http://www.bloomberg.com/apps/news?pid=20601109&sid=ab.Ld5DC2sb0&refer=exclusive
Siis võlakirjadest, riskist ja riskita investeerimisest koos võlakirjaderivatiivdega. Kuna järjest lihtsam ja odavam on osta kindlustust mingite võlakirjade maksete mittetoimumise vastu (credit default swaps) siis on võimlik osta firmade võlakirju, kindlsutus sellega kaasneva riski vastu ja saada kokkuvõttes ikkagi suuremat tulu kui valitsuste võlakirjadesse investeerides. Tulemusena käivad fondid kes derivatiive ei kasuta alla (neid võlakirjafonde kellel on masendav tootlus on suht palju) ja need kes kasutavad õitsevad, samas omakorda viies rohkem raha derivatiivide turule ja alandades võlakirjade kindluastmise hinda. Kahjuks võib selline kindlustamine olla vaid näiline, need derivatiivid pole läbinud aja ja kriisitesti. Jamuidugi - üksikinvestori jaoks teeb see elu oluliselt raskemaks kuna “riskivaba” investeering eeldab jätkuvalt valitsuse võlakirjade ostmist.
Seega - quo vadis võlakirjad, väikeinvestor ja võlakirjafondid?
Joel kirjutas tänases turuülevaates: ...võiks ehk isegi öelda, et riigivõlakirjaturg hakkab mullistuma. Ühel hetkel hakkab raha riigivõlakirjadest välja voolama ning suur osa sellest võiks leida tee aktsiaturgudele.
Mida arvatakse? Kas on siis riigivõlakirjades mull või ei ole?
Ennast häirib selle "mulli" juures kaks asjaolu:
a) Kõik turuosalised näivad teadvat, et see on mull.
b) Riigivõlakirjadele on tugev struktuurne nõudlus. Suur osa fondimaailmast (sh. suurriikide pensionifondid) on kohustatud neid määratud osakaalus hoidma.
Ise olen siiski hakanud ettevaatlikult TBT-ga panustama. Esimene ost on tehtud, järgneva teen 10% languse järel (kui see peaks tulema) jne.
Mida arvatakse? Kas on siis riigivõlakirjades mull või ei ole?
Ennast häirib selle "mulli" juures kaks asjaolu:
a) Kõik turuosalised näivad teadvat, et see on mull.
b) Riigivõlakirjadele on tugev struktuurne nõudlus. Suur osa fondimaailmast (sh. suurriikide pensionifondid) on kohustatud neid määratud osakaalus hoidma.
Ise olen siiski hakanud ettevaatlikult TBT-ga panustama. Esimene ost on tehtud, järgneva teen 10% languse järel (kui see peaks tulema) jne.
Ajaloo huvides olgu fikseeritud, et hetkel:
^FVX = 1,34
^TNX = 2,50
^TYX = 3,57
TBT = 30,74
^FVX = 1,34
^TNX = 2,50
^TYX = 3,57
TBT = 30,74
Mulli kohta ei tea, aga valitsusvõlakirjade fondid on viimasel paaril aastal väga hea tootlusega olnud võrreldes teiste varaklassidega. Kus põhjus, kus tagajärg, ehk tõesti: kas on mull? Samas, praegu pidavat olema väga populaarne ka igasugune high-yield-kraam (nii pakkumise kui nõudmise poolelt).
On valminud üks korralik magistritöö võlakirjade teemal, ma ise lugenud veel pole, aga kel huvi, võin lisainfot poetada, kust saab. Loodetavasti on seal ka kohalikku konteksti.
On valminud üks korralik magistritöö võlakirjade teemal, ma ise lugenud veel pole, aga kel huvi, võin lisainfot poetada, kust saab. Loodetavasti on seal ka kohalikku konteksti.
Leesik, pane natuke infot selle töö kohta. opminvestment@yahoo.com
Leesik, ole lahke ja jaga magistriööd priituskuusik@hotmail.com
tänud!
tänud!
Peaks vist ka ühinema nõudlejate parvega. reinumag ät gmail.com, aitäh.
Hea meelega hariks ennast võlakirjade alal, kui ei ole suur vaev siis paluks ka magistritööd catalaunia ätt gmail.com
Pealiku viidatud lingil on täielik kräpp. Mees räägib asjadest, millest ta mõhkugi aru ei saa.
Kui ei ole kräpp, siis peaks USAd ootama hüperinflatsioon. Artikkel on täis vasturääkivusi. See ei ole väärt lõpuni lugemist.
Kui ei ole kräpp, siis peaks USAd ootama hüperinflatsioon. Artikkel on täis vasturääkivusi. See ei ole väärt lõpuni lugemist.
"Mees räägib asjadest, millest ta mõhkugi aru ei saa/.../siis peaks USAd ootama hüperinflatsioon...."
Oot... aga kas siis ei ootagi või...? See dzinn on ju juba pudelist välja lastud ja seda enam tagasi ei topi.
Oot... aga kas siis ei ootagi või...? See dzinn on ju juba pudelist välja lastud ja seda enam tagasi ei topi.
"Mees räägib asjadest, millest ta mõhkugi aru ei saa/.../siis peaks USAd ootama hüperinflatsioon...."
Oot... aga kas siis ei ootagi või...? See dzinn on ju juba pudelist välja lastud ja seda enam tagasi ei topi.
Oot... aga kas siis ei ootagi või...? See dzinn on ju juba pudelist välja lastud ja seda enam tagasi ei topi.
Jaapani Treasury võlakirjadega on kõik kõige paremas korras. Võlg ca 200% SKPst Jaapanil, inflatsiooni pole, jeen on üks tugevamaid valuiutasid maailmas.
http://www.mof.go.jp/english/bonds/interest_rate/current.htm
http://www.mof.go.jp/english/bonds/interest_rate/current.htm
Ajaloo huvides olgu fikseeritud, et hetkel:
^FVX = 1,34
^TNX = 2,50
^TYX = 3,57
TBT = 30,74
^FVX = 1,21 -10%
^TNX = 2,72 +9%
^TYX = 4,25 +19%
TBT = 36,47 +19%
30-Year Treasury Auction Disaster: Yield Now 4.32%
Hardly anybody showed up to the 30-year Treasury auction.
^FVX = 1,34
^TNX = 2,50
^TYX = 3,57
TBT = 30,74
^FVX = 1,21 -10%
^TNX = 2,72 +9%
^TYX = 4,25 +19%
TBT = 36,47 +19%
30-Year Treasury Auction Disaster: Yield Now 4.32%
Hardly anybody showed up to the 30-year Treasury auction.
^FVX = 1,75 +30%
^TNX = 3,17 +27%
^TYX = 4,43 +24%
TBT = 37,49 +22%
Wasn't QE2 Supposed to Make Rates Lower?
^TNX = 3,17 +27%
^TYX = 4,43 +24%
TBT = 37,49 +22%
Wasn't QE2 Supposed to Make Rates Lower?
^FVX = 2,10 +57%
^TNX = 3,52 +40%
^TYX = 4,60 +29%
TBT = 40,12 +30%
Unustage aktsiad! Võlakirjaturud vaid kriipsukese kaugusel ametliku karuturu staatusest. Napilt kolme kuuga on USA valitsuse jaoks lühiajalise võla refinantseerimine kallinenud 50% ja pikaajalise 30%. Sarnane pilt avaneb ka UK, Jaapani ja Euroopa riigivõlakirjade turul. Kui seda, aktsiaturgudega võerreldes hiiglaslikku, 91 triljoni dollari suuruse kogumahuga turgu maha rahustada ei suudeta, on tulemas massiivne riikide pankrotilaine, mille kõrval vana hea krediidikriis tundub jalutuskäiguna rohelusse.
^TNX = 3,52 +40%
^TYX = 4,60 +29%
TBT = 40,12 +30%
Unustage aktsiad! Võlakirjaturud vaid kriipsukese kaugusel ametliku karuturu staatusest. Napilt kolme kuuga on USA valitsuse jaoks lühiajalise võla refinantseerimine kallinenud 50% ja pikaajalise 30%. Sarnane pilt avaneb ka UK, Jaapani ja Euroopa riigivõlakirjade turul. Kui seda, aktsiaturgudega võerreldes hiiglaslikku, 91 triljoni dollari suuruse kogumahuga turgu maha rahustada ei suudeta, on tulemas massiivne riikide pankrotilaine, mille kõrval vana hea krediidikriis tundub jalutuskäiguna rohelusse.