetamise ja inflatsiooni aeglustumise/kiirenemise vahel päriselus, mitte seal kus Kristjan1 elab, puudub.
Nii, ja kui nüüd üks hüpoteetiline valitsus finantseerib suurt eelarvepuudujääki võlakirjadega mille ostab näiteks 70% ulatuses ära selle sama riigi keskpank siis ometigi ei tekita selline käitumine päeva lõpuks kuidagi inflatsiooni.
Nii, ja kui nüüd üks hüpoteetiline valitsus finantseerib suurt eelarvepuudujääki võlakirjadega mille ostab näiteks 70% ulatuses ära selle sama riigi keskpank siis ometigi ei tekita selline käitumine päeva lõpuks kuidagi inflatsiooni.
Jah, nagu me oleme praktikas nainud, inflatsiooniline see pole. Peavool on segaduses omadega, sest teooriad, mida nemad 6ppinud on, raagivad inflatsioonist. Kuid inflatsiooni asemel nagime lausa deflatsiooni Jaapanis massiivse "tukkimise" tagajarjel. Peavool ei oska seda kuidagi seletada ja on omagega kapitaalselt sassis lausa. MMT seletab selle vaga loogiliselt ara. MMT keskendub reaalmajanduses toimuvale, peavool ja LHV foorumlased keskenduvad raamatupidamislikule sisendile keskpangas, millel pole mingisugust m6tet ilma taustsysteemita. riigiv6lg v6ib olla ka 500%, ja valitsus on v6imeline seda teenindama ning raha on sellisel valitsusel tapselt sama palju nagu tal alati on. Siis v6imegi oelda, et defitsiitne kulutamine v6ib olla inflatsiooniline teatud tingimustes, kuid pole seda teistes tingimustes. Anna teada Cynic, kui midagi veel segaseks jai.
Jah, nagu me oleme praktikas nainud, inflatsiooniline see pole. Peavool on segaduses omadega, sest teooriad, mida nemad 6ppinud on, raagivad inflatsioonist. Kuid inflatsiooni asemel nagime lausa deflatsiooni Jaapanis massiivse "tukkimise" tagajarjel. Peavool ei oska seda kuidagi seletada ja on omagega kapitaalselt sassis lausa. MMT seletab selle vaga loogiliselt ara. MMT keskendub reaalmajanduses toimuvale, peavool ja LHV foorumlased keskenduvad raamatupidamislikule sisendile keskpangas, millel pole mingisugust m6tet ilma taustsysteemita. riigiv6lg v6ib olla ka 500%, ja valitsus on v6imeline seda teenindama ning raha on sellisel valitsusel tapselt sama palju nagu tal alati on. Siis v6imegi oelda, et defitsiitne kulutamine v6ib olla inflatsiooniline teatud tingimustes, kuid pole seda teistes tingimustes. Anna teada Cynic, kui midagi veel segaseks jai.
Kristjan1,
Kuidas oleks, kui USA valitsus edaspidi duubeldaks oma kulud, finantseerides seda UST issuedega, mis on suunatud emissioonid ja ainult FED-le märkida. Maksude kogumine lõpetatakse ja IRS saadetakse laiali. FED samas lõpetaks ühiskondliku kokkuleppe tulemusena igasuguse statistika avaldamise, et iganenud maailmavaatega lollpead ei läheks paanikasse mingit 4-kohalist numbrit nähes. USA valitsusel on raha, et kulutada. Inimestel on raha, et hästi elada. Inflatsioonilist survet pole. Ükski hiinlane vms ei hala, et nende UST pole enam piisavalt äge. Lepitakse kokku, et UST yieldib ka normaalselt. Kõik ahvid vesistavad riigipiiril ja mõtlevad, kui tore oleks kui saaks ühe küünegi mõne USA paberi taha. Aga ei saa. Ja USD on ever strengthening currency ka peale seda. Anna teada, kui midagi veel segaseks jäi.
Kuidas oleks, kui USA valitsus edaspidi duubeldaks oma kulud, finantseerides seda UST issuedega, mis on suunatud emissioonid ja ainult FED-le märkida. Maksude kogumine lõpetatakse ja IRS saadetakse laiali. FED samas lõpetaks ühiskondliku kokkuleppe tulemusena igasuguse statistika avaldamise, et iganenud maailmavaatega lollpead ei läheks paanikasse mingit 4-kohalist numbrit nähes. USA valitsusel on raha, et kulutada. Inimestel on raha, et hästi elada. Inflatsioonilist survet pole. Ükski hiinlane vms ei hala, et nende UST pole enam piisavalt äge. Lepitakse kokku, et UST yieldib ka normaalselt. Kõik ahvid vesistavad riigipiiril ja mõtlevad, kui tore oleks kui saaks ühe küünegi mõne USA paberi taha. Aga ei saa. Ja USD on ever strengthening currency ka peale seda. Anna teada, kui midagi veel segaseks jäi.
Cynic, eelarve puudujaagi v6ib selline valitsus lausa 100% "TRUKKIMISEGA" finantseerida, inflatsioon tekib liign6udluse puhul, kui ressursid majanduses on kasutusele v6etud ja valitsus tekitab liign6udluse defitsiitse kulutamisega. Anna teada, kui midagi jai selgusetuks v6i millegist aru ei saanud, ma saan aru, et oled ajupestud "trukkimine v6rdub inflatsioon" idee poolt ja ei syydista sind, sest kes meist poleks, reaalsus raagib millegist muust muidugi.
Blink, loe minu 16 54 kommentaari ja saad aru milleks maksud vajalikud on.
500% riigivõla teenindamine "trükkimisega" tooks võlakirjaintresside näol (ca 3% yieldi juures) igal aastal era- ja välissektori kätte 15% SKT-ga võrreldava summa. Kusjuures iga 24-aastaga kahekordistuks sellise yieldi juures riigivõlg. Intresside kumulatiivse efekti tõttu lõpeks üsna kiiresti maailmast puiduvarud, millele seda rahamassi trükkida annaks. Järgmiseks lõpeks universumist räni, millest annaks piisavalt mälukiipe toota, et seda arvu elektrooniliselt talletada. Mis edasi?
Minul tekitas küsimusi seesama Kristjan1 lause „riigiv6lg v6ib olla ka 500%, ja valitsus on v6imeline seda teenindama ning raha on sellisel valitsusel tapselt sama palju nagu tal alati on“ (15.5.2011, 20:19):
Kui palju siis täpselt on valitsusel alati raha? Kui maksutulu ja riigivõlg ei ole piiravad tegurid, mis piirab siis valitsuse kulutusi? Kas see, kui palju ta viitsib trükkida?
Kui palju siis täpselt on valitsusel alati raha? Kui maksutulu ja riigivõlg ei ole piiravad tegurid, mis piirab siis valitsuse kulutusi? Kas see, kui palju ta viitsib trükkida?