Kas Hr. Gross mitte 99% konkurente seni outperforminud pole ja muuhulgas maailma suurimat fondi ei juhi? Kes see kõva kärbes on, kes väidab, et Gross on ebakompetentne?
No kui on lühike USA paberites siis on ju ebakompetentne. Need on kõige paremad paberid, sest nende lunastamiseks trükitakse aina rohkem raha.
John Thomas arvas ka, et UST yieldid hakkavad QE2 lõppemisel hoopis langema. Põhjendus oli see, et just seda keegi ei arva ;) Grossi kritiseerimiseks muidugi peab ikka erikõva kärbes olema. Ehk siis mingi blogimees pole tõesti lihtsalt good enough. 30 aastat on USA riigivõla yield'd kukkunud ning praeguses kontekstis on neis küll kõvasti upside'i rohkem kui downside'i. Lisaks, meie, kes me ostame piima ja leiba euros - well, selle poindi tõi Cynic juba hästi välja...
kogu jutu point on siin: His flawed understanding of sovereign monetary system--where he constantly conflates a household's balance sheet with that of the sovereign government--is a recipe for disaster for a government bond trader. Gross should know better.
Cynic ja karum6mm teavad trykkimise tagajärgedest samapalju nagu lehm lennu6nnetusest. Kas Jaapanis kehtivad teistsugused majandusseadused. Kuidas Cynic ja Karum6mm seda fenomeni seletavad, et jeen on yks maailma tugevamaid valuutasid ja intressid on ylimadalad. Vabandan väljenduse eest, kuid ära hakkab tyytama see loll möla v6hikutelt.
Cynic ja karum6mm teavad trykkimise tagajärgedest samapalju nagu lehm lennu6nnetusest. Kas Jaapanis kehtivad teistsugused majandusseadused. Kuidas Cynic ja Karum6mm seda fenomeni seletavad, et jeen on yks maailma tugevamaid valuutasid ja intressid on ylimadalad. Vabandan väljenduse eest, kuid ära hakkab tyytama see loll möla v6hikutelt.
Jaapani reaalintressid pole sugugi üle mõistuse madalad. Teiseks kompenseerib valitsuse võlahunniku osaliselt majapidamiste suur säästmine.
Kristjan1 - mul on sulle palve - palun avalda oma CV, et mul/meil oleks võimalik hinnata seda, milliselt hariduslikult ja kogemuslikult baasilt sa siin nii julgelt igas suunas tulistad. Lisaks võiksid ka oma viimased paremad treidid avaldada, millega sa oled kas endale või klientidele rulli kokku lükanud.
Enda kallal ma võin lasta julgelt möliseda, sest ma võin ka ennast ise vabalt võhikuks nimetada - aga näiteks Cynic'ul peaks olema kogemust turgudel vast aastast 1996 ning seega eksisteerib suhteliselt suur tõenäosus, et ta ikka päris võhik ei ole. Kui ma vaatan ka Gross'i ajalugu, siis tundub küll, et tegelane suudab päris hästi ka üle tsükli konteksti aduda ning kriitikutele tahaks öelda eelkõige show me the money - ehk siis selline oi-ma-olen-tark-Gross-on-loll-jutt on suhteliselt väärtusetu kellegi suust, kes ise mingeid varasid ei halda ja kellel ei ole võimalik mingit track'i ette näidata.
Lisaks tahaksin ma sulle anda ka koduse ülesande - mõelda välja, mida ma võiksin vastata sinu küsimusele JPY suhtes?
Enda kallal ma võin lasta julgelt möliseda, sest ma võin ka ennast ise vabalt võhikuks nimetada - aga näiteks Cynic'ul peaks olema kogemust turgudel vast aastast 1996 ning seega eksisteerib suhteliselt suur tõenäosus, et ta ikka päris võhik ei ole. Kui ma vaatan ka Gross'i ajalugu, siis tundub küll, et tegelane suudab päris hästi ka üle tsükli konteksti aduda ning kriitikutele tahaks öelda eelkõige show me the money - ehk siis selline oi-ma-olen-tark-Gross-on-loll-jutt on suhteliselt väärtusetu kellegi suust, kes ise mingeid varasid ei halda ja kellel ei ole võimalik mingit track'i ette näidata.
Lisaks tahaksin ma sulle anda ka koduse ülesande - mõelda välja, mida ma võiksin vastata sinu küsimusele JPY suhtes?
Näh. Cynic andis koduse ülesande vastuse ära.
OK, nyyd ma Karum6mm näitan sulle, et Cynik on täielik v6hik, kes räägib millegist sellisest, millest tal 6rna aimugi pole. Kas sulle sellest piisab? Seda ma ei tea.
Cynic ei saa kahjuks makromajanduses toimuvast aru. Nyyd pakun ma sulle välja yhe makromajandusliku arestusliku identiteedi ja olenemata sellest kas me teineteisele meeldime v6i mitte, tuleb meil tunnistada, et see on t6si.
Kui me jagame majanduse kaheks, erasektoriks ja valitsussektoriks, siis yhe sektori defitsiit v6rdub teise sektori ylejäägiga. Kas on see arusaadav? Lihtsas eesti keeles kirjutatud ja usun, et on. Ehk valitsussektori defitsiit v6rdub erasektori säästudega. Kui on midagi selle vastu nyyd, siis palun esitage enda argumendid, sest Cynicu jutt osutub nyyd valeks. Need erasektori säästud on seal tänu valitsuse defitsiitsele kulutamisele. Piinlik kyll aga yhele Tartu Ylikooli professorile pidin seda hiljuti meelde tuletama. Kui on tegu avatud majandusega, siis lisandub siia veel välismaine sektor. K6ik kolm peavad kokku andma ikkagi nulli, aga see ei tähenda, et yks sektor ei tohiks teise suhtes ylejäägis olla v6i vastupidi. Seega valitsussektori ylejääk tähendab mitte-valitsuse defitsiiti(sina ja mina oleme defitsiidis-kulutame rohkem, kui teenime).
Cynic muidugi alustab ja l6petab, eespool pidin talle näitama, et intressid treasury v6lalt t6usid tänu ootustele fedi tegevuse suhtes tulevikus, mitte sellepärast, et USA hakkaks defaultima.
Sinu juurde tööle ei taha karum6mm, seega pole sul mingit p6hjust minu CVd näha.
V6ta makro 6pik kätte ja kontrolli kas minu jutt on 6ige v6i vale. V6i on Cynicul 6igus?
Cynic ei saa kahjuks makromajanduses toimuvast aru. Nyyd pakun ma sulle välja yhe makromajandusliku arestusliku identiteedi ja olenemata sellest kas me teineteisele meeldime v6i mitte, tuleb meil tunnistada, et see on t6si.
Kui me jagame majanduse kaheks, erasektoriks ja valitsussektoriks, siis yhe sektori defitsiit v6rdub teise sektori ylejäägiga. Kas on see arusaadav? Lihtsas eesti keeles kirjutatud ja usun, et on. Ehk valitsussektori defitsiit v6rdub erasektori säästudega. Kui on midagi selle vastu nyyd, siis palun esitage enda argumendid, sest Cynicu jutt osutub nyyd valeks. Need erasektori säästud on seal tänu valitsuse defitsiitsele kulutamisele. Piinlik kyll aga yhele Tartu Ylikooli professorile pidin seda hiljuti meelde tuletama. Kui on tegu avatud majandusega, siis lisandub siia veel välismaine sektor. K6ik kolm peavad kokku andma ikkagi nulli, aga see ei tähenda, et yks sektor ei tohiks teise suhtes ylejäägis olla v6i vastupidi. Seega valitsussektori ylejääk tähendab mitte-valitsuse defitsiiti(sina ja mina oleme defitsiidis-kulutame rohkem, kui teenime).
Cynic muidugi alustab ja l6petab, eespool pidin talle näitama, et intressid treasury v6lalt t6usid tänu ootustele fedi tegevuse suhtes tulevikus, mitte sellepärast, et USA hakkaks defaultima.
Sinu juurde tööle ei taha karum6mm, seega pole sul mingit p6hjust minu CVd näha.
V6ta makro 6pik kätte ja kontrolli kas minu jutt on 6ige v6i vale. V6i on Cynicul 6igus?
Kristjan1,
Kui Gross on kõigest valesti aru saanud ja ikkagi turgu räigelt outperforminud, siis äkki oled sina vaevatud geenius ja kogu maailm on sinu vastu?
Täiesti ebatõenäolise variandina räägid sa aiaaugust. Muuseas, Eesti asub Läänemere kaldal koos Soome ja Rootsiga. Eesti majandus on tugevalt integreeritud Rootsi ja Soomega. Sealjuures on meil madalamad maksud, väiksem võlakoorem ja õhem riik. Seega järeldub, et Eesti elatustase on Rootsist ja Soomest kõrgem. Ütle mulle, milline mu väide on vale või vaiki igavesti.
Kui Gross on kõigest valesti aru saanud ja ikkagi turgu räigelt outperforminud, siis äkki oled sina vaevatud geenius ja kogu maailm on sinu vastu?
Täiesti ebatõenäolise variandina räägid sa aiaaugust. Muuseas, Eesti asub Läänemere kaldal koos Soome ja Rootsiga. Eesti majandus on tugevalt integreeritud Rootsi ja Soomega. Sealjuures on meil madalamad maksud, väiksem võlakoorem ja õhem riik. Seega järeldub, et Eesti elatustase on Rootsist ja Soomest kõrgem. Ütle mulle, milline mu väide on vale või vaiki igavesti.
No see ka ju argument ei ole et kuna Gross siiani hästi esinenud on siis ta on eksimatu. Ja et kui keegi enda või teiste vara ei halda siis tema argumendid on kohe automaatselt valed?
Kristjan1, me vist oleme natukene erinevaid raamatuid lugenud, sest sa jooksutasid mu juhtme hetkel kokku. Mõtlen veidi ja siis vastan.
10digits - Gross ei ole eksimatu. Küll aga julgen ma väita, et reaalset raha valitseva ja hea track record'iga tegelase väited mingite majandusprotsesside kohta on enamasti oluliselt tõsiseltvõetavamad kui mingi vaevatud olemisega koleda pintsakuga akadeemiku omad. Ma olen seda võrdlust ennemgi toonud - turud on nagu sügav bassein. Vesi on külm. Võidu ujujaid on palju. Käib rabelemine ja nina veepeale saamine ei olegi nii kerge. On ohvreid. Samas basseini ääred on täis igasuguseid toredaid vahutajaid, kes teevad pidevalt ning väga enesekindlalt kuival maal ujumist meenutavaid graatsilisi liigutusi ja justkui näitavad, kuidas tegelikult peaks ujuma. Mõned neist noomivad suisa kurja, kuid kindlasti üleoleva häälega ujujaid ja tänitavad. Paljudel neist vahutajatest on rohkem kraade kui termomeetril. Ise nad vette ei tiku, kuid õpetama on tegijad. Kui siis mõni neist ka vette hüppab, siis ronib ta sealt varsti välja, sest ta on kas kõik ära optimeerinud - k.a. tootluse või on ta suutnud korraldada spektakulaarse KARMAUHHi. Jah, loomulikult on erandeid, kuid mina isiklikult kipun uskuma küsitava haridusteega edukat global macro hedgefondi juhti rohkem, kui seda termomeetri-venda. Mis nüüd saab siis?
10digits - Gross ei ole eksimatu. Küll aga julgen ma väita, et reaalset raha valitseva ja hea track record'iga tegelase väited mingite majandusprotsesside kohta on enamasti oluliselt tõsiseltvõetavamad kui mingi vaevatud olemisega koleda pintsakuga akadeemiku omad. Ma olen seda võrdlust ennemgi toonud - turud on nagu sügav bassein. Vesi on külm. Võidu ujujaid on palju. Käib rabelemine ja nina veepeale saamine ei olegi nii kerge. On ohvreid. Samas basseini ääred on täis igasuguseid toredaid vahutajaid, kes teevad pidevalt ning väga enesekindlalt kuival maal ujumist meenutavaid graatsilisi liigutusi ja justkui näitavad, kuidas tegelikult peaks ujuma. Mõned neist noomivad suisa kurja, kuid kindlasti üleoleva häälega ujujaid ja tänitavad. Paljudel neist vahutajatest on rohkem kraade kui termomeetril. Ise nad vette ei tiku, kuid õpetama on tegijad. Kui siis mõni neist ka vette hüppab, siis ronib ta sealt varsti välja, sest ta on kas kõik ära optimeerinud - k.a. tootluse või on ta suutnud korraldada spektakulaarse KARMAUHHi. Jah, loomulikult on erandeid, kuid mina isiklikult kipun uskuma küsitava haridusteega edukat global macro hedgefondi juhti rohkem, kui seda termomeetri-venda. Mis nüüd saab siis?
Milleks vaielda? Eks lähiaastad pea näitama, kas oli Grossil õigus või jäävadki treasury-intressid igavesti langema.
Eesti ei asu samal kaldal?
:D
:D
Kristjan1, me vist oleme natukene erinevaid raamatuid lugenud, sest sa jooksutasid mu juhtme hetkel kokku. Mõtlen veidi ja siis vastan
Vabandan, et juhtme kokku jooksutasin m6nel sektorite analyysiga, aga teeme puust ja punaselt:
Kui vaatame ylalolevat valemit, siis selgub, et erasektori säästud saavad tulla vaid valitsuse defitsiitsest kulutamisest ja jooksevkonto ylejäägist. Karum6mm vist eirab fakte ja läheb meestega, kel vinged CVd.
Private Sector Surplus or Net Saving = Government Deficit + Current Account Balance
Loodan, et täiesti arusaadav on asi siiani ja nii k6vad traderid nagu LHV foorumis peaksid sellest lennult aru saama.
Igaks juhuks paneme lausa valemina kirja
(G – T) = (S – I) – (X – M)
Kas keegi tahab minuga nyyd vaielda arvestuslike idenditeetide yle makromajanduses? Karum6mmil jooksis juhe kokku, tema on mingisuguseid teisi raamatuid lugenud.
Cynic made a first year rookie mistake. Punastamiseks p6hjust pole Cynic, siin on artikkel diletandi poolt.
Varblane kirjutab: "Jaapanis on tohutu akumuleeritud rikkus. Jaapanlased on kokkuhoidja rahvas. Viimase nelja kümnendi andmeid vaadates on nad parimatel aastatel kõrvale pannud 30-40 protsenti oma sisemajanduse kogutoodangust."
Tegelikult on asi väga lihtne, Jaapani l6hkes kinnisvaramull, valitsus hakkas defitsiitselt kulutama ning erasektor säästis. Erasektor ei säästnud mitte patriotismist ega sellepärast, et nad on tohutult kokkuhoidlik rahvas, vaid oli "sunnitud" seda tegema, kuna oli oma bilansiga negatiivses seisus. Trykiti mehiselt Jaapanis! Ja Jaapan pole mingisugune erandlik majandus.
Treasury intressides polegi asi, asi on selles, et BG arusaamine rahandussysteemist on vildakas. Ma tegin ise vastupidise beti, aga ei oska tulevikus asetleidvaid syndmusi ette ennustada ja v6in väga vabalt kaotada. :)
Pigem sundis mind kirjutama see yldiselt levinud väärarvamus, et kui juba Bill Grossi sugused mehed rahastamise l6petavad, mis siis saab? Bill Gross ei rahasta USA föderaalvalitsuse kulutamist, Hiina ei rahasta neid, nad on monetaarselt suveräänsed.Ja v6ivad tarbida k6ike seda, mida suudavad toota, ei pea suurt osa elanikkonnast töötutena hoidma, neil on v6imatu oma laste poolt toodetu täna ära tarbida jne.
Tänan tähelepanu eest.
Vabandan, et juhtme kokku jooksutasin m6nel sektorite analyysiga, aga teeme puust ja punaselt:
Kui vaatame ylalolevat valemit, siis selgub, et erasektori säästud saavad tulla vaid valitsuse defitsiitsest kulutamisest ja jooksevkonto ylejäägist. Karum6mm vist eirab fakte ja läheb meestega, kel vinged CVd.
Private Sector Surplus or Net Saving = Government Deficit + Current Account Balance
Loodan, et täiesti arusaadav on asi siiani ja nii k6vad traderid nagu LHV foorumis peaksid sellest lennult aru saama.
Igaks juhuks paneme lausa valemina kirja
(G – T) = (S – I) – (X – M)
Kas keegi tahab minuga nyyd vaielda arvestuslike idenditeetide yle makromajanduses? Karum6mmil jooksis juhe kokku, tema on mingisuguseid teisi raamatuid lugenud.
Cynic made a first year rookie mistake. Punastamiseks p6hjust pole Cynic, siin on artikkel diletandi poolt.
Varblane kirjutab: "Jaapanis on tohutu akumuleeritud rikkus. Jaapanlased on kokkuhoidja rahvas. Viimase nelja kümnendi andmeid vaadates on nad parimatel aastatel kõrvale pannud 30-40 protsenti oma sisemajanduse kogutoodangust."
Tegelikult on asi väga lihtne, Jaapani l6hkes kinnisvaramull, valitsus hakkas defitsiitselt kulutama ning erasektor säästis. Erasektor ei säästnud mitte patriotismist ega sellepärast, et nad on tohutult kokkuhoidlik rahvas, vaid oli "sunnitud" seda tegema, kuna oli oma bilansiga negatiivses seisus. Trykiti mehiselt Jaapanis! Ja Jaapan pole mingisugune erandlik majandus.
Treasury intressides polegi asi, asi on selles, et BG arusaamine rahandussysteemist on vildakas. Ma tegin ise vastupidise beti, aga ei oska tulevikus asetleidvaid syndmusi ette ennustada ja v6in väga vabalt kaotada. :)
Pigem sundis mind kirjutama see yldiselt levinud väärarvamus, et kui juba Bill Grossi sugused mehed rahastamise l6petavad, mis siis saab? Bill Gross ei rahasta USA föderaalvalitsuse kulutamist, Hiina ei rahasta neid, nad on monetaarselt suveräänsed.Ja v6ivad tarbida k6ike seda, mida suudavad toota, ei pea suurt osa elanikkonnast töötutena hoidma, neil on v6imatu oma laste poolt toodetu täna ära tarbida jne.
Tänan tähelepanu eest.
Väga tore, miks siis USA s tööpuudus ei vähene, vaid uusi töökohti luuakse hoopis Hiinasse? Miskipärast ei taha firmad valitsuse rahaloopimisest hoolimata uusi töökohti piisavalt luua? Defitsiitne kulutamine pidi ju töö tagama?
Nõustun Kristjan1ga, mis puudutab ülaltoodud valemit. Sellel pole aga kahjuks riigirahandusega midagi pistmist, kuna tegu on basic välismajandusteooriaga. Saab veel lihtsamalt väljendada, kui era- ja riigisektoril mitte vahet teha: investeeringud - säästud = eksport - import. Kui riigis säästetakse rohkem kui investeeritakse, siis jääb see raha "üle" ja toimub kapitali eksport. Ja vastupidi, riigis saab investeerida rohkem kui säästetud raha on ainult siis, kui toimub kapitali sissevool. Eesti jooksevkonto oli aastaid negatiivne mitte sellepärast, et Eesti ettevõtted poleks osanud eksportida, vaid lihtsalt kuna Eestisse voolas eksporditud kaupadest oluliselt suuremal määral sisse kapitali (eluasemelaenud), mis otsis väljundit ja leidis selle kaupade impordis. Kui kapitali sissevool kinnisvarakrahhi näol suure pauguga läbi sai, muutus ka Eesti jooksevkonto positiivseks. Riik, kes ekspordib kapitali, ekspordib ka kaupu ja riigi, kelle jooksevkonto on negatiivne, kapitalikonto peab paratamatult olema positiivne, s.t. (imporditakse nii kaupu kui kapitali). Aga see selleks, see ei puutu absoluutselt kuidagi Kristjan1 poolt propageeritavasse raha printimise/defitsiitse kulutamise (mis on vaheetapp enne tekkinud defitsiidist väljaprintimist) sõnumisse, kuna toodud valem ei võta kuidagi arvesse vahetuskursi muutusi ja inflatsiooni. Nagu juba sada korda erinevate teemade all öeldud, viib selline raha printimine suure tõenäosusega inflatsiooni ja valuutakursi kukkumiseni. See on asjaolu, mida Kristjan1 mingil põhjusel, ma ei saagi täpselt aru miks, eitab. USD on reservvaluuta ja tema suhtes kehtvad erireeglid, aga ka seda kummi ei venita lõputult. EUR on samuti reservvaluuta, aga seda juba vähemal määral. Nii USD kui EURi puhul on defitisiidi infleerimine teatud piirides võimalik ja seda ka kasutatakse, aga sellel on piirid, erinevalt Kristjan1 poolt väidetust. Kui aga näiteks Rootsi või Taani riik, kelle valuuta ei ole reservvaluuta, üritaks ennast tööpuudusest välja printida, siis lõpeks asi väga halvasti. Sellepärast, with all due respect, on Kristjan1 puhul tegemist minu arvates ohtliku teoreetikuga, kelle nõuandeid ma loodan ükski praktikas riigi rahandusega tegeleja arvesse ei võta.
Ja eriti vähe kehtib Kristjan1 väide eesti puhu, sest eesti puhul:
Potensiaalne avaliku sektori(valitsuse) võla arvelt kulutamine = erasektori säästudest kust siis mujalt
AGA
Tõenäoliselt oleks 90% nendest "säästjatest" riigi makro asbektist vaadated "välis raha"
MIS VIIB
selleni et nii nende intressi kulu kui ka lubamatult suur osa viib impordini vidinate ostmisesse ( Hollandi ketsup, soome juust ja jaapani auto) mille jääkväärtus on mõna päeva/aastaga null
MIS VIIB
Jääb ainul Liability poole public dept ja " bilansi" teisel pool rahvamajnduses on juba maha kantud "assetid"
MILLE TULEMUSENA
Public dept of estonia = Meie laste tulevikus tagasi makstav võlg
SEEGA
Eesti ja mis tahes peamiselt väljast laenava majanduskeskonna puhul on avalik defitsiitne laenamine laste arvelt elamine, oli, on ja jääb.
Selle erandiga et kui kõige selle raha eest mis laenatakse investeeritakse infrasse mille homne ehitamine kallim kui tänane võlg + intressi kulu... ja seda infrat tõesti vaja hiljem või varem. Kuid vaadates 90% meie naabritest kes defitsiitselt kulutavad, näiteks Soome, siis täpselt samal ajal kui riig laenab, ja mida rohkem laenab, seda vähem eraldatakse nendele riigi kulutusridadele raha mida saaks isegi kaudselt "infra investeeringuteks" nimetada, vaid need lause kustutatakse laenamise ajaks ja söömis/s...tumis read kasvavad, ehk sotsiaal, pension jne...
Potensiaalne avaliku sektori(valitsuse) võla arvelt kulutamine = erasektori säästudest kust siis mujalt
AGA
Tõenäoliselt oleks 90% nendest "säästjatest" riigi makro asbektist vaadated "välis raha"
MIS VIIB
selleni et nii nende intressi kulu kui ka lubamatult suur osa viib impordini vidinate ostmisesse ( Hollandi ketsup, soome juust ja jaapani auto) mille jääkväärtus on mõna päeva/aastaga null
MIS VIIB
Jääb ainul Liability poole public dept ja " bilansi" teisel pool rahvamajnduses on juba maha kantud "assetid"
MILLE TULEMUSENA
Public dept of estonia = Meie laste tulevikus tagasi makstav võlg
SEEGA
Eesti ja mis tahes peamiselt väljast laenava majanduskeskonna puhul on avalik defitsiitne laenamine laste arvelt elamine, oli, on ja jääb.
Selle erandiga et kui kõige selle raha eest mis laenatakse investeeritakse infrasse mille homne ehitamine kallim kui tänane võlg + intressi kulu... ja seda infrat tõesti vaja hiljem või varem. Kuid vaadates 90% meie naabritest kes defitsiitselt kulutavad, näiteks Soome, siis täpselt samal ajal kui riig laenab, ja mida rohkem laenab, seda vähem eraldatakse nendele riigi kulutusridadele raha mida saaks isegi kaudselt "infra investeeringuteks" nimetada, vaid need lause kustutatakse laenamise ajaks ja söömis/s...tumis read kasvavad, ehk sotsiaal, pension jne...
Mykoloog arvab, et sel kõigel pole midagi pistmist riigirahandusega, no jäägu talle oma arvamus :)
Varblane muuseas arvas, et ikka on küll, ajakirjanik olevat telefoniintervjuu teinud ja sellest ka "ebatäpsused", ju siis ajakirjanik mõtles ise välja, et Jaapanis saab riigivõlg finantseeritud patriotismist.
Mykoloogil on valem ees, mis ütleb, et jooksevkonto nullis olles suurenevad ersektori säästud, kui valitsus defitsiitselt kulutab ning tema ütleb, et sel kõigel pole midagi pistmist riigirahandusega.
Varblane muuseas arvas, et ikka on küll, ajakirjanik olevat telefoniintervjuu teinud ja sellest ka "ebatäpsused", ju siis ajakirjanik mõtles ise välja, et Jaapanis saab riigivõlg finantseeritud patriotismist.
Mykoloogil on valem ees, mis ütleb, et jooksevkonto nullis olles suurenevad ersektori säästud, kui valitsus defitsiitselt kulutab ning tema ütleb, et sel kõigel pole midagi pistmist riigirahandusega.
Kristjan1
Ma tegin ise vastupidise beti
Millise instrumendiga, kui saladus pole?