Oot-oot, miks peaks inflatsioonimäär rohkem segadust tekitama kui arvatav tootlus? Pigem pakuks, et 3% on liiga optimistlik. Või ongi eesmärk skeptikute võimalusi piirata ja demonstreerida inimestele neid oodatavaid miljoneid.
Aga nagu üks minu tuttav skeptik armastab öelda:
"ärgem olgem nii optimistlikud, võiame 20 aastased perioodid..1980-2000, 1960-1980, 1940-1960.. mis on sai sellest rahst perioodi lõpuks kui raha perioodi algusess sisse pandi? Ja mis annab meile kindluse, et see nii enam ei lähe?"
fjot,
Ja mis sellest rahast siis 1940-2000 sai? Mina igatahes loen Ibbotsoni graafikutelt välja, et suvalisel 20-aastasel investeerimisperioodil on hajutatud aktsiaportfell USA turul inflatsiooni löönud. Või mõtles see skeptik mingeid muid turge?
Ja mis sellest rahast siis 1940-2000 sai? Mina igatahes loen Ibbotsoni graafikutelt välja, et suvalisel 20-aastasel investeerimisperioodil on hajutatud aktsiaportfell USA turul inflatsiooni löönud. Või mõtles see skeptik mingeid muid turge?
usas on tõesti olukord suhteliselt stabiilne olnud. Tema mõtles siiski siinset meie keskkonda.
enz,
Kui ma vaatan inflation-adjusted Dow Jones Industrial Average graafikut, siis näen, et aktsiad pole inflatsiooni löönud aastatel 1925-1945, 1935-1955, 1960-1980 ning 1930-1950 ja 1965-1985 lööb inflatsioon aktsiaid tugevalt. Graafik ilmus "The Elliott Wave Theorist" - November 2001 väljaandes. Loomulikult esineb ka 20 aastaseid perioode, kus aktsiad löövad inflatsiooni.
Kui ma vaatan inflation-adjusted Dow Jones Industrial Average graafikut, siis näen, et aktsiad pole inflatsiooni löönud aastatel 1925-1945, 1935-1955, 1960-1980 ning 1930-1950 ja 1965-1985 lööb inflatsioon aktsiaid tugevalt. Graafik ilmus "The Elliott Wave Theorist" - November 2001 väljaandes. Loomulikult esineb ka 20 aastaseid perioode, kus aktsiad löövad inflatsiooni.
loit,
Kalkulaator näitab praegu kogumispensioni väljamakseid meestele ja naistele erinevalt. Sooline eritsamine peaks minu teada olema seaduses keelatud.
Kalkulaator näitab praegu kogumispensioni väljamakseid meestele ja naistele erinevalt. Sooline eritsamine peaks minu teada olema seaduses keelatud.
mex,
Sõltub jah mis indeksit vaatad. Laiemapõhjalise S&P500 kohta igatahes väidetakse, et 1926-2000 pole olnud 20 aastast perioodi, mil indeks poleks löönud inflatsiooni. Vt näiteks
http://www.axaonline.com/rs/3p/sp/5015.html
Sõltub jah mis indeksit vaatad. Laiemapõhjalise S&P500 kohta igatahes väidetakse, et 1926-2000 pole olnud 20 aastast perioodi, mil indeks poleks löönud inflatsiooni. Vt näiteks
http://www.axaonline.com/rs/3p/sp/5015.html
enz,
S&P 500 kodukal aetakse mingit jahu. Tõmbasin 1965 - 1985 S&P500 ja USA tarbijahinnaindeksid Excelisse ja sain, et S&P 500 keskmine aastane tootlus 5,3% ja tarbijahinnaindeks 11,9%. Mulle selline institutsionaalne mütsipähetõmbamine ei meeldi.
S&P 500 kodukal aetakse mingit jahu. Tõmbasin 1965 - 1985 S&P500 ja USA tarbijahinnaindeksid Excelisse ja sain, et S&P 500 keskmine aastane tootlus 5,3% ja tarbijahinnaindeks 11,9%. Mulle selline institutsionaalne mütsipähetõmbamine ei meeldi.
mex,
Ilmselt on sul õigus ja minu viidatud leheküljel ei ole õigus. Nii suurt vahet ma nüüd aga ka ei saanud - tarbijahinnaindeksi 20-aasta keskmist 1965-1985 ei õnnestunud mingi valemiga ligi 12% saada, minul tuli see veidi üle 6% ja S&P500 veidi alla 5% - seega minu arvutuste järgi vahe 1,5% on tõesti aktsiaturu kahjuks sel perioodil.
Ilmselt on sul õigus ja minu viidatud leheküljel ei ole õigus. Nii suurt vahet ma nüüd aga ka ei saanud - tarbijahinnaindeksi 20-aasta keskmist 1965-1985 ei õnnestunud mingi valemiga ligi 12% saada, minul tuli see veidi üle 6% ja S&P500 veidi alla 5% - seega minu arvutuste järgi vahe 1,5% on tõesti aktsiaturu kahjuks sel perioodil.
Siin võis erinevus tekkida sellest kui kasutada annualized return asemel average return. Mina kasutasin esimest. Samas võib probleem olla ka allikas. Mina kasutasin indekseeritud CPI'd 1965 jaanuar oli see 31,2 ja 1985 jaanuar oli see 105,5. Valem: (105,5/31,2-1)/20*100 = 11,9
artjomik,
siinohal on sul õigus, meie näpuks. jäime liiga palju vabatahtliku pensioni kajastamise peale mõtlema. calc läheb parandusse :-).
3% keskmist inflatsiooni tundub meie arvates üsna paras näitaja olema. EU-s on sätestatud inflatsiooni piirmääraks 2% p.a. Kui arvata, et Eesti mõne aja pärast ka sinna kuulub, peaks kohalik inflatsioon pikemas perspektiivis ka selle 2%-ni jõudma. Kas ka tegelikult jõuab, on iseasi...
Meie mudelis on esimese kümne aasta keskmine inflatsioon pigem 5% p.a. kui 3%. Ilmselt on kõigil meist Eesti pikajaliste makronäitajate kohta mingi oma arvamus. Elame - näeme.
siinohal on sul õigus, meie näpuks. jäime liiga palju vabatahtliku pensioni kajastamise peale mõtlema. calc läheb parandusse :-).
3% keskmist inflatsiooni tundub meie arvates üsna paras näitaja olema. EU-s on sätestatud inflatsiooni piirmääraks 2% p.a. Kui arvata, et Eesti mõne aja pärast ka sinna kuulub, peaks kohalik inflatsioon pikemas perspektiivis ka selle 2%-ni jõudma. Kas ka tegelikult jõuab, on iseasi...
Meie mudelis on esimese kümne aasta keskmine inflatsioon pigem 5% p.a. kui 3%. Ilmselt on kõigil meist Eesti pikajaliste makronäitajate kohta mingi oma arvamus. Elame - näeme.
Mulle tundub II sammas atraktiivne. Näide. Brutopalk 15k eek. 2% sellest 300 eek. Riik lisab 600 eek, kokku 900 eek. Palk aga ei vähene mitte 300 eeku vaid 220 eeku (300 eeku võetakse brutopalgast ja seega on tulumaksuga maksustatav summa ka väiksem) ja seega on võimendus 4,09 kordne. Nagu aru olen saanud, on tm vaba 3x tm vaba piir, summa, mis seda ületab, läheb tm alla. Nüüd tuleb minu jaoks üks segane koht. Kui olen pensionil, siis kas ma saan valida ise perioodi, mille jooksul tahan 2 samba papi kätte saada või kuidas see sätestatud on?
Riskide hajutamiseks on õnneks uks lahti jäetud. Kuna olen noor, siis võtaksin alustuseks fondi, kus on maksimaalselt sees aktisaid (kas aktsiate max osakaal on ära määratud?), kui pensioni iga hakkab lähenema (15 a) tõstan papi ringi vähemriskantsematesse fondidesse (n aktsia osakaal 25%, ülejäänud võlakirjad), no ja kui viimased 5-10 aastat on veel pensionini jäänud, tõstan kogu papi võlakirjadesse.
Riskide hajutamiseks on õnneks uks lahti jäetud. Kuna olen noor, siis võtaksin alustuseks fondi, kus on maksimaalselt sees aktisaid (kas aktsiate max osakaal on ära määratud?), kui pensioni iga hakkab lähenema (15 a) tõstan papi ringi vähemriskantsematesse fondidesse (n aktsia osakaal 25%, ülejäänud võlakirjad), no ja kui viimased 5-10 aastat on veel pensionini jäänud, tõstan kogu papi võlakirjadesse.
Mina sain suurema osa vastustest kätte Pensionikeskusest - http://www.pensionikeskus.ee
Üldiselt oli sisukas lehekülg, palju asju lahti seletatud.
Seesama väljamakseid puudutav küsimus jäi ka mulle segaseks ja saatsin sellekohase järelepäerimise ka Pensionikeskusele (info@pensionikeskus.ee), preaguseks ei ole veel vastust saanud. Loodan, et täna saan...
Üldiselt oli sisukas lehekülg, palju asju lahti seletatud.
Seesama väljamakseid puudutav küsimus jäi ka mulle segaseks ja saatsin sellekohase järelepäerimise ka Pensionikeskusele (info@pensionikeskus.ee), preaguseks ei ole veel vastust saanud. Loodan, et täna saan...
Gnoom:
Üldjuhul saad raha kätte kindlustusseltsiga sõlmitava elu lõpuni kestva annuiteetlepingu alusel.
Aga lisaks on seaduses kirjas: Kui osakute kogusumma alusel arvutatud annuiteet ühe kalendrikuu kohta osutuks suuremaks kui kolmekordne rahvapensioni määr, on isikul nimetatud määra ületava summa ulatuses õigus perioodilistele kogumispensioni väljamaksetele kohustuslikust pensionifondist.
Üldjuhul saad raha kätte kindlustusseltsiga sõlmitava elu lõpuni kestva annuiteetlepingu alusel.
Aga lisaks on seaduses kirjas: Kui osakute kogusumma alusel arvutatud annuiteet ühe kalendrikuu kohta osutuks suuremaks kui kolmekordne rahvapensioni määr, on isikul nimetatud määra ületava summa ulatuses õigus perioodilistele kogumispensioni väljamaksetele kohustuslikust pensionifondist.
Delfis antakse täiega teise samba pihta. Masendav artikkel.
http://www.delfi.ee/news/comment/comment/article.php?id=3318215
http://www.delfi.ee/news/comment/comment/article.php?id=3318215
No see Delfi kommentaar on ikka täielik demagoogia ja populism.
See mees pole ilmselt täpselt antud valdkonnast aru saanud.
jah tore jutt ;-) aga ma arvan, et paljusid paneb see "tark" jutt mõtlema
artjomik,
arvestades elektoraati, siis ei usu, et rahvapensionimäär oluliselt alla jääks ka parimate kogujate II samba pensionile ;-)))
arvestades elektoraati, siis ei usu, et rahvapensionimäär oluliselt alla jääks ka parimate kogujate II samba pensionile ;-)))
Delfi jutust niipalju>
Autor arvab, et esimene sammas väheneb sama proportsiooniga kui II juurde pannakse.
Aga siiski kusagilt utleb see 4% ka võtta arvata on, et lappimata teede ja tilkuvate katuste arvelt. Vaevalt, et poliitikud enda tasku jooksvast "piskust" seda maksavad.
Positiivne on see, et II samba pension on isiklik, mida I samba kohta öelda ei saa!!
. ..
0
Autor arvab, et esimene sammas väheneb sama proportsiooniga kui II juurde pannakse.
Aga siiski kusagilt utleb see 4% ka võtta arvata on, et lappimata teede ja tilkuvate katuste arvelt. Vaevalt, et poliitikud enda tasku jooksvast "piskust" seda maksavad.
Positiivne on see, et II samba pension on isiklik, mida I samba kohta öelda ei saa!!
. ..
0