Marker, kui sa võtad mõne artikli, kust sa teksti kopeerid, siis on see tegevus OK, eriti, kui lisad lingi sellele artiklile või nendele artiklitele.
Täiesti huvitav oleks teada mis oleks konkreetne link AI-le? Pealegi, AI kipub valetama, päris paljud paljud teavad seda.
2 Likes
Täiesti võimalik, et tekib reklaami sildiga “No AI” nagu vahepeal oli “No BlockChain”
1 Like
Trust, sa näed pilti liiga must-valgelt. AI on tööriist ja teda saab kasutada väga erinevalt.
Näiteks:
Sa saad küsida: Kirjuta jutuke, kui hea/halb on elu Eesti Vabariigis.
aga saad ka küsida, et otsi statistikat selle kohta, kui hea/halb on elu Eesti Vabariigis.
Minu arvates see teine kasutus on täiesti OK ja AI saab sellega inimesest oluliselt kiiremini hakkama.
Jah, AI teeb vigu, aga vigu teevad kõik. Kaasa arvatud massimeedia. Arvestades, et info hulk netis pidevalt kasvab, siis on minu arust AI abil otsimine eelkõige aja optimeerimine.
AI leitud statistika/andmed ei muutu sellest kuidagi valeks kuna just AI ta netist leidis.
Nüüd jääb ainult küsimus, kas postitades peaks varjama, et just AI vastavad andmed leidis või mitte. Pole eriti keeruline, aga minu arvates pigem mitte.
Marker, iga kord kui Sulle AI on mingi teksti valmis genereerinud, eriti inglise keeles, siis mõtle, et kas Sa ise oleks olnud suuteline sellist teksti genereerima, isegi kui Sul oleks külluses aega ja vaeva-võimelisust seda kõike teha.
Ja mis veel eriti oluline - kas Sa oleks ise tahtnud sellist teksti kirjutada, mida AI sulle genereeris?
Ma ei räägi konkreetselt Sinu ühest selles postitusest vaid nii üldiselt tendentsi mida ma olen viimasel ajal kohanud.
Eriti hea näide on keegi Waffa kes siin laotas laiali tekste mis tekitasid lugejatel sõna oseses mõttes peavalu. Mina ei suutnud seda kraami lugeda. Tõele au andes on Waffa puhul tegu meditsiinilise erandolukorraga, aga viimase aja tendents on selgelt olnud selle poole kaldu, et rögistatakse maha tekst, mida asjaosaline pole isegi vaevunud läbi lugema, seda enam et ta oleks vaevunud mõttega seda läbi lugema.
Ajakirjanduses on sarnane nähtus täheldatav automaattõlkevahendite kasutamisel artiklite tõlkimisel võõrkeelest eesti keelde.
Ma ei vaidlusta absoluutselt AI väga kasulikke omadusi selles valdkonnas kus ta näiteks näitab kätte mingid teed/rajad mida mööda saab kasutaja edasi minna. Umbes, et AI võib leida teadlastele väga erinevad antibiootikumid, mis võivad ühe või teise bakteriaalse nakkuse ravi puhul efektiivsed olla, eriti arvestades bakterite antimikroobset resistentsust. Ja muud sarnased uue tehnoloogia nähtused.
4 Likes
Üldiselt on nii, et AI kirjutatud artikkel pole väärt, et seda isegi mitte lugeda. Kui autor poleks niikuinii viitsinud asjasse süveneda, siis on asi algusest peale lootusetu.
1 Like
Üks O-tähega seltsimees meil siin alles rääkis, et kvantarvutid ei hakka kuhugi jõudma, ja nüüd on AI kohta arvata võtnud 
Reaalsus on see, et kvantarvutid on täiesti olemas ja AI on ammu Turingi testi läbinud ja muutub iga päevaga paremaks. Pigem on varsti nii, et inimese kirjutatut pole mõtet lugeda, või kes üldse enam loeb, videot vaadata.
Mulle meeldib vahel vaadata loomavideosid neist loomadest, keda Eestis ei ole.
Ja väga häirib see, et juba suur protsent neist on mingid AI poolt kokkukäkerdatud multifilmid.
See on näha nii visuaalsest küljest, AI pilt pole siiski väga perfektne veel, õigemini see on liiga puhas ja piltpostkaardilik, kuid eriti on see näha stsenaariumi poolt. Näiteks, et koduõue tungib leopard, haarab lõugade vahele koera ja tahab ära joosta kuid vapper kodukass sunnib leopardi taganema, põgenema ja päästab sellega koera elu .
Uatt zö fjukk !
See juhtuks ainult inimese totakas fantaasias
Kuid visuaalne külg paraneb AI-l niipalju, et varsti tuleks ehtsatele loomavideotele juurde kleepida sildid : filmitud on reaalseid loomi ja tegelikult toimunud sündmusi , see pole multifilm ! Sora paneb oma multifilmidele templi juurde, kuid on teisi allikaid, mis ei pane.
1 Like
Kvantarvutid võivad olemas ju olla, aga hetkel pole need suutelised midagi sellist tegema, millest ka reaalset kasu oleks.
Sama asi on näiteks fuel cell tehnoloogiaga, mida hakati väga aktiivselt arendama juba 1990-date alguses ja mis leiutati vist juba 1960-datel. Siiamaani on see katsetusjärgus tehnoloogia.
Ka tooriumipõhist tuumaenergiat katsetatakse 1960-datest saadik, eriti viimasel 20l aastal.
Mingite tehnoloogiate areng toimub järskude lainetena. AI sai “tammi tagant” järsku minema 3 aastat tagasi, kuigi närvivõrkude teema oli 1990-datel juba üleval ning hunnikute kaupa anti selle kohta välja raamatuid ning levitati algoritme.
LED on väga vana tehnoloogia, ometigi oli see suhteliselt kasutamatu (v.a. indikaatoritulukesed) kuni leiutati sinine LED.
Samamoodi akudega - üle saja aasta vana tehnoloogia, kus neid autodel kasutati, aga alles hiljuti suudeti akude tehnoloogia mõistlikule hinna-mahu-vastupidavuse tasemele tuua.
1 Like
Eee…, Toyota Mirai ei kvalifitseeru? Mercedes Citaro F-cell liinibussid Madridis, Pekingis, Londonis…
Kas sulle tundub et fuel cell (kütuseelement) on jõudnud laiadesse massidesse? Minu arust on need näited ka üks katsetuste-osa, mis sest et laiatarbemüügil.
Mitte miski ei välista, et see teema maetakse maha, aastateks, kuni keegi jälle leiutab midagi täiesti uut ja fuel cell-i arendus saab äkitselt uue hoo sisse. Kui saab.
Eks see sinu loogika suht arusaamatu ole, kus siis algab ja kus lõpeb “katsetusfaas”. Reaalsus on paraku see et fuel-cell on seeriatoodangus, edasine on arendus…
Ka hetkel on palju indiviide , kes väidavad et elektriautode 500+ km 1 laadimisega on katsetusfaas ja 50 l paagiga 500 km läbi sõitev ICE on ennast tõestanud tehnoloogia…
Elame-näeme. Mitte miski ei välista, et fuel cell (kütuseelement) jääb veel pikaks ajaks lihtsalt mingiks väga kalliks ja eksklusiivseks niššitooteks, nagu seda on olnud paljud tehnoloogiad.
Samasugune näide on iseseisvalt liikluses hakkama saavad autod, mis ei vaja üldse juhti. Jah, selliseid autosid arendatakse ja katsetatakse, aga siiski hetkel reaalselt arenevad ja on kasutusel ainult need tehnoloogiad, kus autot juhitakse mingilt remote-konsoolilt.
Küll mõni mees on ikka pika vihaga. Millal me sellest kvantarvutist viimati rääkisime? 6 aastat tagasi? Jutt käis siis lähitulevikust.
Nojah, erinevalt sinust mul Timmeri kaarte pole ja tulevikku ei näe
Jah, ometigi sa üritad väita et juba olevik on roosiline ja seda ka kohe-kohe saabuv tulevik ja mina väidan et tõenäoliselt see nii ei ole. Kirsti Timmeri tarokaardid on meil kummalgi käes.
Ma ei ole midagi sellist üritanud väita. Lihtsalt seeriatoodangus üle maailma olevad tooted ei kvalifitseeru kuidagi sinu mainitud
“Siiamaani on see katsetusjärgus tehnoloogia.”
Ärge saage must valesti aru, ma olen ka tehnoloogiafanaatik. Aga kui mingi väga paljulubav leiutis avaldatakse, siis ma kipun uurima, et miks siis nii perspektiivikas asi kuidagi turule ei taha jõuda. Ja tavaliselt mõni ekspert ka kuskil kirjutab, mis probleemid päris elus nii mõnegi leiutise teel on. See on ikkagi investeerimisfoorum ja mulli kõrvale peaks ka kainestavaid pilke esitama. On võimalik, et aastate jooksul suudetakse kõik tehnoloogilised “pisiasjad” lahendada, nagu juhtus EUV tehnoloogiaga, mida arendati pea 30 aastat enne tulemuste saamist. 30 aastat! Samad lood on ka bioinseneerias ja pea kõigis moodsas rakendusteaduses. Suures plaanis on suurepärane toode olemas, ainult mõni tühine pisiasi rikub kõik ära.
LLM põhimure on, et see ei suuda midagi genereerida, mida inimesed juba valmis pole teinud. Kasti sees opereerib see vägagi hästi ja võib leida isegi midagi nurgast, mis on inimestele kahe silma vahele jäänud. Kuid kastist välja mõelda see ei oska.
1 Like
Kas sealt ei paista ka maksumaksja rahaga sponsoreeritud sigade lendamisüritused
1 Like
Kuidas need kvantarvud ja AI ja Toyota Mirai Venemaaga seotud on? Ja Kristi Timmer ka veel. Kas keegi palun võtaks vaevaks kommenteerida.
11 Likes
Eks see sõltub nii lugejast kui kirjutajast. Rumalale inimesele, kes enamjaolt viibib teiste rumalate inforuumis võibki AI hirmus tark tunduda. Targemale … well … not really.