2. samba eelis on ju ikkagi see et paned 2% saad 4% juurde, miinus tulumaks.
puuduseks oleks justkui see et pensieas ei saaks raha korraga kätte.
kas pensioni ylesanne nagu ei olegi anda iga kuu sulle raha millega ära elada
mitte ei ole rahakogumisvahend? st see on rohkem kindlustusleping kui investeering.
see on juba jama jah et ei tea mis 40 aastat meile toob. aga m6elge kui vaike on ikka
2% iga kuu oma brutopalgast. isegi kui saad 40keek pruto on see 800 eeku.
peale makse jääb vahet miski 600 eeku. see on yks parkimistrahv!
riik l6i ikka 2samba selleks et ei peaks vanaduses sulle ise pensioni maksma.
seda ei loodud selleks et sealt suurt tulu loigata. see kindlustuse osakud on seega
kaitseks et lollid inimesed kohe kogu raha ara ei kulutaks.
ja miks mitte siis v6tta 2. sammas, miski indeksiinvesteering, ja veel natuke oma lobuks ka investida. see eeldab min. 10keek netosissetulekut. mida aga enamusel eestlastel pole.
see on probleem.
et raha ei ole!
varastamise ning vägivalla eest v6iks hakata karmimalt karistama.
sellest meie yhiskonna mured tulevadki!
kurat, kui sa öösel linnapeal ringi ei luusi siis on pätid v6itnud!
kui sa omale metsa ei osta siis on vargad v6itnud!
kui sa pensionifondiga ei liitu siis on kindlustusfirmad v6itnud!
haha :)
sellest meie yhiskonna mured tulevadki!
kurat, kui sa öösel linnapeal ringi ei luusi siis on pätid v6itnud!
kui sa omale metsa ei osta siis on vargad v6itnud!
kui sa pensionifondiga ei liitu siis on kindlustusfirmad v6itnud!
haha :)
Kõik räägivad pensioni teise samba puhul riigi poolt antavast 4%-st, nagu taevamannast. Mina sellest aru ei saa. Kas te tõesti arvate, et riik hakkab maksma "rahvapensioni" võrdselt neile, kes teise sambaga liitunud pole ja neile kellele on ta 4% personaalsele pensionikontole kantud. Millel küll selline usk põhineb?
to: artjomik
Selleks, et keegi su metsale öösel saagi sisse ei lööks tuleb see mets ära kindlustada. Tegelikult ei ole viiamsel ajal kuulnudki, et keegi oleks erametsa varastanud. Varastatakse ikka riigimetsa. Kui keegi erametsaomanik (näiteks talunik) kaebab, et ta mets on öösel ära varastatud siis on tegu tavaliselt kokkumänguga nende "metsavarastega".
Selleks, et keegi su metsale öösel saagi sisse ei lööks tuleb see mets ära kindlustada. Tegelikult ei ole viiamsel ajal kuulnudki, et keegi oleks erametsa varastanud. Varastatakse ikka riigimetsa. Kui keegi erametsaomanik (näiteks talunik) kaebab, et ta mets on öösel ära varastatud siis on tegu tavaliselt kokkumänguga nende "metsavarastega".
Jurmala, kindlustusmakse teeb tootluse sinu maalt ja metsalt täiesti olematuks. Olen nõus, et maahindadel on tõusuruumi, kuid see eeldab ka väga oskuslikku valikut, samamoodi nagu aktsiate puhul.
Ja metsa varastatakse üsna valimatult, harva käiakse maakatastrist vaatamas kas kuulub see riigile või naabri-Antsule :)
Ja metsa varastatakse üsna valimatult, harva käiakse maakatastrist vaatamas kas kuulub see riigile või naabri-Antsule :)
Pole küll maa-investeeringutega ise kokku puutunud, kuid ikkagi on raske uskuda toodud fakti, et maaturg on nii ebaefektiivne, et ikka veel on 30x hinnaerinevus Soomega? Kas see erinevus ikka on nii suur? Paljud sisendavad endale mõtet, et kinnisvara on kõige kindlam investeering. Ei pruugi olla! Skandinaaviast on mitmeid näiteid, kus kinnisvarainvesteeringutega on valusalt vastu näppe saadud.
Ja mida tähendab see 30x erinevus? Et Eesti metsamaa on odav? Või hoopis Soome metsamaa kallis? Samamoodi on Eesti aktsiad fundamentaalselt odavamad kui põhjanaabritel ja me vist ootame siit ka kõrgemaid kasvumäärasid. See erinevus ei pruugigi olla väiksem kui väidetav metsamaa hinnavahe.
Ja mida tähendab see 30x erinevus? Et Eesti metsamaa on odav? Või hoopis Soome metsamaa kallis? Samamoodi on Eesti aktsiad fundamentaalselt odavamad kui põhjanaabritel ja me vist ootame siit ka kõrgemaid kasvumäärasid. See erinevus ei pruugigi olla väiksem kui väidetav metsamaa hinnavahe.
riq,
mida rohkem inimesi liitub teise sambaga, seda rohkem võidavad kindlustusfirmad. Nemad saavad ju sinu teenitud raha endale pärast pensioniikka jõudmist.
Eilne Postimees (või oli see Rahva Hääl) avaldas arvamust, et pensioniiga tõstetakse kuni 75 aastani. Hullumeelsus. Siis on pensioniiga juba kõvasti kõrgem keskmisest elueast.
Minu meelest sellisena on 2. sammas puhas röövimine päise päeva ajal. sest mis siis saab, kui viskad näiteks aasta pärast pensionile jäämist lusika nurka? Aastakümnete jooksul teenitud (kogutud ja investeeritud) sajad tuhanded jäävad lihtsalt kindlustusseltsile. Ja riik vaatab pealt...
mida rohkem inimesi liitub teise sambaga, seda rohkem võidavad kindlustusfirmad. Nemad saavad ju sinu teenitud raha endale pärast pensioniikka jõudmist.
Eilne Postimees (või oli see Rahva Hääl) avaldas arvamust, et pensioniiga tõstetakse kuni 75 aastani. Hullumeelsus. Siis on pensioniiga juba kõvasti kõrgem keskmisest elueast.
Minu meelest sellisena on 2. sammas puhas röövimine päise päeva ajal. sest mis siis saab, kui viskad näiteks aasta pärast pensionile jäämist lusika nurka? Aastakümnete jooksul teenitud (kogutud ja investeeritud) sajad tuhanded jäävad lihtsalt kindlustusseltsile. Ja riik vaatab pealt...
Velikij,
Kindlustuslepingu võib sõlmida ka garantiiperioodiga, mille minimaalne pikkus oli minu meelest 5 aastat. Seega kui lähed kahe aastaga teise ilma, saavad sinu pärijad pensionimakseid edasi kuni garantiiperioodi lõpuni. Kas see nüüd sind just väga lohutab muidugi...
Kindlustuslepingu võib sõlmida ka garantiiperioodiga, mille minimaalne pikkus oli minu meelest 5 aastat. Seega kui lähed kahe aastaga teise ilma, saavad sinu pärijad pensionimakseid edasi kuni garantiiperioodi lõpuni. Kas see nüüd sind just väga lohutab muidugi...
artjomik, ega ei lohuta küll :-(
Räägiks ühe loo lõpetuseks?
Üks sõber ostis maad ideega , et talle läheb seda vaja. Tegi detali jne kokku vist hukkas miskit 5-6 sotti kokku. see oli kolm ja pool aastat tagasi. Asjalood kulgesid nii, et tal ei läinudki seda vaja ja vanad müüsid selle maha miskit pealt 15 miljoniga. Hakkate ka mind lõpuks uskuma või ajate ikka seda 500 krooni ja 12% juttu?
Üks sõber ostis maad ideega , et talle läheb seda vaja. Tegi detali jne kokku vist hukkas miskit 5-6 sotti kokku. see oli kolm ja pool aastat tagasi. Asjalood kulgesid nii, et tal ei läinudki seda vaja ja vanad müüsid selle maha miskit pealt 15 miljoniga. Hakkate ka mind lõpuks uskuma või ajate ikka seda 500 krooni ja 12% juttu?
Vend TNT! Mida sa soovid, et ma usuksin? Kas seda, et sul on YKS syber, kes teostas EBATEADLIKULT yli soodsa kinnisvara tehingu. Kui sa mytled seda, siis ma vyibolla usun sind kuigi ma ei tea millised eelised tal olid kui ta seda tehingut sooritas. Summa tundub EBAREAALNE. Kui sa mytlesid midagi muud, siis ma ei tea mida uskuda?
Sinu kommentaar algab synaga YKS! Kahjuks me ryygime siin vyhemalt: YKS * X00 000 sypra.
Seega on see 500EEK compounditult 12% aastas pensioni fondis kusagil 95% reaalsem variant. Muidugi vyiks kahtlemata olla nyiteks mingid kinnisvara pensioni fondid vyi muud variandid fondidest. Siin on kymneid variante. Lisaks kyigele
Mis puutub vylja maksmistesse, siis see peaks toimuma loomulikult millal klient ise tahab. Muidugi peaksid seal olema varem vylja tymmatud raha juures vastavad penaltied. Lisaks ma arvan ,et see summa peaks olema kindlasti ka pyrandatav kuid sealt tuleks maha arvata pyrandusmaks, mis vyiks kyikuda kusagil 30- 40% vahel yarelolevast summast. Tasuta raha pealt peaks teenima kogu EESTIRAHVAS.
Sinu kommentaar algab synaga YKS! Kahjuks me ryygime siin vyhemalt: YKS * X00 000 sypra.
Seega on see 500EEK compounditult 12% aastas pensioni fondis kusagil 95% reaalsem variant. Muidugi vyiks kahtlemata olla nyiteks mingid kinnisvara pensioni fondid vyi muud variandid fondidest. Siin on kymneid variante. Lisaks kyigele
Mis puutub vylja maksmistesse, siis see peaks toimuma loomulikult millal klient ise tahab. Muidugi peaksid seal olema varem vylja tymmatud raha juures vastavad penaltied. Lisaks ma arvan ,et see summa peaks olema kindlasti ka pyrandatav kuid sealt tuleks maha arvata pyrandusmaks, mis vyiks kyikuda kusagil 30- 40% vahel yarelolevast summast. Tasuta raha pealt peaks teenima kogu EESTIRAHVAS.
Kogumispensioni kohta käivas infos on olnud segane see, et eriti kuskil pole toodud arvutusnäiteid, mis siis ikkagi tegelikult toimuma hakkab: esiteks, kogumisperioodil, teiseks väljamaksete perioodil. Teisisõnu, pole ammendavalt selgitatud KÕIKI asjaolusid tulevase "sambasseseotu" vaatepunktist. Tulevased teenusepakkujad ja riik rõhutavad neid momente, mis neile kasulikud.
Leidsin juhuslikult vist pensionäridele mõeldud ajakirjast ELUKIRI (jaan.2002 number, artikkel "Kindlustatud vanaduspõlvele vastu, lk.20 alates) lausa mitu lehekülge arvutusnäidetega infot. Mis paistis - kui rõõmsalt liitud 2.sambaga, siis sinu 1.sammas VÄHENEB. Kuidas: asi selles, et väheneb ju sinu isiklik sotsiaalmaksu maksete kogusumma! Seda asjaolu tuleks ju arvestada, kui räägime 2.samba tulususest, et riik maksab minu 2 kroonile 4 juurde. Kas riik arvab midagi ka maha, ja kui riik arvab midagi ka maha, siis milline on see lõplik tulusus?
Olen rõõmus kui eksin, ja väga tänulik, kui hästi informeeritud kommentaatorid asja selgitaksid!
Leidsin juhuslikult vist pensionäridele mõeldud ajakirjast ELUKIRI (jaan.2002 number, artikkel "Kindlustatud vanaduspõlvele vastu, lk.20 alates) lausa mitu lehekülge arvutusnäidetega infot. Mis paistis - kui rõõmsalt liitud 2.sambaga, siis sinu 1.sammas VÄHENEB. Kuidas: asi selles, et väheneb ju sinu isiklik sotsiaalmaksu maksete kogusumma! Seda asjaolu tuleks ju arvestada, kui räägime 2.samba tulususest, et riik maksab minu 2 kroonile 4 juurde. Kas riik arvab midagi ka maha, ja kui riik arvab midagi ka maha, siis milline on see lõplik tulusus?
Olen rõõmus kui eksin, ja väga tänulik, kui hästi informeeritud kommentaatorid asja selgitaksid!
TNT,
Su näide ei veena selles, et keskmine Eesti kodanik peaks praegu kiiruga hakkama laenatud raha eest maad kokku ostma ja tulu oleks garanteeritud. Kindlasti on kuskil keegi kodanik kes kasiinos milli võitis ja arvatavasti keegi teine kodanik tegi hea diili aktsiatega ja keegi kolmas sai läbi ime odavalt kätte kunstiväärtuse. Üksikuid näiteid ikka leiab ja kinnisvaraga tegelev inimene võib praegugi mingi pärli leida. Aga minu arvates ei ole mõnel teisel alal karjääri tegeval inimesel praegu mõtet osta kokku maad põhjendusega, et kuuldavasti keegi kuskil sai maaga rikkaks.
Su näide ei veena selles, et keskmine Eesti kodanik peaks praegu kiiruga hakkama laenatud raha eest maad kokku ostma ja tulu oleks garanteeritud. Kindlasti on kuskil keegi kodanik kes kasiinos milli võitis ja arvatavasti keegi teine kodanik tegi hea diili aktsiatega ja keegi kolmas sai läbi ime odavalt kätte kunstiväärtuse. Üksikuid näiteid ikka leiab ja kinnisvaraga tegelev inimene võib praegugi mingi pärli leida. Aga minu arvates ei ole mõnel teisel alal karjääri tegeval inimesel praegu mõtet osta kokku maad põhjendusega, et kuuldavasti keegi kuskil sai maaga rikkaks.
Tõsi, enz, rikkaks võib saada kuidas iganes. Kuid see pole ju käesoleva foorumi teema, pigem risti vastupidi. Siin tahaks ikka selgust nendele punktidele, mis puudutavad enamikku!!! eestimaalasi, mitte üksikuid.
Kõik me oleme elus mõne hea diili teinud. Ikka juhtub. Aga pensioniks on seda lootusetult vähe...
Kõik me oleme elus mõne hea diili teinud. Ikka juhtub. Aga pensioniks on seda lootusetult vähe...
Mul täitsa kama kuus, mis te arvate. Mina toimetan edasi ja kavatsen oma pensioni vähe teistel alustel kindlustada.
Fondihalduri sõnavõtt:
http://www.eyp.ee/calc/pension/P_Calculator.html
Siit peaks saama vastuse küsimusele, mis juhtub II sambaga liitudes ja mis siis, kui ei liitu. 30 - 40 aasta pikkust prognoosi teha on suhteliselt raske, kuid ma arvan, et suurusjärk on õige. Riigipension jääb tõesti veidi väiksemaks, kuid II sambast juurde saav osa kompenseerib selle mitmekordselt.
Kommentaarid on teretulnud. Parandusettepanekud paluks privasse (loit.linnupold@eyp.ee)
http://www.eyp.ee/calc/pension/P_Calculator.html
Siit peaks saama vastuse küsimusele, mis juhtub II sambaga liitudes ja mis siis, kui ei liitu. 30 - 40 aasta pikkust prognoosi teha on suhteliselt raske, kuid ma arvan, et suurusjärk on õige. Riigipension jääb tõesti veidi väiksemaks, kuid II sambast juurde saav osa kompenseerib selle mitmekordselt.
Kommentaarid on teretulnud. Parandusettepanekud paluks privasse (loit.linnupold@eyp.ee)
loit, mul pole e-maili, seetõttu pöördun kalkulaatori teemadel sinu poole siin. väga lahe kalkulaator. segaseks jäi ainult see tänases väärtuses asja nägemine. näiteks kui mul on brutopalk 10 000.- väidab kalkulaator, et minu viimane pensionieelne netosissetulek on 42 300.-, tänases väärtuses on see 15 136.-. ei saanud aru mis skeemi abil need numbrid sinna tekkisid ja mis aja sissetulek (kuu, aasta vms.) see võiks olla? mis tähendab viimane pensionieelne sissetulek? võiks olla selline koht ka kus saad oma keskmise palga tõusu prognoosida, või kus kalkulaator on seda kuidagi prognoosinud (mingi statistika alusel).
see tulevane palk on saadud ilmselt inflatsiooni arvestades. Kahjuks ei ole kalkulaatoril näha kasutatud inflatsiooni määra.. ja ka sellega võiks olla võimalus mängida.
http://www.eyp.ee/calc/pension/P_Calculator.html
Soovitused: Hakake juba varakult mõtlema, mida kõike huvitavat Te oma elu kuldsetel aastatel teha sooviksite.
Niisiis: Uus süda, -magu, -maks, -neerud, -silmad, jne. Ravimid hüpertooniatõve raviks, viagra, jne.
Soovitused: Hakake juba varakult mõtlema, mida kõike huvitavat Te oma elu kuldsetel aastatel teha sooviksite.
Niisiis: Uus süda, -magu, -maks, -neerud, -silmad, jne. Ravimid hüpertooniatõve raviks, viagra, jne.
Pendel,
Kalkulaatoris on kasutatud alljärgnevaid eeldusi: keskmine inflatsioon järgneva 30 aasta jooksul ca 3%, reaalpalga kasv 2%. Seega oleme pannud sinu tänase palga nominaalse väärtuse ca 5%-ga p.a. kasvama. Sinu pensioniiga tuleb seadusest (meestel 63, naistel täna vähem, tulevikus ka 63). Tulevase palga ja pensioni diskonteerimisel tuleb tõesti vahe sisse, see on tingitud asjaolust, et palk kasvab ca 5% aastas, diskonteerimiseks kasutatakse aga inflatsiooni (ca 3% aastas).
Viimane pensionieelne sissetulek on sinu prognoositav netopalk arvestades sinu tänast palka, inflatsiooni ning reaalpalga kasvu. See on tase, mida oled harjunud kulutama.
Palgakasvu otsustasime ära fikseerida tagamaks inimeste püsimist reaalsuse piires - kui ikka lükata reaalpalga kasv järgmise 30 aasta jookusl 10% peale aastas, siis on tulemused inimese jaoks ilmselgelt eksitavad.
Fjot: inlatsioonimäära muutumise kohta kehtib sama asi - enamike inimste puhul tekitaks selle muutmise võimalus pigem segadust (mis väärtuse ma sinna peaks panema?) kui selgust. Seega on ka see fikseeritud.
Kalkulaatoris on kasutatud alljärgnevaid eeldusi: keskmine inflatsioon järgneva 30 aasta jooksul ca 3%, reaalpalga kasv 2%. Seega oleme pannud sinu tänase palga nominaalse väärtuse ca 5%-ga p.a. kasvama. Sinu pensioniiga tuleb seadusest (meestel 63, naistel täna vähem, tulevikus ka 63). Tulevase palga ja pensioni diskonteerimisel tuleb tõesti vahe sisse, see on tingitud asjaolust, et palk kasvab ca 5% aastas, diskonteerimiseks kasutatakse aga inflatsiooni (ca 3% aastas).
Viimane pensionieelne sissetulek on sinu prognoositav netopalk arvestades sinu tänast palka, inflatsiooni ning reaalpalga kasvu. See on tase, mida oled harjunud kulutama.
Palgakasvu otsustasime ära fikseerida tagamaks inimeste püsimist reaalsuse piires - kui ikka lükata reaalpalga kasv järgmise 30 aasta jookusl 10% peale aastas, siis on tulemused inimese jaoks ilmselgelt eksitavad.
Fjot: inlatsioonimäära muutumise kohta kehtib sama asi - enamike inimste puhul tekitaks selle muutmise võimalus pigem segadust (mis väärtuse ma sinna peaks panema?) kui selgust. Seega on ka see fikseeritud.