Pühapäeva õhtul on mõistlik ajusid ragistada, nii et võiks alusada viktoriiniga.
Esimene küsimus:
Millal väitis ajakiri Scientific American esimest korda ülemaailmse digitaalse võrgustiku kohta järgmist:
“No invention of modern times has extended its influence so rapidly”
a) 2004
b) 1796
c) 1999
d) 1852
Wikist vaadata ei või 
pakuks siis, et kui vaadata ei v6i, et 04
C
Kui arvestada seda, et ajakiri hakkas ilmuma alles 1845 siis vastan D
Ei vaadanud Wikist vaid ajakirja kodukalt.
Ei vaadanud Wikist vaid ajakirja kodukalt.
kuna enne 1996 polnud ajakirja õieti ollagi, siis pakuks c) 99
ptomberg, ehk seletad oma viktoriini natuke rohkem lahti. Kas ootad ainult vastust või arutlust, kas järgmise küsimuse küsib eelmise vastaja või kuidas?
Pakuks d), põhjused jätan hetkel enda teada :P
Pakuks d), põhjused jätan hetkel enda teada :P
:) Vastus on D.
Telegraafide levik hype'iti sarnaselt interneti algsele levikule kõvasti ülesse:
"600x increase in the network between 1846-1852" The Victorian Internet, 1998
“..one of the essential means of commercial transactions…” St Louis Republican, 1847
“…newspapers must submit to destiny and go out of existence…” J G Bennett, 1848
“All the neighbourhoods of the earth would be brought into one intellectual neighbourhood” Alonzo Jackman, 1846
Viktoriiini oli lihtsalt kategooriast "ei ole midagi uut siin taeva all".
Juba 19. sajandil arvati, et digitaaltehnoloogia muudab superkiiresti kogu maailma.
Probleemid, mida välja pakuti, olid täpselt samad.
Arvati, et võrgud ummistuvad ja tekib informatsiooni overload.
Huvitav fakt on näiteks see, et juba telegraafide ajal toimisid chat-roomid, kus siis erinevad telegraafide vastuvõtjad vabal ajal omavahel "chattisid".
Telegraafide levik hype'iti sarnaselt interneti algsele levikule kõvasti ülesse:
"600x increase in the network between 1846-1852" The Victorian Internet, 1998
“..one of the essential means of commercial transactions…” St Louis Republican, 1847
“…newspapers must submit to destiny and go out of existence…” J G Bennett, 1848
“All the neighbourhoods of the earth would be brought into one intellectual neighbourhood” Alonzo Jackman, 1846
Viktoriiini oli lihtsalt kategooriast "ei ole midagi uut siin taeva all".
Juba 19. sajandil arvati, et digitaaltehnoloogia muudab superkiiresti kogu maailma.
Probleemid, mida välja pakuti, olid täpselt samad.
Arvati, et võrgud ummistuvad ja tekib informatsiooni overload.
Huvitav fakt on näiteks see, et juba telegraafide ajal toimisid chat-roomid, kus siis erinevad telegraafide vastuvõtjad vabal ajal omavahel "chattisid".
Samas võib ju alati vaielda, kas info kiiruse ja info kvaliteedi vahel on võrdeline või pöördvõrdeline seos.. või ei ole need kaks asja üldse seotud. Omamoodi vaate annab sellele praeguseks juba vananenud EPIC 2014 mõttemõlgutus: EPIC2014.
Viktoriini käimashoidmiseks:
Millise aktsiaturgudele üliolulise firma logoga on tegemist ja milles seisnes selle ettevõtte osa?
Viktoriini käimashoidmiseks:
Millise aktsiaturgudele üliolulise firma logoga on tegemist ja milles seisnes selle ettevõtte osa?
Tegemist peaks olema Dutch East India Company, mis asutati 1602. aastal ja oli esimene, kes emiteeris aktsiaid.
Just, väidetavalt just East India Companyst sai alguse suurte investeeringute rahastamine läbi aktsiaturu, mis muutis oluliselt ka tolleaegset kaubalaevandust -- kui ennist oli laevade ehitus ja omamine kättesaadav ainult riikidele ja üksikutele rikastele suguvõsadele, siis tollest hetkest oli ka lihtsalt ettevõtlikel ("lihtsalt" siis ikkagi tolle ajastu kontekstsis) võimalik kaasata piisavalt investeeringuid.
Vast siis keegi küsib järgmise küsimuse kah.
Vast siis keegi küsib järgmise küsimuse kah.
Kahjuks teevad wikipedia ja google sellised vana kooli viktoriinid mõttetuks, kuigi ma ei ole seda logo kunagi näinud ja ei oleks seda ka välja mõelnud siis piisas voc-i sisselöömisest wikisse ja voila... :(
Selliseid küsimusi oleks vaja milledele ei saa netist vastuseid leida, aga millised need oleksid?
Selliseid küsimusi oleks vaja milledele ei saa netist vastuseid leida, aga millised need oleksid?
küsin siis ühe küsimuse - teadusvallast, aga puudutab väga tõsiselt ka majandust.
19 sajandil küsis briti rahandusminister ühe teadlase käest (nime ei ütle - muidu oleks liiga lihtne), "aga mis on teie leiutise praktiline väärtus?". Teadlane vastas "täpselt ei tea, aga ühel päeval võite te selle pealt maksu nõuda". Tegemist on vabatõlkega inglise keelest. kui oleks täpsed inglise keelsed laused siis oleks google-ga liiga lihtne.
nuputage.
19 sajandil küsis briti rahandusminister ühe teadlase käest (nime ei ütle - muidu oleks liiga lihtne), "aga mis on teie leiutise praktiline väärtus?". Teadlane vastas "täpselt ei tea, aga ühel päeval võite te selle pealt maksu nõuda". Tegemist on vabatõlkega inglise keelest. kui oleks täpsed inglise keelsed laused siis oleks google-ga liiga lihtne.
nuputage.
Oh unustasin küsimuse :D Ehk siis. Kes oli see teadlane ja mis oli "leiutiseks" või "avastuseks"?
M. Faraday ja leiutiseks elekter kui selline.
Nõuaks üldises plaanis jah raskemaid küsimusi, sest üldiselt piirdub minu mõistatamine EE lasteristsõnaga, mida ajaviiteks saab lahendatud. :)))
Faraday, avastuseks elekter ja selle tekitamine. Täpselt on raske öelda, mis alus peaks olema, sest see tsitaat on linnalegend ja tõenäoliselt pole keegi midagi sellist öelnud.
Küsimus ajaloost, vabandan sõnastuse pärast:
Mõrvaril oli plaan tappa üks tuntud isik, ent tal ebaõnnestus see; keegi teine tegi tapmiskatse enne teda, mistõttu mõrvar loobus oma katsest. Teise mõrvari tapmiskatse ent ebaõnnestus. Mõrvar suundus pärast käega löömist kohvikusse, kus ta mõne aja pärast nägi oma sihtmärki möödumas, väljus kohvikust ning tappis ta.
Tahaks siis teada, kes oli mõrvar ja kes sihtmärk.
Küsimus ajaloost, vabandan sõnastuse pärast:
Mõrvaril oli plaan tappa üks tuntud isik, ent tal ebaõnnestus see; keegi teine tegi tapmiskatse enne teda, mistõttu mõrvar loobus oma katsest. Teise mõrvari tapmiskatse ent ebaõnnestus. Mõrvar suundus pärast käega löömist kohvikusse, kus ta mõne aja pärast nägi oma sihtmärki möödumas, väljus kohvikust ning tappis ta.
Tahaks siis teada, kes oli mõrvar ja kes sihtmärk.
Eemmm.... ohvriks John Lennon? Mõrvarit ei tea....
Hm, kas tegemist polnud mitte ertshertsog Franz Ferdinand tapmisega? Ja mõrvariks Gavrilo Principi.
Tegu ei ole mõrvaga, mida silmas pidasin. Kas John Lennonile tehti samal päeval mitu tapmiskatset?
tibi007 vastus on õige.