Venemaal läheb olukord aina halvemaks.

Kõlab nagu nõukogude liidu ajal - ametlikud hinnad on küll soodsad, ainult, et ametlike hindadega ei pruugi neid tooteid kaubandusvõrgust lihtsalt leida.

8 Likes

Gazeta.ru andmetel võidakse Venemaa keskpanga järgmisel istungil, mis toimub 14. veebruaril, baasintressimäära taas tõusta - seekord 22-23%ni. Gazeta.ru andmetel mõjutavad baasintressi tõusu kõige rohkem kõrge inflatsioon, rahapakkumise üleküllus, dollari kurss ja sanktsioonid.
Kõrge intressimäär on soodustanud hoiuste kiiret kasvu - 2024 aasta lõpuks oli venemaa erasikute hoiuste kogumaht 57 triljonit rubla ja ettevõtel 36 triljonit rubla. Võrdluseks eelmise aasta Venemaa riigieelarve kogutulud olid 36,7 ja kogukulud 40,2 triljonit rubla. Baasintressimäära langetamist enne 2025 aasta lõppu ei ennustata.

1 Like

See on ikka ulme, mida saab suust välja ajada… thargunid ja karlssonid ei saa ligiläehdalegi
Sitt lugu on muidugi selles, et 100MiO venemaa kolgastes ainult seda mäda kuulabki ja noogutab nõusolevalt kaasa :frowning:

2 Likes

Sibulate sisust saab mingil määral aimu, kui vaadata uut dokfilmi salaja piiril. No ja muidugi üks tüüplausetest: “Ma olen muidugi sõja vastu, aga ennast peab ka ju austama.” Ja üle piiri edasi-tagasi töllerdamine ei kuulu nüüd küll inimõiguste hulka, mida peab tingimata saama .

1 Like

Piirid kinni!

2 Likes

Kui ma õigesti mäletan, siis see lause oli valesti tõlgitud. Korrektsem oleks: “Ma olen muidugi sõja vastu aga ennast peab ka ju kehtestama.” Oluline vahe!
Film oli nõrk. Igasugu kommenteerijaid hulgem aga päriselt piiril (ja teispool piiri) toimetavate inimeste seisukohti oli pigem tagasihoidlikult.

1 Like

Filmis toodi välja, et Putleri valimistel käis Eestist nii vähe valijaid, nagu oleks see argument, et venelased on tegelikult lojaalsed eestlaste riigile.
Vastupidi, ei käidud, sest venelased kardavad. Ja seda seetõttu, et uudised kremlimeelsete aktivistide väljasaatmisest venemaale on ka nendeni jõudnud. Aga see ei tähenda nüüd, et ollakse lojaalsed ja toetatakse Eesti riiki ja eesti ühiskonda. Pigem on see “rusikas taskus” situatsioon.
¤ ¤ ¤ ¤ ¤ ¤ ¤ ¤ ¤ ¤ ¤
Film oli nõrk, aga see vähenegi andis teada mida venelased tegelikult mõtlevad ja et nad tegelikult Eesti riiki vihkavad ning Putlerit imetlevad. Ootavad, millal nende imettegev tsaar tuleb neid probleemidest päästma.

5 Likes

Kas tõesti on Eestist kedagi välja saadetud? Oleks ju tore aga see on mingi silmapete. Minu arust on juurde tulnud ja eestikeelne kultuuriruum on kadunud.

1 Like

The Times kirjutab, et putleril närvid läbi, et vanasti nii võimas kosmosetööstus vat, et varemetes nüüd. Koos Ukraina sõjaga läks kogu koostöö läänega ja ligipääs tech-ile mida hädasti vaja. Kliente ka vähem ja hiina ja india lennutavad asju kosmosesse iseseisvalt ja edukalt.
Ehitatakse miskit uut linnakut maskvaas, aga ehitus haigelt kalliks läind tänu sõjast tingitud tööjõupuudusele ja ajakavast aastaid maas. Andis kinga roscosmose juhile.

Putin fired the head of the space agency, Yuri Borisov, but the real reason the Kremlin is falling behind India and China is a shortage of money and components. The removal of Borisov after less than 3 years in the job underlined the Kremlin’s displeasure over recent setbacks in space exploration, traditionally a source of national pride.
Western sanctions triggered by the invasion of Ukraine have taken their toll, just as China sends astronauts to its Tiangong space station and India plans a Venus orbiter mission.

According to Russian media, main reason for ousting Borisov was dissatisfaction with ballooning construction costs for the 25 billion rouble National Space Centre, a huge new manufacturing and office complex being built in Moscow to house various elements of the Russian space industry in one place. The centre was supposed to be finished in 2023.

Andrey Pertsev, a political analyst, said that Putin was struggling to accept that the invasion of Ukraine has pushed up prices for materials and reduced the labour pool for construction. “While giving priority to the war, Putin does not want other projects to be sidelined, even temporarily,” he wrote. “The president’s ultra-optimism is based on the premise that Russia’s economy is fine and that there should be enough money in the budget for everything. If the funding is not enough, it is the problem of lower level officials. Borisov can be called the first victim of this approach.” There’s also wider frustration over fewer rocket launches, a failed moon mission and delays in satellite production. Borisov had little room for manoeuvre as the war in Ukraine progressed. Russia lost access to space-grade electronic components and advanced machine tools made in Europe, USA, Japan, Taiwan and South Korea. At the same time, billions of dollars in revenue flowing to Russia from European and American clients for rocket engines and satellite launching services slowed to a trickle. The isolation which followed Putin’s invasion in 2022 has had a “devastating” effect on the sector, according to Anatoly Zak of the RussianSpaceWeb.
Russia’s most ambitious plans for manned and unmanned flight were curtailed as a result and joint ventures with western partners were cancelled. One was the ExoMars rover mission with the European Space Agency. Meanwhile, the initiatives which Borisov did promote looked outlandish, such as a plan for a “huge, cyclopean” nuclear-powered cargo spaceship and a joint project with China to build a nuclear power unit on the moon.

Roscosmos said that the launch of the unmanned Luna 25 craft would prove that the country “is a state capable of delivering a payload to the moon” and “ensure Russia’s guaranteed access to the moon’s surface”. Luna 25 span out of control on approach and crashed. Humiliatingly for the Kremlin, India’s Vikram lander made a perfect descent on the south side of the moon a few days later.
Another source of annoyance in Moscow is slow progress on Sfera, an initiative that Putin announced in 2018 to rival Starlink. Borisov said last year that Russia wanted to ramp up production of satellites and have 2,600 in orbit by 2036, a tenfold increase. But he admitted that Russia was far behind Washington and Beijing and could produce a maximum of 40 a year. Satellites would have to be simplified because of the shortage of components, and there would be growing dependence on supplies from Beijing. Moscow would be unable to compete with China or India in the long term said one analyst.
New boss, Dmitry Bakanov (39), former deputy transport minister, already has a trump card to play: his father worked in the industry and he was born at Baikonur Cosmodrome.

4 Likes

FT annab teada, et Venemaa militaarkulud PPP aastal 2024 ületasid EL+UK kaitsekulusid kokku.
Russian defence spending exceeds all of Europe combined, study finds (tasuline, aga loetav pealkirja otsinguga)
Mõned ikka veel arvavad, et meie kõige suurem ohuallikas on CO2

13 Likes

Kasutegur ikka päris olematu putleri meeletul kulutamisel. Eks palju varastatakse ära ka.

$755 jardi (PPP) läinud 2 aastaga ja vastu on saadud mis? Natuke on edenetud pommiaugus, sadade tuhandete inimelude hinnaga. Hullus.
Ja ikka peab paksu kimmi ja ajatolladega diilima, et relvi ja liha oleks.

3 Likes

Vene SKP enam-vähem Itaalia tasemel. EL koos UK-ga peaks siis olema nii 7-8 Venemaa SKP-d (lahmin peast, ei otsi andmeid). Ja tulenevalt oma naiivsusest pole ELil Venemaale piisavalt vastu panna ei relvi, ei laskemoona, ei tootmisvõimsusi. Kerge lootus on, et juhtivad Lääneriigid midagi hakkavad taipama ja kui ka rahu peaks saabuma ei hakka taas ühepoolselt desarmeeruma.

2 Likes

EU GDP umbes:

  • $19.40 trillion (nominal)
  • $28.04 trillion (PPP)

Vene GDP umbes:

  • $2.196 trillion (nominal)
  • $7.130 trillion (PPP)
1 Like

See tibla $755B (PPP) = tava-$: 108B (2023) + 146B (2024)

1 Like

Von Leyeni ja Kaja Kallase ohuallikas on siiski ennekõike CO2.
Meie kandis räägitakse kogu aeg, et kogu see rohehullus on Venemaa tellitud et ELi majandus kokku kukuks tasapisi.

8 Likes

Kasutegur on madal ainult tänu sellele, et Ukraina oma elude hinnaga selle praegu läbi jahvatab. Kui aktiivne sõjategevus peaks lõppema, paneb Venemaa mingi aja samamoodi relvastumises edasi + lahingutest läbi käinud sõjavägi.
Siis on hetk, kus võib tekkida kiusatus “ajaloolist õiglust” taastada. Eriti kui USA ennast Euroopa julgeolekust distantseerib.

7 Likes

Ärme unusta tehnika kõrval inimkomponenti. Venemaa on demonstreerinud täielikku ükskõiksust biomassi koguse suhtes, mida Ukraina põldude väetiseks saadetakse. Kremli hunta jaoks poleks mingi probleem veel ka korda neli sama palju läbi hekseldada. Kas Lääne-Euroopa oleks valmis kasvõi suurusjärk väiksemaks inimohvritete hulgaks, eriti kui sõdima tuleks hakata kuskil Ida-Euroopas? Me vist teame vastust. Putin teab ka.

5 Likes

Ei maksa alahinnata. Putin alahindas korra juba.

3 Likes

Sõdimises on GDP võrdlemine täielik enesepettus, kes vähegi mõistab kuidas GDP-d mõõdetakse. Sõjas loeb ühik.

Kui EU mürsu omahind 1000.- aga Venemaal sama asi 300.- siis on seis rindel viigis, sõltumata GDP 3x vahest.

Kas võrdväärsed ja võrdväärselt täpsed mürsud ongi sellise hinnavahega eu-s ja venes? Sõber küsib…

2 Likes