Ma seal ühes eelnevas kommis kirjutasin, et kogu see sanktsioneerimine on käinud nii, et jummalapärast tooraineturud kosmosesse (jälle) ei lendaks, pidevalt on käinud mingi ‘ok, seda me veel kinni ei keera’ teema, mis on kokkuvõttes tekitanud putleri praadimise, ilma, et läänes peaksime haigeid hindu jälle maksma.
Mumst mitte kõige halvem lahendus.
PS. Vingumine mingi Eesti - tiblastani näkase biz juures on ka nati mööda, sest teised ELis (eriti ungarlased ja slovakid) maksvad värdile 1 jard+ iga kuu nkn ja keegi midagi teha väga ei saa.
Silmakirjalikkus on see ka Ukraina poolelt, et nad läbi oma territooriumi on siiamaani lasknud maagaasi ning naftat torude kaudu venemaalt Euroopasse saata.
Kas venemaal ja Hiinal on omavahel mingi kana kitkuda? Või tahab venemaa suruda kogu Hiinaga seotud kaubavahetuse rongidele?
Kui kaarti vaadata, ega venemaa ja Hiina vahel polegi head sobivat kohta kust saaks maanteed mööda kahe vahelist piiri ületada, Kasahstani kaudu paistab olevat ainus viis seda teha.
mis sa arvad, mis siis juhtuks kui Ukraina oleks või peaks selle läbiva kraani kinni keerama - kas ja kui suur oleks lääne abivalmidus sellise sammu peale? …
Ukraina suutis ise välja nuputada veremaale kõige valusama “koha”, kuhu vajutada ning kui meenutada, siis mis oli putleri vaherahu võimalikkuse esimene nõue? - see oli vastastikune kokkulepe energiataristu rünnete keelamiseks, kuigi loomulikult sõnastatud üllalt tsiviilinimeste säästmiseks, teades et ukraina poole rünnakute puhul on esma prioriteet tabada tegelikku eesmärki - tehast, taristusõlmpunkti või militaarobjekti, samas kui veremaa ainukesks targetiks on tabada midagi, suva mida, peaasi et midagi ja sellest ka “vaip” (suht sihitamatud) pommitamised/droonitamised.
ehk siis kui lääs tahaks ukrainas ka tegelikult rahu saavutada, siis peaks andma ukrainale loa (ja vajalikud relvad), millega ukraina saaks vabastada veremaalased nende naftarafineerimiskeskustest nt. lähima 1000-1500 km ulatuses. pakun et siis oleks võimalik ka veel käesoleva aasta sees saavutada Ukraina sõjas tegelik rahu st. sõjategevuse peatamine. ja poolpikas (1-5 aasta) perspektiivis oleks see kõige odavam viis rahu saavutamiseks.
To: mancik
Ukraina territooriumil, torustike peal, on kindlasti mitu pumpadega vahejaama ning jaotusjaama,
mis kõik nõuavad elektrit. Ukrainal oleks väga lihtne öelda, et venelane pommitas kõik elektriliinid puruks ning seetõttu on torustik suletud. Oleks täiesti adekvaatne argument olnud juba invasiooni algusest alates.
Lääs peaks andma Ukrainale vastavaid kaugmaarakette, et Ukraina suudaks lasta kõigepealt sõjalisi objekte okupeeritud territooriumitel. Sealhulgas kuulsat Kertši silda. Droonidega seda ei suuda, sest õhutõrje on seal tõenäoliselt piisavalt hea. Alles siis võiks rääkida venemaa territooriumile tulistamisest, aga Lääs ei anna vastavaid relvi isegi okupeeritud territooriumite jaoks.
Me ei tea, kui paljusid strateegilisi objekte on Ukraina üritanud venemaal droonidega sihtinud, aga droonid on kõik enne sihtkohta jõudmist maha võetud. Me teame ainult neid, kus droonid on vastavat objekti tabanud. Samas, venemaa ei suuda kõiki oma käitisi õhutõrjega katta, mitte ükski riik ei suuda.
Seda enam, kui see on riigi jaoks marginaalne summa, peaks piir täitsa kinni olema. Kahjuks meie võimul olev erakond seda ei tee. Ehk omad joped lõikavad selle väikse käibe pealt max tulu?
Hiina peamine eesmärk on lõigata Veremaa olukorrast niipalju kasu kui võimalik ja muuta Veremaa oma vasalliks. Soovitan lugeda.
Hiinal on oluline ,panus" Venemaa probleemsete tööstusharude raskustesse, vastupidiselt Moskva ja Pekingi vahelisele üldtunnustatud arvamusele „piirideta partnerlusest“. Hiina keeldub kaotamast 2024. aastal kehtestatud Venemaa söe imporditariife, mis on oluliselt kaasa aidanud Venemaa söetootjate suurtele raskustele. Vene teras kaotab konkurentsi Hiina terasetootjatele, mis on terasetoodangu vähenemise peamine tegur. Hiina keelas Venemaa talinisu sisseveo, mis on Venemaa peamine põllumajanduslik eksport (vaatamata sellele, et ta ostab suures koguses nisu Ukrainast või Kasahstanist). Venemaa põllumajandusminister Oksana Luti sõnul „me ei mõista tegelikult selle [Hiina] keeldumise olemust [Venemaa] talinisu mitte aktsepteerida“ (läbirääkimised Hiina turu võimaliku avamise kohta Venemaa talinisule on kestnud aastaid, kuid Hiina keeldub endiselt Venemaa nisu ostmast). Venemaa autotootjad süüdistavad avalikult Hiina konkurente hinnadumpingus ja süüdistavad neid Vene autode tootmise drastilises vähenemises. Seega on enamik Venemaa valdkondlikest kriisidest seotud probleemidega suhetes Hiinaga.
Kui putlerisõbrad ungaris ja slovakkias ei ostaks oleks need torud kuivad.
Gaasi osas:
Before the invasion of Ukraine, Gazprom’s exports to Europe peaked at around 200 bcm a year. H1/2025 Gazprom shipped just 8.8 bcm of gas to Europe, with total annual exports expected to barely exceed 16 bcm. That would mark the lowest level of Russian gas supplies to Europe since the early 1970s.
Aega läheb aga asja saab, orbanitelt võetakse ka tiblagaas ära:
In June, Brussels unveiled a new bill that would ban Russian gas imports to the bloc, starting with short-term contracts 2025 and phasing out long-term deals by the end of 2027. Bulgaria hosts the last remaining entry point for Russian pipeline flows into the bloc via the TurkStream pipeline, after Ukraine refused to renew a gas transport deal through the country in January. Moscow’s other historic routes to the EU are either damaged or under sanctions.
Budapest and Bratislava which on average still get 70% of their gas from Moscow have long resisted EU efforts to phase out Russian energy imports, claiming doing so would hike prices given they have limited alternative supply routes. Experts have largely dismissed those claims, arguing both countries can find alternative imports.
Taani valitsus ei vastanud Venemaa provokatsioonidele rakettidega, vaid bürokraatia ja loogikaga. Kaubandusminister Morten Bødskov teatas, et Skageni reidil – kus igal aastal liigub ligi 60 000 laeva – hakatakse kõiki laevu põhjalikult kontrollima.
Putini Läänemere varilaevastik peab läbima kolm kitsast mereteed – Skagerrak, Kattegat ja Bornholmi väinade. Kõik need on NATO kontrolli all. Kui Taani sulgeb Skageni, ja Rootsi ning Norra järgnevad, jääb Venemaa omaenda pudelikaela lõksu.
Bornholmi saarele rajatakse uut Taani rügementi, ligi 900 sõdurit ja Patria 6×6 soomukid. Lisaks on Taani saatnud Läänemerele Saildrone’i-tüüpi päikesepaneelidega varustatud merevalvureid, mis jälgivad seireandmeid ja veealuseid sabotaaže.