Ma saan niimoodi aru, et hetkel Eesti krooni tarbeks loodud kulla- ja valuutareservid (EP kodulehe andmeil hetkel ca 25 miljardi eegu väärtuses) muutuvad suuremas osas tarbetuks peale eurole üleminekut, mis optimistlike prognooside järgi võiks toimuda juba 2007. aastal. Minu teada ei ole sellise hulga reservide omamine euro kasutuselevõtu ajal vajalik. S.t. see raha jääb üle. Pole aga mingit debatti ühiskonnas, mida nende reservidega pärast euro tulekut ette võtta. Poliitikute suust pole sõnagi kuulda olnud. Asfaltteid ehitada? Riiklik riskikapital? Süvasadamad ja sild Saaremaale? Igale penskarile miljon?
Sinisilm, kui sa arvad, et neist reservidest praeguseks hetkeks veel midagi järel on :)))
..umm..mul on ka ruukile seljuhul konkreetne küsimus, et kuhu need reservid siis tema arvates on "laiali jagatud"?
Infinite, aga kohustusi Sa siis ei arvesta. Ringluses sularaha, võlgnevused kommertspankadele jne. Kui ma õigesti mäletan, siis puhas ülejääk (ehk siis omakapital) oli pigem veidi üle 2mld EEK-i.
ECB liikmena tuleb Eestil ECB valuutareservisse maksta.
Midagi ilmselt jääb siiski üle ka ja küll poliitikutel juba ideid jätkub kuda nii teha et midagi ripakile ei jääks:-). Hetkel on rohkem kui 100% kohustustest reservidega kaetud aga ECB reservi ilmselt sellisel määral sula eurode saamiseks raha panna pole vaja. 100% reserve oleks käiku läinud siis kui Eesti oleks euro kasutusele võtnud ühepoolselt ja kõik ringlusse lastud eurod oleks tulnud lihtsalt osta.
Arvan et Soomes on see osa mis pole ECBsse makstud ikkagi Soome keskpanga käes mingisuguse reservina (kaudselt ECB jaoks).
Võimalik aga mitte üheski Euroopa riigis peale nende kus on valuutakomitee ei kata keskpanga reservid kogu M0. Seega ei ole ka uutelt liitujatelt võimalik seda nõuda kuna siis ei suudaks peale Eesti ja Leedu (võimalik ka Läti) keegi vajalikul hulgal reserve kokku saada.
Olen kuulnud, et keskpanga reservide osas on Euroopas 15% nõue, rohkem pole vaja reservis hoida.
Agentuur(SP) märkis positiivsena Eesti Panga ja Rootsi keskpanga vahel sõlmitud ennetavat kokkulepet mahuga 10 miljardit Rootsi krooni, millega suurenes Eesti Panga võimekus tagada likviidsus valuutakomitee süsteemis.
Miks peaks see süsteemist lahtiütlemine olema? Pigem kindluse lisamine, et EP ka valuutakomiteega seotud kohustusi täita suudab.
See swap ei puuduta küll kuidagi valuutakomiteega seotud kohustusi. EPl jääks mitu miljardit reserve ülegi kui kõik valuutakomiteega seotud kohustused ära täita. Pigem annab see võimaluse pankadele EEKi laenata kui vaja peaks olema.
Cynicul õigus. See on krediidiliin, et päästa sveed või seeb uppumisest. Mida iseenesest ei näe küll niipea sündimas.
kas ilma keskpankade vahelise lepinguta ei ole kuidagi võimalik neid panku päästa?
Küsimus on pigem selles, et valmistuti järjekordse D-päeva paanika vastu. Kui elanikud massiliselt vahetavad EEK hoiused EURi ei juhtu pankade likviidsusega midagi. Küll aga tekib neil avatud pikk EEKi positsioon mis EP jaoks on ok aga mis ei sobi Rootsi emapankadele kuna avatud valuutapositsioon hakkab sööma regulatiivset kapitali ja vähendab kapitali adekvaatsust. EP otse pankadele raha ei laena (valuutakomitee eripära) ja Rootsi keskpangal pole EEKi. Nüüd aga laksib Rootsi keskpank rahulikult siinsete pankade meapankadele EEK/SEK swap tehinguid teha. Pangad saavad oma avatud valuutapositsioonid kinni, EEK intressid ei tõuse taevasse ja EP reservid ei ole ohus.
Väga hea analüüs Cynic'ult.
Cynic, respect.
Nojah, kui see resurss on ära kulutatud, siis järgmine samm on devalveerimine.
Ja alati kui ühed kindlustavad, siis teised spekuleerivad. Seda enam et SEK on EUR ja EEK suhtes ujuv valuuta.
Cynic , kas natuke musta notsu mäng pole?