Kui hetkeväärtus põhineb suurest kliendiportfelli potensiaalil, siis küsiks millistel turgudel hetkel juba müüte oma tooteid nimetatud kettides ning mitmes müügikohas?
Millised on riigiti käibenumbrid Sept, Okt, Nov (neid andmeid hetkel EMTA'st ei näe veel)?
Kui suur on teil tänane meeskond? (palgaline)
Kas usute et suudate teha tugevat turundust kõikides neis riikides 33-100k eur'i eest? (33% kaasatavast kapitalist)
Küsin kuna plaanite seda korraga teha 6's suures riigis, kus on ka väga palju eri piirkondi. Võrdluseks eestis Delfi bänner maksab laias laastus 2k/päev.
Jõudu igal juhul!
Miks te ei keskendu korraga ühele uuele piirkonnale? Kas pole ohtu, et turunduseelarve 7-16k per riik ei muutu piisaks meres?
Teine küsimus oleks selles, et millest tuleneb teie käibelangus Eesti turul (kui arvestada ka eelmise äriühingu möödunud aastate käivet)?
Teine küsimus oleks selles, et millest tuleneb teie käibelangus Eesti turul (kui arvestada ka eelmise äriühingu möödunud aastate käivet)?
Lisaks - tarbijale suunatud toodete puhul on reeglina kampaania raames antud investoritele tooteid proovimiseks ja soodustusi edaspidiseks. See tundub teie puhul eriti mõistlik, kus nt 1000 eurot investeerinule annate 50-eurose kreemi (mis langetab tema jaoks valuationit 1/20 võrra), samas teile selle toote kulu ca 10 eurot. Seda enam on sellise kõrge marginaaliga ja bränd ambassadore vajava äri puhul üllatav, et teil sellist pakkumist ei ole.
Kaas30
Kui hetkeväärtus põhineb suurest kliendiportfelli potensiaalil, siis küsiks millistel turgudel hetkel juba müüte oma tooteid nimetatud kettides ning mitmes müügikohas?
Millised on riigiti käibenumbrid Sept, Okt, Nov (neid andmeid hetkel EMTA'st ei näe veel)?
Kui suur on teil tänane meeskond? (palgaline)
Kas usute et suudate teha tugevat turundust kõikides neis riikides 33-100k eur'i eest? (33% kaasatavast kapitalist)
Küsin kuna plaanite seda korraga teha 6's suures riigis, kus on ka väga palju eri piirkondi. Võrdluseks eestis Delfi bänner maksab laias laastus 2k/päev.
Jõudu igal juhul!
Saksamaal:
müügikohad: Douglas.de, Flaconi.de, Hilla, TOBS
Käive: Sept: 3201,87€ ; Okt: 541,95€; Nov: 704€
UK:
Lovelula.com, PfefferSal
Käive: Sept: 618€; Okt: 420€; Nov: 1317,68€
Itaalia:
NOOR Beautyshop
Käive: Nov: 520€ // alustav turg ja eelmine tellimus oli Augustis €1542,78
Venemaa:
GoldApple müügikett (7 poodi)
esmatellimus Novembris 4897,08€
Jaapan:
Esmatellimus Oktoobris 2598€; kokkulepitud järgmine tellimus Detsembris summas 39,500€
Eesti:
Kõik olulised müügikohad sh. Stockmann, Kaubamajad, I.L.U kett, Tradehouse + ca 35 müügikohta veel
Sept: 2941,67€ ; Okt: 13,265,06€ ; Nov: 23,159,56€
- Täna on palgal 2 inimest, teised esitavad oma teenuste eest arveid.
- Turundus -
Jah, me teame et suudame teha turundust nimetatud riikides kaasatava kapitaliga. Küsimus ei ole kas, küsimus on mis mahus. Teeme seda müügist tekkinud vahenditest ning kaasatava kapitali toel - seal on oluline vahe!
Alljärgnevalt põgus ülevaade kus ja kuidas:
Saksamaal - kasutame Douglas ja Flaconi turundusmeeskonda ja marketing toolboxi - ei hakka googles lammutama. Paneme fookuse ainult nende klientidele (keda on miljoneid). Võrdluseks saab seal ühes kuus €3k eest €10k väärtuses turundust, neil on sissetöötatud lahendused mis on väga kulutõhusad. Nimetatud toolboxe kasutame selleks et oleks võimalikult suur audients kellele näidata, meie suur tugevus on, et meil on kvaliteetsed turundusmaterjalid mida näidata.
Jaapanis - Distributsioonipartner investeerib 2019 aastal €100k (pinnad), meie investeerime materjalidesse ja nende adapteerimisse Jaapani turule.
Venemaal - sama loogika, mis Douglas'e ja Flaconiga.
UK - enamjaolt via influencerid + Lovelula marketing toolbox
Itaalia - sisereklaam NOOR beauty keskkonnas. ei plaani seal jõulisemalt laieneda
USA - Alustame eeltööd sisenemiseks TLK Fusion toel, aasta teises pooles. Eeldatav eelarve ca 3500€ kuus, kolm kuud, eesmärgiga saada distributsioonivõrgustik paika alates 2020. Samal ajal targetime piirkondasid, kust meil juba praegu online müük tuleb (Boston, NY, LA piirkonnad), et suurendada mahtusid. TLK ennustab kasumlikkust alates kolmandast kuust, meie arvestame igaks juhuks kuuega.
invictus
Miks te ei keskendu korraga ühele uuele piirkonnale? Kas pole ohtu, et turunduseelarve 7-16k per riik ei muutu piisaks meres?
Teine küsimus oleks selles, et millest tuleneb teie käibelangus Eesti turul (kui arvestada ka eelmise äriühingu möödunud aastate käivet)?
1. Ei karda, kuna kasutame optimeeritud lahendusi suurte edasimüüjate turundus-toolboxist + Jaapanis ja Itaalias kannab enamiku turunduskuludest kohapealne partner.
2. Käibelangus Eestis oli vajalik ohver toodete ja brändi järgmisele tasemele viimiseks. Trurunduseelarve kasutasime ära toote ja brändi-arenduseks. Kui turunduseelarve väheneb, siis kukuvad müügid ning vastupidi, see on loomulik korrelatsioon.
invictus
Lisaks - tarbijale suunatud toodete puhul on reeglina kampaania raames antud investoritele tooteid proovimiseks ja soodustusi edaspidiseks. See tundub teie puhul eriti mõistlik, kus nt 1000 eurot investeerinule annate 50-eurose kreemi (mis langetab tema jaoks valuationit 1/20 võrra), samas teile selle toote kulu ca 10 eurot. Seda enam on sellise kõrge marginaaliga ja bränd ambassadore vajava äri puhul üllatav, et teil sellist pakkumist ei ole.
Ausaltöeldes tunneme me, et meie väärtuspakkumine on piisavalt hea ilma selleta, et sel moel tooteid proovimiseks saata. Meie lähenemine on oma osanikke üllatada ja tervitada nii, et nad seda ei oota. Selline mõju on tugevam ning loob tihedama suhte inimese ja meie vahel. Lepime kokku, et see konkreetne info jääb siia, muidu ei ole üllatusel suurt mõtet.
RRoost
2. Käibeprognoosid
10x käibe kasvu prognoos peab paika ning siinkohal on oluline arvesse võtta meie juba paika seatud edasimüüjatevõrgustikku ning nende potentsiaali.
Kas on ka mingeid tellimusi või indikatsioone klientidelt mahtude osas? Tundub uskumatu lihtsalt eeldada, et järgmine aasta käive kümnekordistub...
Fundwise'i kampaaniat ja siinset foorumilõime paralleelselt lugedes jääb mulje, et asjad ei ole päris võrreldavad. Näiteks toote välja, et Jaapanisse ja Venemaale plaanite siseneda esimeses kvartalis 2019, kuigi tuleb välja, et seal juba müük käib. Või see ongi osa plaanist, et investor peaks mujalt infot lugedes omad üllatused kätte saama?
Teine küsimus on suunatud sinna, et mõni aeg tagasi tuli alternatiivturule First North kauplema Läti looduskosmeetikatootja Madara, kelle valuatsioon on täna veidi alla 30M euro ning suudavad müüki genereerida suurusjärgus 9-10M aastas. Neil on oma tehas ja seeläbi paindlikkus toota sobilikke koguseid ning teha tootesse pidevaid muudatusi. Kui investoril on otsustada, et investeerib emmasse-kummasse, kas Madarasse või Vestige Verdanti, siis miks peaks ta valima Madara asemel Vestige?
Teine küsimus on suunatud sinna, et mõni aeg tagasi tuli alternatiivturule First North kauplema Läti looduskosmeetikatootja Madara, kelle valuatsioon on täna veidi alla 30M euro ning suudavad müüki genereerida suurusjärgus 9-10M aastas. Neil on oma tehas ja seeläbi paindlikkus toota sobilikke koguseid ning teha tootesse pidevaid muudatusi. Kui investoril on otsustada, et investeerib emmasse-kummasse, kas Madarasse või Vestige Verdanti, siis miks peaks ta valima Madara asemel Vestige?
Lisaks eelnevatele küsimustele: rahavoogude aruandest võib leida, et mitmel järjestikusel aastal on hinnanguline kulu võrne, näiteks palgafond aastatel 2019 ja 2020 on mõlemal juhul 96 000 eurot, 2021 ja 2022 vastavalt 144 000 eurot. Täna, kus palgad kasvavad suurusjärgus 6% aastas, on minu hinnangul väga optimistlik eeldada, et suudate palgakulu kahel järjestikusel aastal ohjata. Isegi kui seda suudate, siis loob see eelduse nõrga töötaja ja tööandja vaheliseks suhteks. Investorina oleme me huvitatud samamoodi, et tööõhkkond oleks positiivne ja arengut soosiv. Miks eeldate, et mitmel järjestikusel kalendriaastal suudate kulud küllaltki fikseerituna hoida (nt kontori rent, lähetuskulud jne).
Samuti tunnen huvi, kuidas olete saanud järgmise aasta tuluprognoosiks 1,3 miljonit eurot. Kuidas see riigiti jagunema peaks ja kas allhankijatel on piisavalt motivatsiooni ja võimekust Vestige jaoks nõutud mahus kaupa toota? Kas lepinguline kaitse on olemas koguste tootmiseks?
Samuti tunnen huvi, kuidas olete saanud järgmise aasta tuluprognoosiks 1,3 miljonit eurot. Kuidas see riigiti jagunema peaks ja kas allhankijatel on piisavalt motivatsiooni ja võimekust Vestige jaoks nõutud mahus kaupa toota? Kas lepinguline kaitse on olemas koguste tootmiseks?
invictusRRoost
2. Käibeprognoosid
10x käibe kasvu prognoos peab paika ning siinkohal on oluline arvesse võtta meie juba paika seatud edasimüüjatevõrgustikku ning nende potentsiaali.
Kas on ka mingeid tellimusi või indikatsioone klientidelt mahtude osas? Tundub uskumatu lihtsalt eeldada, et järgmine aasta käive kümnekordistub...
Iseenesest ei juhtu midagi, käive kasvab siis, kui on olemas a) toode, mida tarbija väärtustab, b) müügikanal, mida tarbija usaldab ja mille külastatavus on suur ja c) bränd/kaubamärk, mis on tarbijale huvitav, mis teda kõnetab ning mis suudab tema teadvuses teha tootest midagi enamat kui asi mis rahuldab vajadust.
Meie puhul:
a) tooted on auhinnatud ning valideeritud ka kõige nimekamate väljaannete poolt tööstuses (VOGUE, Cosmopolitan, Hunter, Elle, Petra, Gala SPA Awards jne) ning meie korduvostude protsent on kõrge. Sellest võib järeldada et tooted on tarbija silmis ning muude mõõdetavate parameetrite kohaselt hinnatud ja head.
b) Müügikanalid - saksamaa näitel Douglas ja Flaconi. Esimene €2.8 miljardi aastakäibega kontsern, teine €180milj. Külastatavus nende online keskkondades on tohutu ning neil on miljoneid püsikliente. Ehk - kanalid on kvaliteetsed. Valisin Saksamaa, sest see on lähim relevantne turg ning moodustab ca 60% kogu EL turumahust selles sektoris. Samuti on meil võimalik saavutada €1.3m käive juba ainuüksi sellest riigist. Kas esimese aastaga? võimalik, aga ei julge lubada.
c) Kaubamärk on mõõdetult tugev - parim tõestus on taaskord korduvostud, social media sentiment index, meedia meelestatus ja suurte edasimüüjate valmidus meiega koostööd teha kuigi oleme turul sisuliselt tundmatud. Samuti fakt, et tarbija on valmis maksma meie toodete eest premium hinda, korduvalt.
need kolm punkti on kultuuri- ja regiooniülesed, need kehtivad igal turul.
Mina ei mõista miks tundub uskumatu, et käive võib kümnekordistuda. See ei ole midagi uut, seda juhtub alatasa ning erinevates tööstustes. Relevantsel turul brand activationit (ehk tarbijahuvi kriitilise massi ületamisel) saavutades võib kasv olla oluliselt suuremgi. See on nagu loodus või matemaatika. Kui on valem, retsept, eeltingimused õigesti koostatud ja seatud siis on tulemus prognoositav ning etteaimatav. Me oleme aastaid tegelenud sellega, et eeltingimused oleksid täidetud, et me teaksime, et suudame täita investorite lubadusi.
Douglas ja Flaconi on suutelised müüma meie tooteid vahemikus €20k kuni €100k ühes kuus (kumbki). Kuid, et seda mahtu saavutada on vaja eeskätt korrutada nende klientidele piisavalt mitu korda et me oleme olemas kuniks nad soostuvad tooteid proovima. Douglas.de keskkonnas on meil juba väga head hinnangud. Perspektiiv on hea.
Edasimüüjad indikatsiooni ei sea, kuid Jaapani partner, Hr. Naoyuki Matsumura siht on müüa pool miljonit toodet 2019 lõpuks. Kui aus olla, siis on seda raske uskuda. Oluline siinjuures on aga, et tal on rohkem kogemusi selles tööstuses, ettenäidata saavutusi, valmidus investeerima €100k VESTIGE VERDANT toodete turundamiseks Jaapanis ning eeltellimus 3000 tootele summas €39,5k.
reaalsus on, et kindel on ainult surm ja maksud. Minu töö on olnud ehitada ühes meeskonnaga tugev bränd ning täita eduks vajalikud eeltingimused nii kvaliteetselt kui võimalik. Minu ning meie nõustajate hinnangul on see töö tehtud ning me oleme järgmiseks sammuks valmis.
TauriA
Lisaks eelnevatele küsimustele: rahavoogude aruandest võib leida, et mitmel järjestikusel aastal on hinnanguline kulu võrne, näiteks palgafond aastatel 2019 ja 2020 on mõlemal juhul 96 000 eurot, 2021 ja 2022 vastavalt 144 000 eurot. Täna, kus palgad kasvavad suurusjärgus 6% aastas, on minu hinnangul väga optimistlik eeldada, et suudate palgakulu kahel järjestikusel aastal ohjata. Isegi kui seda suudate, siis loob see eelduse nõrga töötaja ja tööandja vaheliseks suhteks. Investorina oleme me huvitatud samamoodi, et tööõhkkond oleks positiivne ja arengut soosiv. Miks eeldate, et mitmel järjestikusel kalendriaastal suudate kulud küllaltki fikseerituna hoida (nt kontori rent, lähetuskulud jne).
Samuti tunnen huvi, kuidas olete saanud järgmise aasta tuluprognoosiks 1,3 miljonit eurot. Kuidas see riigiti jagunema peaks ja kas allhankijatel on piisavalt motivatsiooni ja võimekust Vestige jaoks nõutud mahus kaupa toota? Kas lepinguline kaitse on olemas koguste tootmiseks?
Meie poliitika on, et palka peab inimestele maksma täpselt niipalju kui nad vajavad selleks, et nad saaksid keskenduda tööle. Ülemaksmine ei tõsta produktiivsust - seda on näidanud mitmed uuringud. Kui tööd on tehtud hästi ja eesmärke on ületatud, on võimalik maksta (ja makstakse) boonuseid. Müügiinimeste palk on samuti loogiline siduda käibeesmärkidega. Meeskonna motivatsioon on esmatähtis, kuid raha on ainult osa sellest mis inimest motiveerib. Käibekasvust on teistes vastustes räägitud põhjalikult ja korduvalt. Tootjatel on nii motivatsiooni kui võimekust meile toota (nad teenivad iga meie toote pealt keskmisest rohkem, sest kasutame kallimaid komponente ja koostisosasid) ning lepingulist kaitset ei ole vaja. Tipptegijaid tootmises on palju ning kui üks peaks ära kukkuma, on teine meil koheselt olemas (toodame nii Itaalias kui UK's). Kui on mõlemiga vaja mistahes põhjusel koostöö lõpetada, on kolme tunni kaugusel vabalt valitud suunas järgmine sama oskusteabe ja võimekusega tootja.
TauriA
Fundwise'i kampaaniat ja siinset foorumilõime paralleelselt lugedes jääb mulje, et asjad ei ole päris võrreldavad. Näiteks toote välja, et Jaapanisse ja Venemaale plaanite siseneda esimeses kvartalis 2019, kuigi tuleb välja, et seal juba müük käib. Või see ongi osa plaanist, et investor peaks mujalt infot lugedes omad üllatused kätte saama?
Teine küsimus on suunatud sinna, et mõni aeg tagasi tuli alternatiivturule First North kauplema Läti looduskosmeetikatootja Madara, kelle valuatsioon on täna veidi alla 30M euro ning suudavad müüki genereerida suurusjärgus 9-10M aastas. Neil on oma tehas ja seeläbi paindlikkus toota sobilikke koguseid ning teha tootesse pidevaid muudatusi. Kui investoril on otsustada, et investeerib emmasse-kummasse, kas Madarasse või Vestige Verdanti, siis miks peaks ta valima Madara asemel Vestige?
1) Erisused seisnevad selles, et me oleme omadega graafikust pisut ees Venemaa ning Jaapani suunal. Samuti on minu eesmärk pigem lubada vähem ja teha rohkem kui vastupidi. Minu eesmärk on tekitada olukord kus mul on võimalik teha tööd, mitte anda aru miks mõni eesmärk saavutamata on. Kui asjad juhtuvad lubatust kiiremini on hea vaikne tööd teha. Kui aeglasemini - on vaja aru anda iga koma ja minuti kohta ning see ei ole produktiivne.
2) Madara vs. VESTIGE VERDANT
- paindlikkus tootmises ning võimalus muuta ja arendada tooteid kiiresti. Selleks ei pea olema oma tootmist, seda saab isegi edukamini ja paindlikumat teha teenust sisse ostes. Trend tööstuses on pigem loobuda oma tootmisest (i.e. Beiersdorf AG, mille käive on üle €7 miljardi.
- Teenimine kasvu pealt. Osaluse hind täna vs. mis see hakkab olema (per 1 osa) siis kui VV käive on €10m või omandamise hetkel. Tootlus on parem.
- VESTIGE VERDANT brändina omab võimekust laieneda teistesse tööstustesse (mõtelge orgaaniliste parfüümide peale). See bränd on loodud seda võimalust silmas pidades ning meil on ka vastavasisuline tegevuskava ja partnerid olemas. See omakorda tõlgendub väärtuslikumasse brändi, mis selles tööstuses on ca 90% väärtusest, sest tooteid on enamik juhtudel lihtne matkida.
- Arenguperspektiiv. VESTIGE VERDANT on aktiivne rohkematel turgudel. Otseloomulikult palju pisemas mahus, kuid siinkohal on jällegi vaja arvestada sisse mis on perspektiiv kui kasvul on kapital taga.
Samuti mängib siiski rolli ka isiklik eelistus - milline kaubamärk, mentaliteet ja võimalus rohkem kõnetab. Madara on väga asjalik tegija turul, ma ei taha neid mitte kuidagi pisendada. Minu töö on aga välja tuua meie eeliseid nende ees.
Kokkuvõtteks.
Täna on siin palju teemasid kaetud ning üsna intiimselt. Fundwise platvormil ning siin on olemas kogu info selleks, et teha haritud otsus teemal kas investeerida VESTIGE VERDANT'i või lugeda meist tulevikus leheveergudelt.
Mina ning teised osanikud ja meeskonnaliikmed oleme teinud kõik selleks et joondada meid kiireima teega oma turuniši domineerimiseni. Riskid on nii palju kui võimalik maandatud, vajalikud iteratsioonid on tehtud, võrgustikud on rajatud,
Kui keegi tunneb, et mõni teema jäi katmata, siis võib kirjutada siia, kuid kiirema vastuse saab mulle otse meilile kirjutades.
roone@vestigeverdant.com
Parimate soovidega,
Roone Roost.
Täna on siin palju teemasid kaetud ning üsna intiimselt. Fundwise platvormil ning siin on olemas kogu info selleks, et teha haritud otsus teemal kas investeerida VESTIGE VERDANT'i või lugeda meist tulevikus leheveergudelt.
Mina ning teised osanikud ja meeskonnaliikmed oleme teinud kõik selleks et joondada meid kiireima teega oma turuniši domineerimiseni. Riskid on nii palju kui võimalik maandatud, vajalikud iteratsioonid on tehtud, võrgustikud on rajatud,
Kui keegi tunneb, et mõni teema jäi katmata, siis võib kirjutada siia, kuid kiirema vastuse saab mulle otse meilile kirjutades.
roone@vestigeverdant.com
Parimate soovidega,
Roone Roost.
Kas VV plaanib ka arendustegevusse raha suunata? Ma saan aru, et kogu tootmistegevus ehk siis toode ostetakse kuskilt sisse. Kust? Kas on olemas ka mingid kokkulepped kui VV plaanib kasvada 100 korda?
Kui toimetatakse nn. luksustoodete klassis siis kas ka arendustegevus plaanitakse sisse osta? Või pakub kreemide tootja juba valmis lahendusi ning sellele ei kulu aega ega ressursse?
Kas oskate anda ka hinnangut miks Eestis seni tegutsevad kümned ja kümned väikesed kosmeetikatootjad pole suutnud näidata kiiret kasvu? Näiteks Joik rääkis ka mõned aastad tagasi ekspordist Jaapanisse aga see on vist kuidagi vaibunud. Või miks erinevad kanepi, turba jne kreemide tegijad pole leidnud vaatamata oma looduslikkusele laia ust ekspordiks?
Kui toimetatakse nn. luksustoodete klassis siis kas ka arendustegevus plaanitakse sisse osta? Või pakub kreemide tootja juba valmis lahendusi ning sellele ei kulu aega ega ressursse?
Kas oskate anda ka hinnangut miks Eestis seni tegutsevad kümned ja kümned väikesed kosmeetikatootjad pole suutnud näidata kiiret kasvu? Näiteks Joik rääkis ka mõned aastad tagasi ekspordist Jaapanisse aga see on vist kuidagi vaibunud. Või miks erinevad kanepi, turba jne kreemide tegijad pole leidnud vaatamata oma looduslikkusele laia ust ekspordiks?
Helix
Kas VV plaanib ka arendustegevusse raha suunata? Ma saan aru, et kogu tootmistegevus ehk siis toode ostetakse kuskilt sisse. Kust? Kas on olemas ka mingid kokkulepped kui VV plaanib kasvada 100 korda?
Kui toimetatakse nn. luksustoodete klassis siis kas ka arendustegevus plaanitakse sisse osta? Või pakub kreemide tootja juba valmis lahendusi ning sellele ei kulu aega ega ressursse?
RRoost
Tipptegijaid tootmises on palju ning kui üks peaks ära kukkuma, on teine meil koheselt olemas (toodame nii Itaalias kui UK's). Kui on mõlemiga vaja mistahes põhjusel koostöö lõpetada, on kolme tunni kaugusel vabalt valitud suunas järgmine sama oskusteabe ja võimekusega tootja.
Minu teada vähemalt see turbavärk tuli mingist Eesti ülikooli teadustööst.
Helix
Kas oskate anda ka hinnangut miks Eestis seni tegutsevad kümned ja kümned väikesed kosmeetikatootjad pole suutnud näidata kiiret kasvu? Näiteks Joik rääkis ka mõned aastad tagasi ekspordist Jaapanisse aga see on vist kuidagi vaibunud. Või miks erinevad kanepi, turba jne kreemide tegijad pole leidnud vaatamata oma looduslikkusele laia ust ekspordiks?
Ma olen Joiki kohta kuulnud, et jaapanlased tahtsid testsaadetiseks rohkem ühikuid, kui nad kunagi üldse tootnud olid : )
Helix
Kas VV plaanib ka arendustegevusse raha suunata? Ma saan aru, et kogu tootmistegevus ehk siis toode ostetakse kuskilt sisse. Kust? Kas on olemas ka mingid kokkulepped kui VV plaanib kasvada 100 korda?
Kui toimetatakse nn. luksustoodete klassis siis kas ka arendustegevus plaanitakse sisse osta? Või pakub kreemide tootja juba valmis lahendusi ning sellele ei kulu aega ega ressursse?
Kas oskate anda ka hinnangut miks Eestis seni tegutsevad kümned ja kümned väikesed kosmeetikatootjad pole suutnud näidata kiiret kasvu? Näiteks Joik rääkis ka mõned aastad tagasi ekspordist Jaapanisse aga see on vist kuidagi vaibunud. Või miks erinevad kanepi, turba jne kreemide tegijad pole leidnud vaatamata oma looduslikkusele laia ust ekspordiks?
Vastan küsimustele järjekorras:
1) Meil on partnerid tootmises Itaalias ning UK's. Neil on võimekus toota kuni 150000 ühikut igat toodet päevas. Kui meil on vaja toota rohkem siis saame selleks kasutada mitut teenusepakkujat, kes toodavad sama retsepti alusel või seome lepinguliselt end ühe tootjaga, kes arendab meie jaoks eraldi tootmisliini. Sellises olukorras on viimast stsenaariumit tark teha siis, kui nii suur nõudlus on püsinud enam kui 6 kuud. Arendustegevus (katsed, retseptide koostamine, peenhäälestamine) ostetakse sisse. Toote loomine ja kõige alus on siiski lähteülesanne mille paneme ekspertide jaoks kokku meie. Meie jaoks kulub arenduseks kapital suuresti valmistoote kujundamisele, pakendite katsetamisele, trükilahendused jms tehniline kulu. Retseptide arendus on väike kulu ning enamik sellest on ehitatud tükihinna sisse mida tootja küsima hakkab.
teine küsimus:
Põhjus, miks paljud väiketootjad ei ole suutnud kasvu näidata seisneb esmalt järgnevates põhjuses: ei suudeta luua konkurentsivõimelisi tooteid (koostise, tooraine ja efektiivsuse summa), tootmisvõimekus ei ole piisav, puudub võimekus püsivalt kapitali kaasta, tugevate rahvusvaheliste kontaktide puudus, bränd ei ole kõnekas ja konkurentsivõimeline, nõrgad erialased teamised ettevõtte olulistel võtmepositsioonidel. Meil on need nurgakivid tugevalt paika pandud, millele oleme oma ettevõtte ka ehitanud.
Mis puudutab paljude tegijate toodete looduslikkust siis see iseenesest ei ava ühtegi ust. Tänapäeval ei ole konkurentsivõime tootepõhine. Ühtlasi tuleb eos eeldada, et tugev toode on tänapäeval normaalsus ehk toode peab olema nagunii tugev olema, sest see on kõigil tugev. Ühtlasi ei sõltu konkurentsivõime sellest, kas toode on looduslik või mitte - jätkusuutlik konkurentsivõime tugineb eelkõige konkurentsivõimelisele brändile, mis peab suutma tähelepanu äratada, mõjusalt kõnetada ja kliente siduda viisil, et nad soovivad olla rohkem osa sinu brändi maailmast, mitte konkureeriva brändi maailmast.
Mis puudutab turvast, siis parimad eksperdid selle aine jaoks pärinevad Eestist tõepoolest ning neid me ka kasutame turbapõhise toote (näomask) arenduse igas etapis.
Lisamärkuseks tootearenduses veel see:
meil on kaasatavast kapitalist ette nähtud 7% kasutada tootearenduseks, aga seda parfüümide valdkonnas. Et mõista turgu ja tööstust. Et saada teada mida me ei tea, et me ei tea. Me teame et turul on tühimik, mida meie suudaksime edukalt täita, täpselt nagu see oli omal ajal näomaskidega. Mis puudutab skin care tooteid, siis selles valdkonnas me arenduseks lisaraha ei vaja, saame väga hästi müügist tekkivate käibevahenditega hakkama.
meil on kaasatavast kapitalist ette nähtud 7% kasutada tootearenduseks, aga seda parfüümide valdkonnas. Et mõista turgu ja tööstust. Et saada teada mida me ei tea, et me ei tea. Me teame et turul on tühimik, mida meie suudaksime edukalt täita, täpselt nagu see oli omal ajal näomaskidega. Mis puudutab skin care tooteid, siis selles valdkonnas me arenduseks lisaraha ei vaja, saame väga hästi müügist tekkivate käibevahenditega hakkama.
Natuke segaseks jääb ikkagi, et kui tootmise ostate sisse ja tootearenduse ostate sisse, siis mis on teie konkurentsieelis kogu selles ahelas? Bränd on iseenesest kena ja tooted-reklaamid on hästi disainitud aga miks ei võiks mõni suurim tegija vaadata teie edukaid tooteid, püstitada samasuguse lähteülesande ja teid surnuks konkureerida?
Lihtsalt referentsiks siia kõrvale, tootmine ja tootearendus mõlemad Eestis, investoreid nad küll hetkel ei otsi: https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/1812
Püüan hakata vastama algusest. Teoreetiliselt võivad jah tänapäeval teha kõik pea kõike, paraku aga nagu me näeme, ei ole kõik tulemustes võrdväärsed. Ehk nagu öeldakse - idee ei ole punast krossigi väärt kui ei ole oskuslikku teostust.
Toorainet, tootmist ja tootearendust (laborid ja teadlased) võib igaüks sisse osta kõikjalt - meil on aga nii teadmised, kogemused kui kontaktvõrgustik, kust seda kõike kogu maailmast sisse osta ja kuidas kõiki neid tõeliselt paljusid väikeseid osasid kombineerida nii, et tervik oleks konkurentidest tugevam. Sellele on näiteks selge kinnitus kasvõi korduvostud 47%, mis ületavad tööstuse keskmist pea kahekordselt ning samuti ka 56,74% ulatuses positiivne social media sentiment index (tööstuse keskmine positiivne tulemus on 25% ning 30% vahel).
Mis puudutab brändi ja toodete kujundust siis täname tunnustuse eest. Siin tuleb vaadata edasi seda, et meil on alates turule sisenemisest olnud vastas väga palju brände, kelle eelarved on hiiglaslikud ja viidatud esteetika pool justkui täidetud, ometi me edestame neist enamikke (seda väidet avan natuke hiljem, siinsamas vastuses). Ühtlasi on tulnud ja tuleb ka edasi nende esmaste parameetritega brände aina juurde ning see on normaalsus. Ometi mõned neist löövad läbi ja suured grupid nagu LVMH, COTY, Unilever, L’Oréal, E. A. Cosmetics Distributions jpt on sunnitud aastas üle viiekümne uue, värske ja suure potensiaaliga kaubamärgi endale ostma, et hoida ning kasvatada oma turuosa. Siin tuleb mängu iga brändi töötajate professionaalsus, kuidas nad suudavad psühholoogiliselt kõnetada ning püsivalt siduda end klientidega, ning selle vahendiks on kõik alates toodetes, igapäevasest väljapoole minevast visuaalsest ja sisulisest kommunikatsioonist ning lõpetades reklaamidega. Selguse, et me seda konkurentidest paremini teeme annab näiteks tõestus, et nii meie bränd kui tooted on pälvinud üle kolmekümne auhinna, oleme saavutanud Saksamaal ilumaailma Oscarite jagamisel II koha, mille käigus seljatasime üle 300 brändi, sh gigante nagu Givenchy, Dior, YSL, ning meid on valinud kogu maailmale tutvustada juhtivad moeajakirjad Vogue, Elle, Harper’s Bazaar jpt. See kõik tähendab, et üle maailma need inimesed, kes hommikust õhtuni on parimate brändide ja toodete keskel, näevad meie brändis ja toodetes seda, mis võidab nende jäägitu poolehoiu. Ühtlasi on see ka kinnitus sellele, et tänapäeval ainult raha eest konkurentsivõimet soetada ei ole võimalik.
Toorainet, tootmist ja tootearendust (laborid ja teadlased) võib igaüks sisse osta kõikjalt - meil on aga nii teadmised, kogemused kui kontaktvõrgustik, kust seda kõike kogu maailmast sisse osta ja kuidas kõiki neid tõeliselt paljusid väikeseid osasid kombineerida nii, et tervik oleks konkurentidest tugevam. Sellele on näiteks selge kinnitus kasvõi korduvostud 47%, mis ületavad tööstuse keskmist pea kahekordselt ning samuti ka 56,74% ulatuses positiivne social media sentiment index (tööstuse keskmine positiivne tulemus on 25% ning 30% vahel).
Mis puudutab brändi ja toodete kujundust siis täname tunnustuse eest. Siin tuleb vaadata edasi seda, et meil on alates turule sisenemisest olnud vastas väga palju brände, kelle eelarved on hiiglaslikud ja viidatud esteetika pool justkui täidetud, ometi me edestame neist enamikke (seda väidet avan natuke hiljem, siinsamas vastuses). Ühtlasi on tulnud ja tuleb ka edasi nende esmaste parameetritega brände aina juurde ning see on normaalsus. Ometi mõned neist löövad läbi ja suured grupid nagu LVMH, COTY, Unilever, L’Oréal, E. A. Cosmetics Distributions jpt on sunnitud aastas üle viiekümne uue, värske ja suure potensiaaliga kaubamärgi endale ostma, et hoida ning kasvatada oma turuosa. Siin tuleb mängu iga brändi töötajate professionaalsus, kuidas nad suudavad psühholoogiliselt kõnetada ning püsivalt siduda end klientidega, ning selle vahendiks on kõik alates toodetes, igapäevasest väljapoole minevast visuaalsest ja sisulisest kommunikatsioonist ning lõpetades reklaamidega. Selguse, et me seda konkurentidest paremini teeme annab näiteks tõestus, et nii meie bränd kui tooted on pälvinud üle kolmekümne auhinna, oleme saavutanud Saksamaal ilumaailma Oscarite jagamisel II koha, mille käigus seljatasime üle 300 brändi, sh gigante nagu Givenchy, Dior, YSL, ning meid on valinud kogu maailmale tutvustada juhtivad moeajakirjad Vogue, Elle, Harper’s Bazaar jpt. See kõik tähendab, et üle maailma need inimesed, kes hommikust õhtuni on parimate brändide ja toodete keskel, näevad meie brändis ja toodetes seda, mis võidab nende jäägitu poolehoiu. Ühtlasi on see ka kinnitus sellele, et tänapäeval ainult raha eest konkurentsivõimet soetada ei ole võimalik.